|
| RAADIOAPARAATIDE SAATUS EESTIS 1941. AASTA SUVEL
|
|
|
Varsti pärast sõja puhkemist Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel 22. juunil 1941 korjas nõukogude võim Eestis elanikelt ära
raadioaparaadid. Osa hoiule võetud aparaate hävis (näiteks kogumispunktide põlenguis), osa purustati võimuesindajate poolt
kuritahtlikult, osa aparaate jäi terveks ja anti hiljem saksa võimude poolt elanikele tagasi.
|
TARTU
Tartus jäi nähtavasti enamik nõukogude võimude poolt rekvireeritud raadioaparaatidest 1941. aasta suve sõjasündmustes terveks
ja anti hiljem elanikele tagasi.
Raadioaparaatide tagastamine (Postimees 1941):
09.08.1941: Välikomandatuurist teatatakse, et esmaspäeval, 11. augustil antakse Tartu elanikele tagasi esimene osa
konfiskeeritud raadioaparaate Riia ja Kalevi tän. nurgal gümnaasiumi hoones. Esmaspäeval antakse välja kl. 10-11 aparaadid
vastuvõtu järjekorranumbritega nr. 1-301 ja kl. 11-12 aparaadid nr. 2001-2300.
Aparaate antakse välja vastuvõtutunnistuse vastu ja ainult raadioloa ettenäitamisel, kus on sisse kantud äraandmisel aparaadi
number.
Juhitakse veel kord tähelepanu sellele, et juudid ja poliitiliselt mitteusaldusväärsed isikud oma raadioaparaate tagasi ei saa.
15.08.1941: laupäeval, 16. aug. Tartu Tütarlastegümnaasiumis kl. 9-12 ja kl. 14-16. Väljaandmisele kuuluvad numbrid
3021-3500, 4380-4489 ja 5260-5293.
26.08.1941: kolmapäeval, 27. augustil s.a. kella 9-12-ni ja kella 14-16-ni järgmistele numbritele: 4269-4379, 4595-5005,
5501-5544, 6968-7000. Kätte võib saada aparaate ka varem väljakuulutatud numbrite järgi, kui omanikud pole veel neile järele
tulnud.
28.08.1941: 30. augustil s.a. kl. 9-12 ja 14-16-ni, väljaandmisele kuuluvad nr. nr. 5294-5500 ja 7202-7265.
30.08.1941: 1. sept. s.a. kl. 9-12-ni ja kella 14-16-ni, ja 2. sept. kella 9-12-ni. Väljaandmisele kuuluvad nr. nr.
301-600, 1501-1800 ja 2601-2742. Eelmiste väljakuulutatud numbrite järgi väljaandmist eeltähendatud päevil ei ole.
04.09.1941: reedel, 5. sept. s.a. kella 9-12-ni ja 14-16-ni. Väljaandmisele tulevad nr. nr. 3501-3578, 4509-4594 ja
7481-7639. Varem väljakuulutatud numbrite väljaandmist sel päeval ei ole. Sellest teatatakse eraldi.
16.09.1941: 17. sept. s.a. kella 9-12-ni ja 14-16-ni ning 18. sept. kella 9-12-ni. Väljaandmisele tulevad hoiunumbrite
järgi aparaadid 601-900, 1801-2000 ja 3001-3022.
19.09.1941: 20. ja 22. sept. s.a. kl. 9-12-ni ja kl. 14-16-ni. Väljaandmisele kuuluvad hoiunumbrid 901-1500.
22.09.1941: kolmapäeval, 24. sept. s.a. kella 9-12-ni ja 14-16-ni ning 25. sept. kella 9-12-ni. Väljaandmisele kuuluvad
aparaadid hoiunumbritega 3579-4000, 7001-7200 ja 7401-7482.
27.09.1941: esmaspäeval, 29. sept. s.a. kella 9-12 ja 14-16. Väljaandmisele kuuluvad hoiunumbrid 2301-2600, 5006-5259 ja
5700-5720.
07.10.1941: kolmapäeval, 8. okt. s.a. kella 9-12-ni ja kella 14-16-ni. Väljaandmisele kuuluvad hoiunumbrid 2743-3000 ja
6942-6967.
|
| Hoiunumbrid |
Tagastamise kuupäev |
| 1-301 |
11.08.1941 |
| 301-600 |
01.09.1941 |
| 601-900 |
17.09.1941 |
| 901-1500 |
20. ja 22.09.1941 |
| 1501-1800 |
01.09.1941 |
| 1801-2000 |
17.09.1941 |
| 2001-2300 |
11.08.1941 |
| 2301-2600 |
29.09.1941 |
| 2601-2742 |
01.09.1941 |
| 2743-3000 |
08.10.1941 |
| 3001-3022 |
17.09.1941 |
| 3021-3500 |
16.08.1941 |
| 3501-3578 |
05.09.1941 |
| 3579-4000 |
24.-25.09.1941 |
| ? |
|
| 4269-4379 |
27.08.1941 |
| 4380-4489 |
16.08.1941 |
| ? |
|
| 4509-4594 |
05.09.1941 |
| 4595-5005 |
27.08.1941 |
| 5006-5259 |
29.09.1941 |
| 5260-5293 |
16.08.1941 |
| 5294-5500 |
30.08.1941 |
| 5501-5544 |
27.08.1941 |
| ? |
|
| 5700-5720 |
29.09.1941 |
| ? |
|
| 6942-6967 |
08.10.1941 |
| 6968-7000 |
27.08.1941 |
| 7001-7200 |
24.-25.09.1941 |
| 7202-7265 |
30.08.1941 |
| ? |
|
| 7401-7482 |
24.-25.09.1941 |
| 7481-7639 |
05.09.1941 |
|
Kadunud raadioaparaatide otsimine (Postimees 1941):
20.08.1941: RET nr 8176, „kommunistide poolt leivatööstus Kook’i juures autoga ära viidud“, otsib A. Järv
21.08.1941: SABA nr 20291, otsib Krips
22.08.1941: STANDART, „ kommunistide poolt leivatööstus Kook’i juures autoga ära viidud“, otsib A. Järv
06.09.1941: TELEFUNKEN nr 41504, „põlemise ajal Pikk tn 10 aeda kantud kraami juurest kaduma läinud"
17.09.1941: SIERA, „põlemise ajal Raekoja 35 ära kadunud“, otsib Leier
20.09.1941: PHILIPS 645A nr 13603, „kadus Tuule tn teise korra korterist"
22.09.1941: PHILIPS 645A nr 14408, „välja antud KK Pallase ruumest augustis“, otsib: P. Oja
|
|
NARVA
Narvas hävis suurem osa üle 3000-st linnas rekvireeritud raadioaparaadist Narva postimaja põlengus. Osa aparaate olevat
väidetavalt varem Venemaale viidud ja mingi osa õnnestus elanikel enne tulekahju hoonest tõenäoliselt ära viia.
Põhja Kodu 03.09.1941 lk 2:
Kuidas hävines Narva postihoone
Osa raadioaparaate viidi juba varem Venemaale. – Hoone süüdati kahest tiivast korraga.
Narva postihoone, üks suuremaid ja nägusamaid ehitusi Narvas hävines kommunistide-rüüstajate käe läbi 16. augusti õhtul.
Juba enne oli elanike seas tekkinud kuuldusi, et kommunistid lahkudes kavatsevad Narvas õhku lasta peale sildade ka rea
suuremaid hooneid, muuhulgas postimaja, raekoja, pangamaja Peetri platsil, vabrikud jne. Kuid vist ei leidunud põgenevatel
punastel enam nii palju lõhkeainet ja seepärast tuli nendel leppida tavaliste bandiitide kombel rüüstamise ja põletamisega.
Kuuldus postihoone õhkulaskmisest levis linnas juba reedel, pärast ägedamat õhurünnakut. Kuna postimajas olid „varjul“ linna
elanike raadioaparaadid, siis mitmedki haudusid plaane, tuua aparaadid kas või väevõimuga välja. Oli ju sinna koondatud üsna
suur varandus, mille inimesed olid aastate jooksul vähehaaval kogunud.
Üldiselt oli postimajas „hoiul“ üle 3000 aparaadi, mille koguväärtust võis hinnata ligemale miljonile kroonile või mitmele
miljonile rublale. Narvas registreeritud 3300-st aparaadist oli postimajja toodud valdavam osa, ära andmata oli jäänud vahest
200-300 aparaati, mis kas hävinesid tulikahjudes ja linna pommitamisel või lihtsalt rändasid ajutiseks "põranda alla".
Enamlased aparaatide äraandmise käsku välja kuulutades teatasid muidugi, et aparaadid võetakse hoiule "ajutiseks". Tegelikult
nendel ei olnud kavatsustki aparaate enam tagasi anda, kuna "sotsialistlikus ühiskonnas" iseseisva aparaadi kasutamine on
"pursuilik luksus". Veel enam – see on koguni riiklik kuritegu, sest aparaadi kaudu kodanik võib kuulda, kuidas elatakse
välismaal. Venemaal on tavaliste raadioaparaatide asemel üldiselt kasutmaisel mingisugused "radioolad", mille juures nuppe
pääseb keerama vaid elamu valitseja – teadagi siis ka ustav kommunist. Radiooolalt tulevad kaablid korterisse, kus siis tuleb
kuulata seda, mida "vabade rahvaste" kodumaa liige tohib kuulata.
Aparaatide ärakorjamisega Eestis kommunistid tabasid õieti ühe hoobiga kaks kärbest korraga. Nüüd oli inimestel võetud võimalus
kuulata välispäevauudiste kaudu "võitmatu" punaarmee kaotustest ja ühtlasi leitud ka soodus juhus, likvideerida senine
iseseisvate raadioaparaatide-süsteem.
Et aparaate ajutiseks ei mõeldudki hoiule võtta, seda näitas juba see, et umbes paar nädalat pärast aparaatide ärakorjamist
tuli postkontorisse kommunist Brjädov ning laskis paremaid aparaate autole laadida. Et need rändasid üle Narva jõe Venemaa
poole, selles ei tarvitse olla kahtlust.
Ööl vastu laupäeva saabus postimaja hoovi veoautosid ja siis algas aparaatide keskel järjekordne soomusetegemine. Nagu
kõnelevad postiametnikud, veetud aparaate minema kogu öö, ka järgmisel hommikul sõidutati veel mitu koormatäit aparaate
Venemaa poole.
Sama päeva pärastlõunal tekkis linnas kuuldus, et postimajas on hakatud aparaate inimestele tagasi andma. On tõenäolik, et
sellise kuulduse lasksid lendu kommunistid. Arvestades, et rahvas murruna tuleb aparaate võtma, oleks sellega soodus juhus
poetada postimajja sisse ka bensiinipudeli-mehi. Õhtupoole, kella 6-7 paiku tekkiski postimajas suur rahvatung. Kuna oli karta,
et iga minut lendab õhku hoone, püüdis igaüks nii ruttu kui võimalik oma aparaati leida. Tekkinud segaduses aga oma aparaadi
leidmine osutus vaid juhuse asjaks. Punased olid kastidevirnas teinud juba enne sedavõrd suure puistamise, et laoruumidesse –
kohtusaali ja end. prokuröri ruumi – sisse pääsedes leiti eest täielik segadus. Postiametnike teatel oli 5 kommunisti juba
pühapäeval käinud laoruumis ja keppidega torkinud palju aparaate puruks.
Ühes laoruumis oli visatud aparaatide vahele ka käsigranaat. Lõuna paiku postiametnikud sulgesid uksed, et keegi ei pääseks
enam sisse rüüstama ega hoonet mineerima. Nagu aga juba eespool märgitud, õnnestus see rüüstajatel siiski ja väikse manöövri
läbi – rahvamurrus. Postiametnikud ei suutnud suurt rahvatungi enam pidurdada, uksed paisati bandiitide eestvedamisel
vägivaldselt lahti.
Inimesed, kes kella 7-8 vahel jõudsid postkontorisse, võisid kohe näha, et oma aparaadi päästmine osutub kaunis raskeks, kui
mitte hoopis võimatuks. Rüüstajad rahvamurrus omakorda püüdsid tekitada veelgi suuremat segadust, et sellega varjata aparaatide
äraviimise fakti. Hoolimatult need bandiidi tallasid kastihunnikul ja seletasid, et hoone võib iga minut lennata õhku. See
tekitas veel suuremat paanikat. Inimesed ronisid põrandale laiali puistatud kastide otsas, mõnigi sattus jalgupidi aparaati
ning kui tõmbas jala välja, siis klaasikillud ainult lendasid. Kuna oma aparaadi leidmine suuremal osal osutus võimatuks,
võeti kaenlasse võõraid aparaate, et lihtsalt päästa mis veel päästa on.
Varsti tuli laoruumi mereväelane ja "pillas" tulitiku kastide vahele. Need, kes tule puhkemist pidasid õnnetuks juhuseks ja
tahtsid minna kustutama, tõrjuti lihtsalt eemale. Peatselt oli süüdatud tuli ka hoone põhjapoolses tiivas. Seal oli nähtud
liikumas kahtlase välimusega noormehi bensiinipudelitega. Üks postiametnik, kes tahtis tuld kustutada, aeti minema. Jooksnud
trepist alla, kuulis postiametnik veel, kuidas talle vihises järele kolm kuli.
Tule kustuamine esialgu oli võimatu, kuna põlevale hoonele lähenejaid ähvardati relvaga. Alles tükk aega hiljem pääsesid
postiametnikud kustutustöödele. Tuli oli aga juba vahepeal võtnud nii suure ulatuse, et välja tuua ei õnnestunud suurest
hoonest peagu midagi. Hävines kogu keskjaama sisseseade, väärtuslik morseaparaat ja palju muud hinnalist. Postiametkond
ennastsalgavas töös suutis siiski hoida ära kõrvalhoonete süttimise ja tule edasilevimise. Kuna puudusid kustutusvahendid,
veeti ämbritega vastasmaja hoovist vett, hoolimata sellest, et oli karta plahvatust. Teati nimelt kõnelda, et keldrisse
olevat paigutatud lõhkeaineid. Lõhkeainet keldris siiski õnneks ei leidunud.
|
|
SAAREMAA
Saaremaal rekvireeris nõukogude võim elanikelt esmalt telefonid, seejärel raadioaparaadid ja lõpuks ka jalgrattad
(vt Postimees 28.10.1941 lk2). Jalgrataste ärakorjamist olevat põhjendatud sellega, et neid võivat kasutada vaenlase
langevarjurid. Rattad võeti ära ilma kviitungit vastu andmata ja need koguti Kuressaarde. Hiljem otsisid saarlased oma
jalgrattaid veel tükk aega ajalehekuulutuste abil taga. Raadiote saatuse kohta täpsemad andmed seni puuduvad.
|
|
VILJANDI
Sakala 14.07.1941, lk 2:
Raadioaparaatide omanikele
Teatavasti punased võimuvalitsejad korjasid rahva käest ära kõik raadiovastuvõtjad. Viljandi vabastamise järgi anti raadiod
kohe jälle kodanikele tagasi. Üks osa raadiovastuvõtjaid on aga praegu veel tagasi võtmata ja asuvad Viljandis Jakobsoni tän.
33. Viljandi postiametkond palub kõiki kodanikke, kes veel pole raadioaparaate ära viinud, hiljemalt 20. skp. neile järgi
ilmuda. Aparaadid antakse välja Jakobsoni tän. nr. 33 majas igal äripäeval kella 9-12.
|
VILJANDIMAA
Sakala 27.09.1941, lk 2:
Raadioaparaadi parandaja juures
Põhja-Viljandimaal palju purustatud aparaate
Samuti, kui aeg surmab teatavaid elukutseid, sünnitab ta ka uusi. Punase aasta tagajärjel on meil tekkinud raadioparandaja
elukutse, mis, kuigi ka varem eksisteerinud väiksemas ulatuses, on nüüd saavutanud tähtsa kaaluva positsiooni. Põgenema
pekstud bolshevikud oma viimases hävitusihas teatavasti purustasid meil loendamatuid väärtuslikke raadioaparaate ning
tuhandetel inimestel on praegu muret sellega, kuidas endi „masinaid“ uuesti häälitsema panna. Praegu meelsamini, kui vast
kunagi varem tahetakse istuda aparaadi taga ja kuulata. Kuulata seda, kuidas nüüd need aparaatide purustajad ise langevad
kokku purustavate hoopide all. See on meelitav elamus ja sellest ei taheta loobuda. Ning seepärast – raadiomontöörid võtku
kokku oma võluoskus.
Tõepoolest, raadiomontöör peab olema võlur. Kui vaid vaadata neid aparaate, mis parandustöökodades kokku tuuakse, siis nähtub
alles, milline on olnud see purustamistöö. Põltsamaalt, Tuhalaanest, Paistust ja paljudest teistest kohtadest tuuakse kokku
aparaate, millistest on järel vaid haledad riismed. Kaunid aparaadikastid on puruks pekstud kirve või mingi muu esemega ning
koos sellega on hoobid tabanud kallihinnalisi skaalasid, lampe, kondensaatoreid ja muid aparaadiosi. Nii on terved suured laod,
kuhu bolshevikud meie raadioaparaadid suure lahkusega „hoiule“ võtsid, segamini pekstud. Nagu Põltsamaalt teatatakse, on seal
puruks löödud ümmarguselt 700 raadioaparaati. Seda on tehtud sellise metsikusega, kui seda oskab tõesti ainult bolshevik. Nii
on aparaadid läbi torgitud tääkidega, neile hoope antud saabaste ja püssipäradega, lisaks on osa aparaate lihtsalt põlema
pandud ning käsigranaatidega hävitatud. Nüüd on võimalik vast ainult väike osa aparaate kuidagi viisi jälle korda seada. Vahel
tuleb ühe aparaadi saamiseks võtta nelja kuni viie aparaadi osad ning neist klappida nii, kuidas see õnnestub. Raskusi teeb
aparaatide parandamisel ka asjaolu, et praegu ei ole võimalik saada tarvilisel määral uusi raadio-osi, milliseid saab aga
küll edaspidi. Nii tuleb mitmel puhul leppida paratamatusega, et küllap aeg parandab.
|
 |
|
| raadiotuba@hot.ee |
|
|
|
|
|
|
|
|
