|
OÜ ESTO-MUUSIKA (tootja / hiljem müüja)
1921-1940
raadiod 1927/28-34/35
Tallinn, Lai 34 (1921-23) - Vanaturukael 18/3 (1.10.1924-1927) - Viru 2 (1927-1940)
Tartu-Pärnu-Rakvere-Viljandi-Kuressaare-Narva
Tootja(d) pole täpselt teada. 1920. aastate lõpus valmistati need aparaadid (osaliselt?) Esto-Muusika raadioosakonnas.
Seejärel tõenäoliselt J. RAMMULI raadiotöökojas. 1934/35 vähemalt Standard-Neutrodüüni puhul
kindlasti Arvid Uus'i töökojas.
|
|
|
| Vt. ARS hooajad 1938/39-1939/40 |
|
Vt. STANDART/D hooajad 1935/36-1939/40
|
|
|
|
| Hooaeg 1934/35
|
|
| Hooaeg 1933/34
|
|
| Hooaeg 1932/33
|
|
| Hooaeg 1931/32
|
|
Hooaeg 1930/31 
|
|
| Hooaeg 1929/30
|
|
| Hooaeg 1928/29
|
|
| Hooaeg 1927/28
|
|
 |
Parempoolses majas Viru 2 asus OÜ
Esto-Muusika Tallinna esindusäri
1927-1940 (O. Haidak, 1927).
Foto: "Vana Tallinn: ehitised ja inimesed",
Argo, 2007 (kasutatud kirjastuse loal). |
|
AJALUGU:
Riigiarhiiv, Majandusministeeriumi toimik; Raadio 22.02.1931 jm:
OÜ Esto-Muusika oli enne sõda väga tuntud muusikariistade, raadioaparaatide ja jalgrataste äri ning muusikakirjastus. Firma
müüs eri aegadel mitmeid tüüpe ja eri kaubamärke kandvaid Eestis ehitatud raadioaparaate.
Kaubamaja Esto-Muusika avati 1. septembril 1921. aastal ja seal müüdi muusikariistu (klavereid Steinway, Bechstein jt ning
igasuguseid muid pille), grammofone ja grammofoniplaate, samuti tegeleti kirjastamisega (noodid jm).
1922 asutas Esto-Muusika Tartus klaverivabriku AS Astron (juhatajaks klaverimeister Ernst Ihse (Hiis)), mis läks aga mõne aasta
pärast üle uutele omanikele (Bernhard Kiisel ja OÜ Esto-Muusika endine osanik Heinrich Väljamäe).
4. augustil 1923 asutati OÜ Esto-Muusika, mis alustas oma tegevust 30. augustil 1923 "ülevõttes Kaubamaja Esto-Muusika omavahelise
lepingu põhjal". Osaühingu asutajad olid August Nursi, Harald Normak ja Heinrich Väljamäe ning põhikapital oli 2 650 000 marka.
1923 olid osanikeks H. Väljamäe, P. Kurvits, R. Münth, A. Nursi, G. Reder, Ed. Nursi, Ed. Sarepera, H. Torokoff.
1924 omandas August Nursi Esto-Muusika Tartu osakonna ja lahkus OÜ juhatusest ja osanike hulgast.
1927. aasta 11. märtsil avati "uus raadioosakond" (teistel andmetel tegutses see juba 1925. aastast). Nagu ühes hilisemas
reklaamartiklis mainiti, olid raadioaparaadid esimestel aastatel Eestis kallid, sest ärid kujundasid raadiotarvete kui uudse
luksuskauba hindu üsna meelevaldselt ja soolase juurdehindlusega. Väidetavalt olevat just OÜ Esto-Muusika olnud see äri, mis -
hakates hindu kalkuleerima normaalsetel alustel (võrreldavalt muude kaupadega) - viis raadioaparaatide hinnad ka teistes firmades
ligi poole odavamaks.
1927, olles OÜ Esto-Muusika raadioosakonna juhataja ja konstruktor, lõi Johannes Rammul aparaaditüübi
Standard-Neutrodüün. 1928. aasta veebruaris peetud I Eesti raadionäitusel sai see esimese
auhinna - kuldauraha ja 1929. a. Läti raadionäitusel kuldauraha. 1929. aasta veebruaris toimunud II Eesti raadionäitusel oli
Esto-Muusika "välja pannud seeria mitmesuguseid enda ehitatud vastuvõtjaid ning ühe lühilainesaatja ..."; peale selle valmistati
tol ajal veel valjuhääldajaid ja "jõukõvendajaid".
1931 valmistas Esto-Muusika muuhulgas ka valjuhääldeid, helifilmiseadmeid kinodele (väidetavalt ainsana Eestis), grammofone
(vt EESTIS EHITATUD GRAMMOFONID).
1. juuni 1938. a. Päevalehe Joh. Rammuli loodud Standard-aparaaditüübi 10-aastasele juubelile pühendatud artiklis nimetati
Esto-Muusikat esimeseks pioneeriks, kes hakkas turustama Eesti raadioaparaate.
Algselt valmistati Standard/Standart (ja ka Esto?) tüüpi aparaate kindlasti Esto-Muusika raadioosakonnas. Alates 1930. aastast
oli tootjaks tõenäoliselt äsja asutatud J. Rammuli raadiotööstus. Raadiotöökoda
Arvid Uus, mille reklaame võib kohata väga harva, teatas 1935 a. alguses, et Esto-Muusikale ehitatakse
patareivastuvõtjaid Standard Neutrodüün.
1934 viidi seoses raskete majandusoludega põhikirja sisse muudatus sortimendi osas. Kui varem tegeleti põhikirja järgi vaid
muusikariistade, nootide ja teatrivarustuse müügiga ning helitööde kirjastamisega, siis nüüd lisaks ka raadioaparaatide
(mida tegelikult müüdi küll juba tükk aega varem), õmblusmasinate, jalgrataste, kõigi eelpoolnimetatute osade, elektri lampide
ja elektritarvete müügiga.
10. augustil 1937 saadi luba põhikapitali suurendamiseks 60 000-lt 100 000-e kroonini.
1937 kuulusid osaühingu juhatusse Harald Normak, Mihkel Piperal (oli ka asjaajaja-direktor) ja Paul Kurvits.
1930. aastatel kujunes Esto-Muusika üheks suuremaks raadioäriks Eestis osakondadega Tartus, Pärnus, Rakveres, Narvas, Viljandis,
Kuressaares. Peale kodumaa vastuvõtjate esindati või turustati edasimüüjana G. Marconi, Telefunken, Siera, Schaub jt välismaiseid
raadioaparaate.
1930. a-te lõpus saadi endale Dürkopp jalgrataste ja mootorrataste peaesindus Eestis.
|
|
ISIKUD:
MIHKEL PIPERAL 
Sündinud 25. VII 1890 Päärdu külas, Velise vallas, Läänemaal
Surnud 6. VII 1953 Lowellis, Massachusettsis, USA-s
OÜ Esto-Muusika osanik (alates 1923), juhatuse esimees, asjaajaja-direktor.
Mihkel Piperal töötas Raplas kooliõpetajana, oli 1911-1914 Rapla Tarvitajate Ühisuse juhatuse esimees, osales I
maailmasõjas ja Vabadussõjas sõjaväeametnikuna. Oli õppinud Tallinnas tehnilistel kursustel ja Tallinna Tehnikumis;
samuti Ants Laikmaa juures maalikunsti. 1920-1921 pidas võõrastemaja ja restorani. Alates 1923 oli OÜ Esto-Muusika
osanik, direktor ja juhatuse esimees. Oli ka kindlustusseltsi Põhja Kotkas juhatuse liige, Üleriikliku Eesti
Muusikakaupmeeste Ühingu esimees, taluomanik, Tallinna Ümbruskonna Talupidajate Ühenduse juhatuse liige. Kuulus
Kaitseliitu. Vabadusristi I järgu 3. liigi ja Punase Risti aumärgi kavaler.
Pärast Nõukogude okupatsiooni algust töötas Mihkel Piperal Pärnus kalurite juures ja pääses küüditamisest, kuid
1941 saadeti Siberisse tema abikaasa Hilda (suri vangilaagris 1948) ja poeg Knut-Roland (vabanes 1946). 1944 lahkus
Mihkel Piperal Eestist, siirdus 1949 USA-sse Bostonisse, kus osales abiesimehena aktiivselt Bostoni Eesti Seltsi
tegevuses.
Eesti Majandustegelased (1938), www.okupatsioon.ee,
Vaba Eesti Sõna 09.07.1953 jm.
|
JOHANNES RAMMUL
Sündinud 30. V 1898 Tartumaal
Surnud 13. XI 1943 Tavda's, Sverdlovski oblastis
Alates 1927 oli J. Rammul OÜ Esto-Muusika raadioosakonna juhataja ja konstruktor. Konstrueeris Esto-Muusikale aparaaditüübi
Standard-Neutrodüün, mis sai Grand Prix' 1928. a. raadionäitusel Tallinnas ja 1929 Riias.
Asutas 1930 iseseisva raadiotööstuse Rammul-Raadio (ka Standard-Raadio, J. Rammul).
Vt STANDARD-RAADIO
|
PAUL KURVITS (11. IV 1879-13. IV 1942) - OÜ Esto-Muusika osanik (alates 1923), juhatuse
liige (1934-37); sündis Tartumaal Voldis põllumehe pojana, lõpetas Tartus Treffneri
gümnaasiumi, töötas Tallinnas G. Zirki trükikojas ning raamatu- ja kirjutusmaterjalide
äris, olles hiljem selle juhataja; 1910 asus Tallinna linna ja 1916 linna panga
teenistusse, 1921. aastast Tallinna Linnapanga direktor, 1935. aastast juhatuse
esimees; Estonia seltsi ja Kaarli koguduse juhatuse liige, Kaitseliidu liige. Arreteeriti,
hukati Sosva vangilaagris. (Uus Eesti 8.04.1939, www.okupatsioon.ee)
R. MÜNTH - OÜ Esto-Muusika osanik (1923)
HARALD NORMAK (1890-?) - OÜ Esto-Muusika asutaja (1923), osanik, juhatuse liige;
majandustegelane, lõpetas Riia Ülikooli kaubandusosakonna, osales Vabadussõjas,
töötas mitmes pangas, ETK's, Kaubandus-Tööstusministeeriumis; oli pangadirektor,
trükikoja R. Tohver & Ko ja Joaveski puupapivabriku kaasomanik; mitme äriühingu
(laevandus OÜ Unitas, spordiäri Esto, AS Massoprodukt, OÜ Esto-Muusika) juhatuse
liige; Kotkaristi kavaler. (Eesti Majandustegelased 1938)
AUGUST NURSI - OÜ Esto-Muusika asutaja (1923), osanik (1923-1924)
EDUARD NURSI (1885-?) - OÜ Esto-Muusika osanik (1923); kaupmees, pidas 1909-1918
koloniaalkauplust Venemaal, osales sõjaväeametnikuna I maailmasõjas, 1921-1927
vabrikute esindaja Eestis, alates 1927 koloniaalkaupluse omanik Tartus, a-st 1930
Tartu Kaupmeeste Seltsi juhatuse liige. (Eesti Majandustegelased 1938)
MIHKEL (Jaani p.) PIPERAL (28. XII 1903-1. III 1936)- OÜ Esto-Muusika "kauaaegne
ametnik ja kaasteenija"
G. REDER - OÜ Esto-Muusika osanik (1923)
EDUARD SAREPERA - OÜ Esto-Muusika osanik (1923)
H. TOROKOFF - OÜ Esto-Muusika osanik (1923)
HARALD VELLNER (2. III 1893-?) - OÜ Esto-Muusika direktor (39-1940); varem kontserni
Waba Maa ajakirjanik, lahkus Eestist sõja ajal
HEINRICH-VOLDEMAR VÄLJAMÄE (16. VI 1883-15. I 1934) - OÜ Esto-Muusika asutaja (1923)
ja osanik; sündis Harjumaal Pääskülas, õppis Tallinna linna reaalkoolis, lõpetas Riia
Polütehnikumi cand. rer. merc., töötas 1909-1914 Pärnu ja Narva pankades. 1914-1919
Tallinna Linnapanga direktor. Pärast lahkumist OÜ Esto-Muusikast oli mõnda aega Tartu
klaverivabriku AS Astron üks omanikke ja juhte, seejärel tegutses piiritusekaubanduse
alal, 1932-1934 oli Tallinna linna ettevõtete kontori juhataja. REÜS Laene ja Riia Eesti
Üliõpilaste Seltsi (hilisem ÜS Liivika) asutajaliige ja vilistlane. H. Väljamäe surma
põhjustas traagiline eksitus 1934. aasta kolmekuningalaupäeval Kalamaja saunas, kui
ta ajas kogemata segamini külma- ja kuumaveekraani - ehkki ta suutis ise taksoga
haiglasse sõita, osutusid põletushaavad saatuslikuks. (Päevaleht 17.01.1934,
Rahvaleht 18.01.1934)
|
 |
|
| raadiotuba@hot.ee |
|
|
|
|
|
|
