ESILEHELE TEHASED UUDISED
AS ARE ELEKTROTEHNIKA TEHASED
(1932)-1935-1941
Tallinn, Narva mnt 25 (1935-1.11.1936) - Reimani 11 (1.11.1936-1941)

E(ndel). Are raadioaparaatide tööstus (1935-36); Are Raadiotehas (1935-37); AS Are, raadioaparaatide tööstus (1937-38); AS Are Tehased (38); Elektrotehnika Tehased AS Are (1938-1940)
Müüdi: üle Eesti, esindaja AS Tormolen & Ko
Eksporditi: Soome (1937 umbes 400 aparaati), Rootsi, Poola

  vt DAVIDOV
  vt KAPSI & KO (1937/38)
  vt ETK (1937/38)
  vt PHILIPS (1939/40)

Hooaeg 1940/41  

Hooaeg 1939/40  

Hooaeg 1938/39  

Hooaeg 1937/38  

Hooaeg 1936/37  

Hooaeg 1935/36  


         
Vasakult: Are 1936. aastal valminud uus tehasehoone Reimani tänaval /joonis Uus Eesti 13.11.1937, foto Ringhäälingumuuseumi kogu/; Are tehase töötajad tehase ees 1938. a. aprillis /Ringhäälingumuuseumi kogu/; Are 1936. a-l ehitatud tehasehoone (tolleaegne aadress Reimani 11, nüüd Narva mnt 11e) koos hilisemate juurdeehitustega 28. märtsil 2014.

       
Are tehase sisevaated 1937. aastal (3 fotot); Are tehase mehaanikaosakonna sisevaade
1938. a-l /Ringhäälingumuuseumi kogu/.
     
Garantiikiri AS Are raadioaparaadile Urmas 1939. aastast /erakogu/;
Are raadioaku reklaam 1938/39 kataloogist; Are raadioaku ja
akuanoodi komplekti originaalfoto /Ringhäälingumuuseumi kogu/.


TÖÖSTUSE AJALUGU

Riigiarhiiv ERA.891.2.21037 (Kaubandus-tööstuskoda), ERA.969.1.681 (Majandusministeerium), ERA.959.2.327, ERA.959.2.328 ja ERA.959.2.330 (Tallinna Ühine Haigekassa), ERA.1569.1.1998 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet); Eesti Entsüklopeedia täiendusköide 1 (1939?); Hans Võrk "Raadiotööstuse arengust ENSV-s" (Ringhäälingumuuseum); Uudisleht 14.10.1938; Uus Eesti 13.11.1937; Raadio Sõna 19.11.1937; Virumaa Teataja 8.09.1937; Esmaspäev 14.09.1940; Majandusteated 49/1937, 17/1940; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 1/1938, 15/1938, 21/1938, 5/1939, 17/1939; ENSV Teataja 5/1941 jm.


1935. aasta septembris eestistas Endel Davidov oma nime Endel Are'ks ja ühtlasi muutis enda 1932. aastast tegutsenud "E. Davidovi raadioaparaatide tööstuse" nime "Endel Are raadioaparaatide tööstuseks".
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti 26. septembril 1935 kahe eraldi ettevõttena Endel Are raadioaparaatide tööstus Tallinnas, Narva mnt 25 (asutatud 20. augustil 1935, 8. järgu äritunnistus) ja raadioaparaatide kaste valmistanud Endel Are puutööstus Tallinnas, Rataskaevu 22 (asutatud 21. septembril 1935, 7. järgu äritunnistus); mõlema ainuomanikuks oli Endel Are.
1935 oli Are raadiotehases 25 töölist, vastasutatud tisleritöökojas 15 töölist. Aastatoodanguna nimetati ajakirjanduses 1100 aparaati (oktoobris 1935: "hooaja jooksul turule üle 1000 aparaadi"). Välisministeeriumi Eesti raadiotööstuse ülevaate järgi tootis Are tehas 1.08.1935-1.08.1936 (1935/36) 900 raadioaparaati (ERA.957.4.433, lk 39).
Peale vastuvõtjate valmistati ka mitmesuguseid üksikosi: transformaatoreid, poole, vahesagedustransformaatoreid, drosseleid, lülijaid, lambipesi, lambikatteid, shassiisid.

1936. aasta aprillis tuli tehase tehniliseks juhiks seni Ringhäälingus Tartu saatejaama juhatajana töötanud Friedrich Marka, kes Hans Võrgu hinnangul oli firma Are järgneva arengu üks alustalasid. F. Marka tegeles kogu 1936. a. suve uute aparaaditüüpide väljatöötamise ja näidisaparaatide valmistamisega. Ilmselt oktoobriks oli tehas uusi aparaate valmistanud juba ligi 1000. Samal aastal valmis uus tehasehoone ja 1. novembrist 1936 asusid nii Endel Are raadioaparaatide tööstus kui puutööstus Tallinnas Reimani 11. Ametis oli 80 töölist, sealhulgas tisleritöökojas 30 töölist.
Aastatoodanguks hinnati tolleaegsetes artiklites 2200 vastuvõtjat, välisministeeriumi Eesti raadiotööstuse ülevaates hinnati 1936. a. lõpus Are toodanguks perioodil 1.08.1936-1.08.1937 umbes 2000 raadioaparaati (ERA.957.4.433, lk 39). Hans Võrgu hilisemail andmeil valmistas Are 1936/37 hooajal 1350 aparaati.
Uudistootena lasti turule oma tehase akuanoodid.

13. jaanuaril 1937 Kaubandus-tööstuskoja äriregistrile saadetud teates märgiti lisaks uude asukohta kolimisele, et tegutsetakse IV järgu tööstusliku äritunnistusega ja paluti firma nimena registreerida "Are raadiotehas".
1937. aasta artiklites pidas Endel Are tõenäoliseks aastatoodanguks 4000 aparaati, Hans Võrgu andmeil oli see umbes 3000 aparaati. Septembris 1937 hinnati Are senise 5 tegevusaasta produktsiooniks kokku üle 5000 raadioaparaadi. Toodangut müüdi ka välismaale, ühes artiklis nimetati peamiste turgudena Rootsit ja Poolat, teises märgiti, et tehas oli "saatnud järjekindlalt suuremaid aparaatide saadetisi Soome" ja lähemal ajal oli kavas lähetada toodangut ka Rootsi.
3/4 aparaatides vajalikest üksikosadest valmistati ise, toodeti ka "elektrilisi sünkroon-ajanäitajaid, anoodpinge-aparaate ja saatejaamu". 1937. a. novembris tehases ühtedel andmetel 120 töölist, sh tisleritöökojas 46 töölist, ent väljaande Majandusteated andmetel 40 töölist, kasutusel elektrimootorid koguvõimsusega 4 hj ja aastatoodang umbes 2500 raadioaparaati.

20. oktoobril 1937 asutati majandusministri loaga "Elektro-esemete valmistamise aktsiaselts Are", mille eesmärgiks oli "raadio- ja elektro-tehniliste aparaatide ja tarbete valmistamine ja sama esemetega kauplemine". Asutajateks olid Endel Are, Mihkel Pung ja Arnold Pitka. 51% ettevõttest oli Hollandi suurtehase Philips siinsete usaldusisikute (AS Kapsi & Ko, Arnold Kapsi jt) kontrolli all.
22. detsembril 1937 olid aktsionäride koosolekul esindatud järgmised AS Are aktsionärid:

Endel Are 23 aktsiat a 1000 kr 23 000 kr
AS Kapsi & Ko 22 aktsiat a 1000 kr 22 000 kr
Herbert Kerde 6 aktsiat a 1000 kr 6000 kr
Ernst Johannson 5 aktsiat a 1000 kr 5000 kr
Mihkel Pung 1 aktsia a 1000 kr 1000 kr
Arnold Kapsi 1 aktsia a 1000 kr 1000 kr
Arnold Pitka 1 aktsia a 1000 kr 1000 kr
R. Redlich 1 aktsia a 1000 kr 1000 kr

Firma aktsiakapital oli kokku 60 000.- kr.
24. jaanuaril 1938 valiti AS-i juhatuse esimeheks Endel Are, juhatuse esimehe asetäitjaks Ernst Johannson, juhatuse liikmeks Arnold Kapsi ja liikmekandidaadiks Mihkel Pung. 15. veebruaril 1938 toimunud erakorralise peakoosoleku otsusega paluti registreerida nimemuutus, AS-i uueks nimeks sai "Elektrotehnika tehaste AS Are". Samas määrati juhatuse esimehe E. Are palgaks 750 kr kuus alates 15.12.1937 ja esimehe asetäitja E. Johannsoni palgaks 300 kr kuus alates 15.01.1938.
2. veebruaril 1938 teatas Endel Are Kaubandus-tööstuskoja äriregistrile, et lõpetas 29. jaanuaril 1938 oma raadioaparaatide ja -kastitööstuse kui ainuisikulise ettevõtte ja palus firma äriregistrist kustutada. 10. veebruaril 1938 väljastatud tõendiga kinnitas notar Edgar Muttikas, et Endel Are müüs 8. veebruaril 1938 temale kuuluva firma "Raadiotööstus Endel Are", asukohaga Tallinn, Reimani 11, "Elektro esemete valmistamise aktsiaseltsile Are" asukohaga Tallinn, Reimani 11.
AS Are esimesel majandusaastal 1937/38 (bilanss seisuga 30. aprill 1938) olid ettevõtte tulud 65 408.-, kulud 52 700.- ja puhaskasu 12 707.- krooni.
Eesti Entsüklopeedia täiendusköites 1 (1939?) kirjeldatakse AS-i Are järgmise artikliga: "Elektrotehnika Tehased A./s. "Are", Tallinn. Asutas tööstur Endel Are üksikettevõttena, a-st 1937 a./s. Aktsiakapital 60 000 kr jaguneb 60 aktsiaks a 1000 kr. 1938. a. netokäive oli 522 000 kr. Töölisi ja ametnikke 131".

1938. aastal täiendati AS Are tegevusala, Kaubandus-tööstuskoja äriregistrile teatati tegutsemisest ka "jalgrataste kokkupanemise tööstuse ja müügi alal". Aprillis 1938 olid Are nime kandvad jalgrattad juba müügil. 1. aprillil 1938 asutas Endel Are firma "Endel Are Masinatehas" asukohaga Tallinn, Vana-Viru 13 (alates 1.11.1938 Tulbi 9), mille ärialaks oli jalgrataste-, elektri- ja mehaanikamasinate tööstus. Are jalgrattad valmisid edaspidi just Endel Are masinatehases.
Alates 25. mail 1939 toimunud AS Are aktsionäride erakorralisest peakoosolekust (lisaks veel 31. augusti 1939. a. korraline peakoosolek) polnud Endel Are enam AS Are aktsionäride nimekirjas. Koosolekutel oli esindatud 100% aktsiakapitalist ja kohal olid: AS Kapsi & Ko esindaja, H. Kerde, E. Johannson, M. Pung, M. Ers, H. Bormann, R. Redlich ja A. Kapsi. Kas Endel Are lahkus AS Are aktsionäride hulgast 1938. aasta kevadel enda metallitööstuse asutamise järel või mõnevõrra hiljem, pole esialgu täpselt teada. Endel Are sidemed AS Arega aga ei katkenud. Nii näiteks müüs 1939. aasta lõpus Narva mnt 30 Ernst Aringu suurde majja kolinud Metallitööstus E. Are müügiosakond nii E. Are jalgrattaid kui AS Are raadioaparaate, samuti tegutses seal raadioaparaatide parandustalitus.
AS Are juhatuse esimeheks sai 1939. aastast Mihkel Pung ja prokuristiks ehk tegevdirektoriks Martin Ers.

1938/39 hooaja tootmismahtudest annavad aimu kaks Tallinna Ühisele Haigekassale esitatud tõendit. Nimelt sai Bernhard Paljak iga tehasest väljuva raadiokasti pealt 75 senti preemiat. Oktoobri keskelt 1938 kuni aprillini 1939 valmistati tehases kokku 2238 raadiokasti:

1938 okt
(17.-29.)
1938 nov
(2.-30.)
1938 dets
(1.-24.)
1939 jaan
(2.-14.)
1939 veebr
.
1939 märts
.
1939 apr
.
526 895 450 98 176 75 18


Aktsiaseltsi asutamise, Endel Are lahkumise ja Philipsiga seotud isikute kontrolli suurenemisega kaasnes järk-järgult ka Philipsi detailide kasutamise kasv Are vastuvõtjates, mis on eriti selgelt märgata alates 1939/40 hooaja mudelitest, millest mõnda võib sisuliselt pidada konstruktsioonilt Philipsiks. Hans Võrgu andmeil valmistas AS Are 1938/39 ja 1939/40 hooaja jooksul "Philipsi osadest" kokku umbes 12 000 vastuvõtjat. Lisaks omatoodangule organiseeriti 1938. aastal Are tehases AS Eesti Philipsi parandustalituse juhataja Vitali Suigusaare juhtimisel mõnede Eesti turul müüdud Philipsi mudelite ja nende üksikosade valmistamine (1939/40 hooaja mudelite kohta vt Eestis valmistatud välisfirmade raadioaparaadid). Võimalik, et edaspidi oleks toimunud Are muutmine taoliseks Philipsi vari-tütarfirmaks, nagu olid suuremal või väiksemal määral näiteks Siera Belgias, Dux Radio Rootsis ja Fenno Soomes.

27. oktoobril 1939 omandas Arnold Kapsi ostu-müügi alusel "endiselt Eesti, praeguselt Saksa kodanikult" Herbert Kerdelt 14 AS Are aktsiat a 1000.- kr kogusummas 14 000.- kr.
Are 1939. aasta tootmismahuks on ENSV-perioodi 1940. a. lõpu aruannetes märgitud 5283 raadiovastuvõtjat.

1940. aastal oli AS Are tehases kuni 60 töölist, kasutati 9 elektrimootorit koguvõimsusega 11,4 hj. Lisaks raadioaparaatidele valmistati oma tööstuses ka valjuhääldeid.
1940. aasta sügisel kuulus AS-ile Kapsi & Ko AS Are aktsiaid summas 33 803.73 krooni ja AS-ile Eesti Philips 31 AS Are aktsiat summas 31 000.- krooni (Riigiarhiiv ERA.R-13.1.299 (Natsionaliseerimise komitee, Kapsi & Ko) ja ERA.R-13.1.760 (Natsionaliseerimise komitee, Eesti Philips)).
1940. aastal pärast Nõukogude okupatsiooni algust AS Are natsionaliseeriti. 14. septembril teatati ajalehes Esmaspäev, et Are raadiotehasega liidetakse Tartu mnt 4 asunud P. Aksimi kastitööstus. Põhjusena toodi välja Are oma raadiokastide valmistamise osakonna kehv seisukord (hämar ja niiske ruum keldrikorrusel, mille tõttu tuli eelmisel aastal saata 2000 raadiokasti ülepoleerimisele). Juba varem Are tellimusi täitnud Aksim pidi valmistama kastid ligi 6000 Are raadiole - selline oli tehase eeloleva hooaja planeeritud tootmismaht.
Kuigi Are tehas jäi 1940. aasta lõpuni formaalselt iseseisvaks, ei arvestatud tehaste aruannetes oktoobrist novembrini 1940 enam Are toodangut eraldi, vaid see oli arvatud RETi toodangu hulka. RETi ja Are ühine raadioaparaatide toodang oli oktoobris 1940 - 787, novembris 531 ja detsembris 194 vastuvõtjat. Are iseseisvaks toodanguks 1940. aastal (jaanuarist septembrini?) loeti 1382 raadioaparaati.
Lisainfot raadioaparaatide tootmisest sel ajavahemikul vt Hooaeg 1940/41.

Kergetööstuse Rahvakomissar A. Veimeri määrusega 10. jaanuarist 1941. a. likvideeriti Elektro-tehnika Tehas Are selle liitmise teel Raadio-Elektrotehnika Tehasega RET alates 1. jaanuarist 1941. RET ehitas Are nime kandvaid vastuvõtjaid edasi veel ka 1941. aastal - ühe säilinud dokumendi põhjal valmistati kogu RETi 1941. aasta I kvartali toodang (2331 vastuvõtjat) endise AS Are laos olnud materjalidest. 11. aprillil 1941 kinnitas ENSV Rahvakomissaride Nõukogu kokku 8 Raadio-Elektrotehnika Tehases RET valmistatud Are mudeli hinnad (vt Are 1940/41).

*     *     *
Are raadiotehasel ja hiljem E. Are metallitehasel oli Eestis ka mitu müügiesindust ja parandustalitust.
1937. a. alguses kuulutati, et Are raadiotehase parandustalitused Tallinnas (Reimani 11), Tartus (Võidu 1) ja Pärnus (Tallinna mnt 17) võtavad vastu igasuguseid raadioaparaate parandamiseks ja kontrollimiseks. Tallinnas võis Are tehniku välja kutsuda ka telefoniga, kohale sõitis "eriteadlane autoga" ja linna piires oli transport tasuta.
Tartus tegutses juba 1936. a-l Are raadiotehniline talitus (aadressil Võidu 1), mis tegeles vastuvõtjate parandamise, kontrollimise ja moderniseerimisega. 1937. a. juulis asutasid Endel Are ja UÜ Maja teenistusest lahkunud Olimar Bergmann 10 000.- kroonise osakapitaliga raadio-, fototarvete- ja jalgrataste äri "TÜ Are, Endel Are & Ko", mis avati Tartus Suurturg 10 31. juulil 1937. Täisühing lõpetati 1939. a. lõpus, kuid äri tegutses Olimar Ilmet'i (eestistatud nimega O. Bergmann?) omanduses 1940. a-ni nime all "AS Are Tartu ladu, omanik O. Ilmet (end. TÜ Are)".
1939. a-l avas MT E. Are Tartus, Riia 85 jalgrataste, elektri- ja mehaanikamasinate kaupluse, mille prokuristiks (ärijuht) oli Heino Ploom ja mis 1940. a-l asus F-ma E. Are Lõuna-Eesti osakonna nime all aadressil Suurturg 15.
Rakveres asutasid Endel Are ja Tõnis Piliste 1938. a. lõpus 4000.- kroonise osakapitaliga raadio-, fototarvete-, mootor- ja jalgrataste äri TÜ Are ja Ko, mis 1939. a. lõpus samuti senisel kujul likvideeriti, kuid tegutses KM Are nime all 1940. a-ni.
Tallinnas kolis MT E. Are müügiosakond koos AS Are raadioaparaatide müügiäri ja parandustalitusega 1939. a. lõpus kaupmees Ernst Aringu äsja valminud suurde majja Narva mnt 30 (nüüd Narva mnt 10).
Kõik esindused müüsid nii Are raadioaparaate kui jalgrattaid, samuti teiste firmade kaupu.

       
Are parandustalituse kuulutus (Uus Eesti 06.02.1937); kaupmees Ernst Aringu 1939. a. sügisel valminud maja Narva mnt 30 (nüüd Narva mnt 10), kuhu 1939. a. lõpus kolis E. Are müügiosakond ja parandustalitus (Ühistegelised Uudised 29.09.1939); E. Are müügiosakonna kuulutus (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 23/1939); E. Are müügiosakonna vaateaknad (Uudisleht 17.12.1939)
/Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee), Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv (digar.nlib.ee)/


ISIKUD:

ENDEL ARE /a-ni 1935   DAVIDOV/
Sündinud 16. VIII 1910 Tallinnas
Surnud 23. VII 1987 Homesteadis, Floridas, USA-s

Endel Are lõpetas 1929 Riigi Tehnikagümnaasiumi elektrotehnika-masinaehituse osakonna, seejärel astus Tehnikumi, mis jäi aga lõpetamata. Täiendas end raadiotehnika alal välismaal, õppides Hamburgi Tehnikaülikoolis korrespondentskursustel. 1937 sooritas eksamid ja sai inseneri kutse elektrotehnikas ja masinaehituses.
Juba 1926. aastal asus Endel Are amatöörina ehitama ja müüma raadioaparaate. 1931. aasta raadionäitusel pani amatöörina välja enda konstrueeritud tuuleturbiini akude laadimiseks. 1932 asutas raadioaparaatide parandustöökoja ja tööstuse E. DAVIDOV, mille muutis 1935. aastal koos perekonnanime eestistamisega ARE raadioaparaatide tööstuseks. Oli aktsiaseltsi ARE Elektrotehnika Tehased asutaja (1937) ja osanik kuni 1938/39, juhatuse esimees (1938-1939?). Lahkudes AS Are osanike hulgast asutas 1938. aastal masinatehase Endel Are, mille peamiseks tegevusalaks oli jalgrataste valmistamine.
Endel Are oli Raadiotöösturite Ühingu asutaja ja juhatuse esimees (a-st 1935), ajakirja Raadiotehnika (1935-1936) ja raadiolehe RS asutaja ja vastutav toimetaja.
1944. aasta septembris põgenes E. Are koos perega Eestist, siirdudes esmalt Rootsi, kus sai mõne aja möödudes elektrimõõteriistu tootva firma Instrument Fabriken AB ERVA omanikuks. 1951 läks Kanadasse, tegutses Montrealis, laiendas äritegevuse USA-sse ning omandas tööstused Buffalos ja Fort Eries, tootes kuuldeaparaate (Ultima) ja mitmesuguseid elektroonikainstrumente. Ta pani suurt rõhku teadus-arendustegevusele ja uute toodete arendamisele ning oli enda sõnul teinud umbes 150 olulist leiutist ja loonud sadu uusi tooteid ja tehnoloogilisi uuendusi. 1967 asus põhjalikumalt tegelema päikese- ja tuuleenergiaga, loobudes tootmisest ja keskendudes Key Westis uurimis- ja arendustööle.

Raadio 202, 15.02.1935; Eesti Majandustegelased (1938); Vaba Eestlane 12.02.1976; Esmaspäev 19.10.1931


FRIEDRICH VILLEM MARKA
/ka Friedrich Wilhelm Marka, Friedrich Marka/
Sündinud 19. IX 1899 St. Peterburis
Surnud 8. V 1970 Tallinnas

Are raadiotehase tehniline juhataja alates aprillist 1936, AS Are tehase vastutava juhataja asetäitja 1937, 1939-1940 (vaheaegadega).
Friedrich Marka töötas 08.1914-12.1915 Tartus Ed. Otsingu mehaanikatöökojas, 01.1916-06.1917 Tartu Telefonivabrikus mehaanika ja aparaatide monteerimise osakondades, 06.1917-01.1918 Petrogradis lennukimootoriosade tehases I järgu metallitreialina, 03.1918-11.1918 Saksa okupatsioonivõimude raudtee telegraafi töökojas, kevadel 1919 Tartus G. Peetsi masinavabrikus metallitreialina, alates 11.05.1919 mehaaniku kt-na Tallinna telefonivõrgus ja pärast eksami sooritamist 1920 samas mehaanikuna kuni kaitseväkke võtmiseni.
9. märtsil 1921 asus Sõjaministeeriumi Sädetelegraafi roodu raadiotelegrafisti kursustele ja Friedrich Olbrei nõusolekul kohe ka tööle laboratooriumis raadiotelegraafi aparaatide parandamise ja õppevahendite valmistamise alal. Pärast kursuste lõpetamist praktikal Tallinna ja Tartu raadiojaamades, soomusrongil, miiniristlejal Lennuk jm. Töötas Tallinna raadiojaama juures raadiotelegraafi vastuvõtjate ja saatejaamade ehitamisel, Sidepataljoni laboratooriumis ja töökojas ning Sidepataljoni õppekompaniis, kus oli ka lektoriks kuni 1. aprillini 1927. Ühtlasi õppis alates 1923. a-st Tallinna Tehnikumis (mis jäi lõpetamata tervislikel põhjustel) ja oli alates 1. aprillist 1927 assistent Tehnikumi nõrgavoolu laboratooriumis. Ehitas kuni maini 1928 raadioaparaate ka müügiks. 1. augustil 1928 asus tööle Ringhäälingusse, valmistas Ringhäälingule seadmeid, 1933. a-st töötas Tartu saatejaamas ja tegeles selle ümberehitamisega, 1935-1936 teostas Tartu ja Tallinna saatejaamade ümberehitused. Alates aprillist 1936 asus tööle Are raadiotehase meistri ja tehnilise juhatajana, tegeledes kogu suve uute tüüpide konstrueerimise ja näidisaparaatide valmistamisega.
1936. a. oktoobris taotles F. Marka Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis registreerimist meistrina raadio tööalal. Avaldus jäeti rahuldamata meistri tunnistuse puudumise tõttu, kuid 26.11.1936 registreeriti F. Marka õppinud töölisena raadio tööalal ja vastava eksami sooritamise järel 12.03.1937 ka meistrina raadio tööalal.
Pärast sõda oli F. Marka Tallinnas tehnikumi õppejõud, arreteeriti 17.08.1948 ja küüditati Siberisse, vabanes 1956.

Riigiarhiiv ERA.1569.1.1998 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet); www.okupatsioon.ee; Haudi jm


ARNOLD PITKA
Sündinud ?
Surnud ?

AS Are asutaja (1937), väikeaktsionär, majandusala juhataja (1937).

HANS RUUBEL
Sündinud ?
Surnud ?

AS Are tehase vastutav juhataja 1937-1.10.1939.

BERNHARD PALJAK
Sündinud ?
Surnud ?

AS ARE tehase vastutava juhataja asetäitja 1937-1939 (vaheaegadega), ilmselt kastiosakonna juhataja või vastutav töötaja.

HENN MENNING
Sündinud ?
Surnud ?

AS Are tehase vastutav juhataja alates 1. oktoobrist 1939.


MIHKEL PUNG
Sündinud 19. X 1876 Vana-Põltsamaa vallas Viljandimaal
Surnud 11. X 1941 Sevurallagis Sverdlovski oblastis Venemaal

AS ARE asutaja (1937) ja väikeaktsionär, juhatuse liige ja juhatuse esimees (alates 1939); jurist ja poliitik.
Mihkel Pung sündis Viljandimaal Vana-Põltsamaa vallas taluomaniku pojana, õppis Eesti Aleksandrikoolis ja H. Treffneri gümnaasiumis, Tartu ja Peterburi ülikoolides, tegutses 1902-1905 Tallinnas advokaadina, oli "Tallinna Teataja" toimetuse liige, Tallinna esimese eesti linnavalitsuse linnasekretär; 1905-1906 maapaos Shveitsis ja Prantsusmaal; 1906-1911 advokaat Peterburis ja "Peterburi Teataja" lisa "Seadus ja õigus" väljaandja. Alates 1911 vandeadvokaat Tallinnas, 1919 Eesti Vabariigi rahanduslik esindaja Helsingis ja esimeste Eesti paberrahade trükkimise korraldaja, 1919 Eesti Panga esimene president; 1920-1924 pangakontori omanik Tallinnas; 1931 majandus- ja 1932 välisminister, IV ja V Riigikogu ning Rahvuskogu liige. Mihkel Pung oli ka 1930. aastal asutatud AS-i Eesti Philips juhatuse liige, samuti mööblitööstuse AS Massoprodukt juhatuse liige; Tallinna Kaupmeeste Seltsi liige, Kaubandus-Tööstuskoja juriskonsult, Riigi Majandusnõukogu, ÜS Põhjala vilistlaskogu jmt organisatsiooni ja ühingu liige.
M. Pung arreteeriti 14. juunil 1941, hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina Sverdlovski oblastis Sevurallagis.

EE 14 (2000), Päevaleht 18.10.1936, www.okupatsioon.ee

ARNOLD KAPSI   (Arnold Osvald Kapsi)
Sündinud 9. XII 1887 (vkj 26. XI 1887) Pärnus
Surnud ? Saksamaal?

1937. aastast AS ARE üks omanikke (peamiselt AS Kapsi & Ko kaudu) ja juhatuse liige.
Vt AS KAPSI & KO


H. BORMANN - AS ARE aktsionär, AS Kapsi & Ko pearaamatupidaja (1938)

MARTIN ERS (1. V 1902 Tallinn - 15. VI 1983 Kristdala) - AS ARE aktsionär, direktor (prokurist) 1939?-1940; sündis Tallinnas saapakaupmees Peeter Ersi pojana, lõpetas Tallinna II Reaalkooli ja Tartu Ülikooli majandusteadlasena. Osales Vabadussõjas, töötas Tartu notari Ilmar Reimanni ja Tallinna notari Karl Kisteri abina, oli EÜS-i liige. Saksa okupatsiooni ajal tegutses 1941-1944 artellide likvideerijana ja pidas Tallinnas puutööstust. Põgenes 1944 Rootsi, pidas koos V. Kandrega kuni 1955. a-ni puutööstust, seejärel tegutses enda firmas AB Martin Ers (peamiselt Rootsi petrooleumiahjude eksport) ning koos äripartneritega tekstiilitööstuses AB Ers & Ers (asut. 1960) ja importfirmas AB Kristdala Manufacturers (asut. 1963). Oli Eesti Ettevõtjate Ühingu Rootsis ja Oskarshamni Eesti Seltsi liige. /TLÜAR väliseesti isikud; Eesti Päevaleht (Stockholm) 29.04.1972, 22.06.1983, 29.06.1983/

ERNST JOHANNSON - AS ARE aktsionär, juhatuse liige (1938)

HERBERT KERDE - AS ARE aktsionär (1937-1939), AS Eesti Philipsi prokurist (1934, ärijuht või allkirjaõigusega isik), läks 1939 sakslasena Saksamaale

R. REDLICH - AS ARE väikeaktsionär, AS Kapsi & Ko büroojuhataja (1938)
raadiotuba[ät]hot.ee