|
AS ARE ELEKTROTEHNIKA TEHASED
(1932)-1935-1941
Tallinn, Narva mnt 25 (1935-1.11.1936) - Reimanni 11 (1.11.1936-1941)
E(ndel). Are, raadioaparaatide tööstus (1935-36); Are Raadiotehas (1935-37); AS ARE, raadioaparaatide tööstus (36-38);
AS ARE Tehased (38); Elektrotehnika Tehased AS ARE (38-1940)
Müüdi: üle Eesti, esindaja AS Tormolen & Ko
Eksporditi: Soome (1937 umbes 400 aparaati), Rootsi?
Vt. DAVIDOV
|
|
|
Hooaeg 1940/41 
|
|
| Hooaeg 1939/40
|
|
| Hooaeg 1938/39
|
|
| Hooaeg 1937/38
|
|
| Hooaeg 1936/37
|
|
| Hooaeg 1935/36
|
|
|
 |
AS Are 1936. aastal valminud uus tehasehoone Reimanni tänaval ja tehase
sisevaated 1937. aastal.
|
Garantiikiri AS Are raadioaparaadile Urmas 1939. aastast /erakogu/
ja Are raadioaku reklaam 1938/39 kataloogist.
|
TÖÖSTUSE AJALUGU:
Riigiarhiiv. Kaubandus-Tööstuskoja Äriregister:
/Seoses nimevahetusega muutis Endel Are ka oma tööstuse nime E. Davidovi raadioaparaatide tööstusest E. Are raadioaparaatide
tööstuseks. Davidovi kohta KTK registris andmeid leida ei õnnestunud. Vt DAVIDOV./
Firma ENDEL ARE.
Raadioaparaatide tööstus - Tallinnas, Narva mnt 25. Asutatud 20. augustil 1935.
Puutööstus (tootis raadioaparaatide kaste) - Tallinnas, Rataskaevu 22. Asutatud 21. septembril 1935. Ainuomanik Endel Are.
Mõlemad tööstused viidi 1. novembril 1936 üle Tallinnas Reimani 11.
13. jaanuaril 1937 paluti firma nimena registreerida ARE RAADIOTEHAS.
2. veebruaril 1938 teatas Endel Are, et lõpetas 29. jaanuaril 1938 oma raadioaparaatide ja -kastitööstuse kui ainuisikulise
ettevõtte ja palus firma äriregistrist kustutada.
10. veebruaril 1938 tõendas notar Edgar Muttikas, et Endel Are müüs 8. veebruaril 1938 temale kuuluva firma RAADIOTÖÖSTUS
ENDEL ARE asukohaga Tallinnas, Reimanni 11 ELEKTRO ESEMETE VALMISTAMISE AKTSIASELTSILE ARE asukohaga Tallinnas, Reimanni 11.
/AS ARE vt allpool/
1. aprillil 1938 asutas Endel Are Firma ENDEL ARE MASINATEHAS asukohaga Tallinnas Vana-Viru 13, mis alates 1. novembrist 1938
kolis uude asukohta Tallinnas Tulbi 9. Ärialana oli märgitud jalgrataste-, elektri- ja mehaanikamasinate tööstus.
/Masinatehas hakkas alates 1938. aastast valmistama ARE jalgrattaid. Raadioaparaate ehitas edasi Reimani 11 tegevust jätkanud
AS ARE. Kuid on ka teateid ARE raadioaparaadist, mille tootjana oli aparaadi tagaküljele märgitud Endel Are masinatehas./
Riigiarhiiv. Majandusministeerium:
20. oktoobril 1937 asutati majandusministri loaga ELEKTRO-ESEMETE VALMISTAMISE AKTSIASELTS ARE.
AS-i eesmärgiks oli "raadio- ja elektro-tehniliste aparaatide ja tarbete valmistamine ja sama esemetega kauplemine".
Asutajad: Endel Are, Mihkel Pung, Arnold Pitka.
22. detsembril 1937 olid aktsionäride koosolekul esindatud järgmised aktsionärid:
|
|
Endel Are |
23 aktsiat |
a 1000 kr |
23 000 kr |
|
|
AS Kapsi & Ko |
22 aktsiat |
a 1000 kr |
22 000 kr |
|
|
Herbert Kerde |
6 aktsiat |
a 1000 kr |
6000 kr |
|
|
Ernst Johannson |
5 aktsiat |
a 1000 kr |
5000 kr |
|
|
Mihkel Pung |
1 aktsia |
a 1000 kr |
1000 kr |
|
|
Arnold Kapsi |
1 aktsia |
a 1000 kr |
1000 kr |
|
|
Arnold Pitka |
1 aktsia |
a 1000 kr |
1000 kr |
|
|
R. Redlich |
1 aktsia |
a 1000 kr |
1000 kr |
|
|
Kokku oli aktsiakapital 60 000.- kr.
24. jaanuaril valiti AS-i juhatuse esimeheks Endel Are, juhatuse esimehe asetäitjaks Ernst Johannson, juhatuse liikmeks
Arnold Kapsi ja liikmekandidaadiks Mihkel Pung.
15. veebruari 1938. a. erakorralise peakoosoleku otsusega palutakse registreerida nimemuutus, uueks nimeks ELEKTROTEHNIKA
TEHASTE AS ARE. Samas määrati juhatuse esimehe E. Are palgaks 750 kr kuus alates 15.12.1937 ja esimehe asetäitja E. Johannsoni
palgaks 300 kr kuus alates 15.01.1938.
Vahepealsest perioodist AS ARE majandusministeeriumi toimikus andmed puuduvad, kuid alates 25. mail 1939 toimunud aktsionäride
erakorralisest peakoosolekust (lisaks veel 31. augusti 1939. a. korraline peakoosolek) polnud Endel Are enam aktsionäride
nimekirjas. Koosolekutel oli esindatud 100% aktsiakapitalist ja kohal olid: AS Kapsi & Ko esindaja, H. Kerde, E. Johannson,
M. Pung, M. Ers, H. Bormann, R. Redlich ja A. Kapsi.
27. oktoobril 1939 omandas Arnold Kapsi ostu-müügi alusel "endiselt Eesti, praeguselt Saksa kodanikult" Herbert Kerde'lt 14
Elektrotehnika tehased AS ARE aktsiat a 1000.- kr kogusummas 14 000.- kr.
Eesti Entsüklopeedia täiendusköites 1 (1939?) oli AS ARE kohta kirjas järgmist:
Elektrotehnika Tehased A./s. "Are", Tallinn. Asutas tööstur Endel Are üksikettevõttena, a-st 1937 a./s. Aktsiakapital 60 000
kr jaguneb 60 aktsiaks a 1000 kr. 1938 a. netokäive oli 522 000 kr. Töölisi ja ametnikke 131.
Hans Võrk "Raadiotööstuse arengust ENSV-s" (Ringhäälingumuuseum);
Raadio Sõna 19.11.1937; Esmaspäev 14.09.1940; Majandusteated 49/1937, 17/1940; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 1/1938, 15/1938,
21/1938, 5/1939, 17/1939; ENSV Teataja 5/1941 jm:
1935 - 25 töölist. Vastasutatud tisleritöökojas 15 töölist. Aastatoodang 1100 aparaati. Peale vastuvõtjate valmistatakse
ka mitmesuguseid üksikosi: transformaatoreid, poole, vahesagedustransformaatoreid, drosseleid, lülijaid, lambipesi,
lambikatteid, shassiisid.
1935 oktoober - hooaja jooksul turule üle 1000 aparaadi.
1936 - mais tuli tehase tehniliseks juhiks endine Tartu saatejaama juhataja Friedrich Marka, kes oli Hans Võrgu andmeil firma
Are järgneva arengu üks alustalasid. Samal aastal valmis uus tehasehoone. 80 töölist, tisleritöökojas 30 töölist. Aastatoodang
2200 vastuvõtjat, Hans Võrgu andmeil valmistati 1936/37 hooajal 1350 aparaati. Uudistootena lasti turule oma tehases valmistatud
akuanoodid.
1937 - hooaja toodang u. 4000 aparaati, Hans Võrgu andmeil u. 3000 aparaati. Tehas on "saatnud järjekindlalt suuremaid aparaatide
saadetisi Soome", lähemal ajal kavas ka Rootsi. 3/4 üksikosadest valmistatakse ise. Tehases toodetakse veel "elektrilisi
sünkroon-ajanäitajaid, anoodpinge-aparaate ja saatejaamu".
1937 - novembris 120 töölist, tisleritöökojas 46 töölist.
E. Are pidas tõenäoliseks aastatoodanguks 4000 vastuvõtjat.
1937 - 40 töölist, kasutusel elektrimootorid koguvõimsusega 4 hj, raadioaparaatide aastatoodang u. 2500 (Majandusteated
49/1937, millegipärast väiksem töötajate arv ja aastatoodang kui ajakirjanduses ilmunud artiklites).
1937. a. detsembris asutati seni Endel Are ainuomanduses oleva ettevõtte asemele aktsiaselts, millest 51% kuulus Hollandi
suurtehase Philips siinsetele usaldusisikutele.
1937/38, AS Are esimesel majandusaastal (bilanss seisuga 30. aprill 1938), olid ettevõtte tulud 65 408.-, kulud 52 700.-
ja puhaskasu 12 707.- krooni.
1938 - ettevõtte tegevusala täienes, Kaubandus-Tööstuskoja äriregistrile teatati ka tegutsemisest "jalgrataste kokkupanemise
tööstuse ja müügi alal". Aprillis 1938 olid Are jalgrattad juba müügil. Hiljem jätkas jalgrataste valmistamist MT E. Are.
1938 või 1939 suurendati AS Are põhikapitali, Endel Are lahkus aktsionäride hulgast ja jätkas äritegevust oma metallitööstuses
jalgrataste valmistamise alal ning AS Are läks sisuliselt Philipsi kontrolli alla. Juhatuse esimeheks sai Mihkel Pung,
prokuristiks ehk tõenäoliselt AS Are tegevjuhiks Martin Ers. Muuhulgas kaasnes sellega senisest märksa suurem Philipsi detailide
kasutamine Are vastuvõtjates ja võib-olla ka mõnede Philipsi nime kandvate vastuvõtjamudelite monteerimine (vt
Eestis valmistatud välisfirmade raadioaparaadid).
Hans Võrgu andmeil valmistas AS Are 1938/39 ja 1939/40 hooaja jooskul Philipsi osadest kokku umbes 12 000 vastuvõtjat.
1940 - kuni 60 töölist, kasutusel 9 elektrimootorit koguvõimsusega 11,4 hj. Valmistatakse ka valjuhääldeid. (Majandusteated
17/1940).
ARE tehastel oli Eestis ka vähemalt kolm müügiesindust: Tallinnas, Tartus ja Rakveres. MT E. Are müügiesindus koos
raadioaparaatide parandustalitusega asus 1939-1940 Tallinnas, Narva mnt 30. Tartus tegutses juba 1936. a-l Are raadiotehniline
talitus (aadressil Võidu 1), mis tegeles vastuvõtjate parandamise, kontrollimise ja moderniseerimisega. 1937. a. juulis asutasid
Endel Are ja UÜ Maja teenistusest lahkunud Olimar Bergmann 10 000.- kroonise osakapitaliga raadio-, fototarvete- ja jalgrataste
äri TÜ Are, Endel Are & Ko, mis avati Tartus Suurturg 10 31. juulil 1937. Täisühing lõpetati 1939. a. lõpus, kuid äri tegutses
Olimar Ilmet'i (eestistatud nimega O. Bergmann?) omanduses 1940. a-ni nime all "AS Are Tartu ladu, om O. Ilmet (end TÜ Are)".
1939. a-l avas MT E. Are Tartus, Riia 85 jalgrataste, elektri- ja mehaanikamasinate kaupluse, mille prokuristiks (ärijuht) oli
Heino Ploom ja mis 1940. a-l asus F-ma E. Are Lõuna-Eesti osakonna nime all aadressil Suurturg 15. Rakveres asutasid Endel Are
ja Tõnis Piliste 1938. a. lõpus 4000.- kroonise osakapitaliga raadio-, fototarvete-, mootor- ja jalgrataste äri TÜ Are ja Ko, mis
1939. a. lõpus samuti senisel kujul likvideeriti, kuid tegutses KM Are nime all 1940. a-ni. Kõik esindused müüsid nii Are
raadioaparaate kui jalgrattaid, samuti teiste firmade kaupu.
1937. a. alguses kuulutati, et Are raadiotehase parandustalitused Tallinnas (Reimani 11), Tartus (Võidu 1) ja Pärnus (Tallinna
mnt 17) võtavad vastu igasuguseid raadioaparaate parandamiseks ja kontrollimiseks. Tallinnas võis Are tehniku välja kutsuda ka
telefoniga, kohale sõitis "eriteadlane autoga" ja linna piires oli transport tasuta.
Pärast AS Are minemist AS Kapsi & Ko ning teiste Philipsi usaldusmeeste kontrolli alla 1938-39. aastal
hakati Are vastuvõtjates ohtralt kasutama Hollandi raadiohiiglase Philipsi detaile ja konstruktsioone. Osa aparaate olid
tehniliselt peaaegu üks-ühele Philipsid.
Seni on võrdlusmeetodil (suur tänu Urmas Tingasele!) tuvastatud järgmised seosed:
ARE ILO 40 1939/40 (peaaegu sama, mis Philips 629B)
ARE SIIRI 40 1939/40 (sarnane Philips 429B-ga)
Lisaks on ARE ÜLLAR-1 41 1940/41 sarnaseid detaile Philips 480-ga
ja Philipsi logo aparaadil ARE HELLIK 1940/41?
1937. aasta 29. septembri ajaleht Uus Eesti teatas, et Are tehas paneb kokku Philips aparaate, kuid paar päeva hiljem lükkas
AS Eesti Philips selle väite ümber, kinnitades, et "Are raadiotehas kunagi Philips raadioaparaate kokku pannud ei ole".
1940 AS Are natsionaliseeriti. Sama aasta 14. septembril teatati ajalehes Esmaspäev, et Are raadiotehasega liidetakse Tartu
mnt 4 asunud Aksimi kastitööstus. Põhjusena toodi välja Are oma raadiokastide valmistamise osakonna kehv seisukord (hämar ja
niiske ruum keldrikorrusel, mille tõttu tuli eelmisel aastal saata 2000 raadiokasti ülepoleerimisele). Juba varem Are
tellimusi täitnud Aksim pidi valmistama kastid ligi 6000 Are raadiole - selline oli tehase eeloleva hooaja planeeritud
tootmismaht.
Kuni 1940. aasta lõpuni tegutses Are iseseisva ettevõttena ja tootis 1940/41 hooaja raadioaparaate. Kergetööstuse
Rahvakomissar A. Veimeri määrusega 10. jaanuarist 1941. a. likvideeriti Elektro-tehnika Tehas ARE selle liitmise teel
RAADIO-ELEKTROTEHNIKA TEHASEGA RET alates 1. jaanuarist 1941. Kuid RET ehitas
Are nime kandvaid vastuvõtjaid edasi ka 1941. aastal - ühe säilinud dokumendi põhjal valmistati kogu RETi
1941. aasta I kvartali toodang endise AS Are laos olnud materjalidest. 11. aprillil 1941 kinnitas ENSV Rahvakomissaride Nõukogu
kokku 8 Raadio-Elektrotehnika Tehases RET valmistatud Are mudeli hinnad (vt
Are 1940/41).
|
|
ISIKUD:
ENDEL ARE (a-ni 1935 DAVIDOV) 
Sündinud 16. VIII 1910 Tallinnas
Surnud 23. VII 1987 Homesteadis, Floridas, USA-s
Endel Are lõpetas 1929 Riigi Tehnikagümnaasiumi elektrotehnika-masinaehituse osakonna, seejärel astus Tehnikumi, mis jäi
aga lõpetamata. Täiendas end raadiotehnika alal välismaal, õppides Hamburgi Tehnikaülikoolis korrespondentskursustel.
1937 sooritas eksamid ja sai inseneri kutse elektrotehnikas ja masinaehituses.
Juba 1926. aastal asus Endel Are amatöörina ehitama ja müüma raadioaparaate, 1932 asutas raadioaparaatide parandustöökoja
ja tööstuse E. DAVIDOV, mille muutis 1935. aastal koos perekonnanime eestistamisega ARE
raadioaparaatide tööstuseks. Oli aktsiaseltsi ARE Elektrotehnika Tehased asutaja (1937) ja osanik kuni 1938/39, juhatuse
esimees (1938-1939?). Lahkudes AS Are osanike hulgast asutas 1938. aastal masinatehase Endel Are, mille peamiseks tegevusalaks
oli jalgrataste valmistamine.
Endel Are oli Raadiotöösturite Ühingu asutaja ja juhatuse esimees (a-st 1935), ajakirja Raadiotehnika (1935-1936) ja
raadiolehe RS asutaja ja vastutav toimetaja.
1944. aasta septembris põgenes E. Are koos perega Eestist, siirdudes esmalt Rootsi, kus sai mõne aja möödudes
elektrimõõteriistu tootva firma Instrument Fabriken AB ERVA omanikuks. 1951 läks Kanadasse, tegutses Montrealis,
laiendas äritegevuse USA-sse ning omandas tööstused Buffalos ja Fort Eries, tootes kuuldeaparaate (Ultima) ja mitmesuguseid
elektroonikainstrumente. Ta pani suurt rõhku teadus-arendustegevusele ja uute toodete arendamisele ning oli enda sõnul teinud
umbes 150 olulist leiutist ja loonud sadu uusi tooteid ja tehnoloogilisi uuendusi. 1967 asus põhjalikumalt tegelema päikese-
ja tuuleenergiaga, loobudes tootmisest ja keskendudes Key Westis uurimis- ja arendustööle.
Raadio 202, 15.02.1935; Eesti Majandustegelased (1938); Vaba Eestlane 12.02.1976
|
ARNOLD KAPSI
Sündinud 9. XII 1887 Pärnus
Surnud ?
1937 aastast AS ARE üks omanikke (peam AS Kapsi & Ko kaudu) ja juhatuse liige.
Vt AS KAPSI & KO
|
H. BORMANN - AS ARE aktsionär, AS Kapsi & Ko pearaamatupidaja (1938)
MARTIN ERS - AS ARE aktsionär, prokurist (tõenäoliselt AS ARE tegevjuht) alates 1939
ERNST JOHANNSON - AS ARE aktsionär, juhatuse liige (1938)
HERBERT KERDE - AS ARE aktsionär (1937-1939), AS Eesti Philipsi prokurist (1934, ärijuht
või allkirjaõigusega isik), läks 1939 sakslasena Saksamaale
FRIEDRICH-VILLEM MARKA /ka Friedrich-Wilhelm Marka/ (19. IX 1899-?) - ARE
konstruktsiooniala juhataja alates maist 1936; enne seda Tartu saatejaama juhataja,
pärast sõda tehnikumi õppejõud, arreteeriti 17.08.1948 ja küüditati Siberisse, vabanes
1956 (www.okupatsioon.ee jm)
ARNOLD PITKA - AS ARE asutaja (1937), väikeaktsionär, majandusala juhataja (1937)
MIHKEL PUNG (19. X 1876- 11. X 1941) - AS ARE asutaja (1937) ja väikeaktsionär, juhatuse
liige ja juhatuse esimees (alates 1939); jurist ja poliitik. Sündis Viljandimaal
Vana-Põltsamaa vallas taluomaniku pojana, õppis Eesti Aleksandrikoolis ja H. Treffneri
gümnaasiumis, Tartu ja Peterburi ülikoolides, tegutses 1902-1905 Tallinnas
advokaadina, oli "Tallinna Teataja" toimetuse liige, Tallinna esimese eesti
linnavalitsuse linnasekretär; 1905-1906 maapaos Shveitsis ja Prantsusmaal;
1906-1911 advokaat Peterburis ja "Peterburi Teataja" lisa "Seadus ja õigus"
väljaandja. Alates 1911 vandeadvokaat Tallinnas, 1919 Eesti Vabariigi rahanduslik
esindaja Helsingis ja esimeste Eesti paberrahade trükkimise korraldaja, 1919 Eesti
Panga esimene president; 1920-1924 pangakontori omanik Tallinnas; 1931 majandus-
ja 1932 välisminister, IV ja V Riigikogu ning Rahvuskogu liige. Oli Tallinna Kaupmeeste
Seltsi liige, Kaubandus-Tööstuskoja juriskonsult, Riigi Majandusnõukogu, ÜS Põhjala
vilistlaskogu jmt organisatsiooni ja ühingu liige. Arreteeriti 1941, suri vangilaagris.
(EE 14 (2000), Päevaleht 18.10.1936, www.okupatsioon.ee)
R. REDLICH - AS ARE väikeaktsionär, AS Kapsi & Ko büroojuhataja (1938)
|
 |
|
| raadiotuba@hot.ee |
|
|
|
|
|
|
