ESILEHELE TEHASED UUDISED
OÜ ESTO-MUUSIKA
1921-1940
raadiod 1927/28-34/35

Tallinn, Lai 34 (1921-03.1924) - Vanaturukael 18/3 (03.1924-1927) - Viru 2 (1927-1940)
   Osakonnad: Tartu - Pärnu - Rakvere - Viljandi - Kuressaare - Narva

Esto-Muusika raadioaparaate valmistasid: OÜ Esto-Muusika raadioosakond, J. Rammul (1931-1933), A. Uus (1929?-35?)
  vt ka ARS

Hooaeg 1934/35

Hooaeg 1933/34

Hooaeg 1932/33

Hooaeg 1931/32  

Hooaeg 1930/31  

Hooaeg 1929/30

Hooaeg 1928/29  

Hooaeg 1927/28  

ESTO-MUUSIKA
Tõenäoliselt ESTO 3
Nr. 19 (pliiatsiga kirjutatud)
Omanik: elravel[ät]hot.ee


 
OÜ Esto-Muusika Tallinna esindusäri asukoht 1927-1940 Viru 2. Vasakpoolne foto O. Haidak, 1927 ("Vana Tallinn: ehitised ja inimesed", Argo, 2007 (kasutatud kirjastuse loal)); parempoolne foto 17.04.2014.

AJALUGU

Riigiarhiiv ERA.969.1.1122 (Majandusministeerium), ERA.R-13.1.766 (Natsionaliseerimise komitee); Vaba Maa 28.08.1921, 1.11.1921, 11.12.1925, 8.10.1933; Raadio 22.02.1931; Postimees 4.07.1926, 9.10.1928; Eesti Majandus 35/1923; Kaja 1.11.1921 jm.

OÜ Esto-Muusika oli enne sõda väga tuntud muusikariistade, raadioaparaatide ja jalgrataste esindusäri ning muusikakirjastus.
Kaubamaja Esto-Muusika avati 1. septembril 1921. aastal. Avamiseelsetes ajalehekuulutustes märgiti uue ettevõtte erialana nootide, klaverite, muusikariistade, nende osade ja keelte müük, klaverite üürimine ja häälestamine, muusikariistade parandamine, kontsertide korraldamine, muusikakirjanduse kirjastamine ja vahetalitused välismaaga. Pühapäeval 30. oktoobril 1921 toimus kaubamaja pidulik avamisõhtu arvukate laulu- ja muusikategelaste ning ajakirjanike osavõtul. Esto-Muusika asutamise algatajaid oli ärimees Eduard Sarepera.
1922. aasta lõpul asutati Tartus klaverivabrik AS Astron, mille asutajate ja omanike hulka kuulusid mitmed Esto-Muusikaga seotud isikud ja mille suuromanikuks oli alguses ilmselt ka firma Esto-Muusika (mõne aasta pärast läks Astron üle uutele omanikele Bernhard Kiiselile ja OÜ Esto-Muusika endisele osanikule Heinrich Väljamäele).
4. augustil 1923 asutati OÜ Esto-Muusika, mis alustas oma tegevust 30. augustil 1923 "ülevõttes Kaubamaja Esto-Muusika omavahelise lepingu põhjal". Osaühingu asutajad olid August Nursi, Harald Normak ja Heinrich Väljamäe ning põhikapital oli 2 650 000 marka (väljaande Eesti Majandus andmeil aga 5 000 000 marka 100 osatähes a 50 000 marka). Tegevusalana märgiti: "igasugu muusikariistade, nootide ja teaatri varustuse tarbeasjadega kauplemine oma ja kommisjoni arvel sise kui ka väljamaal ja selle sihile vastavalt autoritelt helitööde omandamine, nende kirjastamine ja muusikariistade üürile andmine".
1923 olid osanikeks H. Väljamäe, P. Kurvits, R. Münth, A. Nursi, G. Reder, Ed. Nursi, Ed. Sarepera, H. Torokoff. Sama aasta sügisel asus ettevõttesse Mihkel Piperal, kellest sai Esto-Muusika tegevjuht ja aja jooksul peaomanik.
1924 omandas August Nursi Esto-Muusika Tartu osakonna ja lahkus OÜ juhatusest ja osanike hulgast.
1925. aastal oli Esto-Muusika läbimüük 16,5 miljonit marka.

1920. aastatel esindas Esto-Muusika muuhulgas klaverivabrikuid Steinway & Sons, C. Bechstein, Gustav Fiedler ja Steinhoff; muusikariistade tehaseid Jul. Heinr. Zimmermann ja Bohland & Fuchs; Odeoni ja His Masters Voice'i grammofone ja grammofoniplaate. 1920. a-te keskel hakati müüma raadioaparaate ja raadiotarbeid.

1933. aasta sügisel, kui möödus 10 aastat osaühingu asutamisest, hinnati Esto-Muusika senise läbimüügi mahtu ligi 400 miljonile sendile ehk 4 miljonile kroonile.
1934 viidi seoses raskete majandusoludega põhikirja sisse muudatus sortimendi osas. Kui varem tegeleti põhikirja järgi vaid muusikariistade, nootide ja teatrivarustuse müügiga ning helitööde kirjastamisega, siis nüüd lisaks ka raadioaparaatide (mida tegelikult müüdi küll juba tükk aega varem), õmblusmasinate, jalgrataste, kõigi eelpoolnimetatute osade, elektrilampide ja elektritarvete müügiga. 1930. a-te lõpus sai Esto-Muusika Dürkopp jalgrataste ja mootorrataste peaesindajaks Eestis.
10. augustil 1937 saadi luba põhikapitali suurendamiseks 60 000-lt 100 000-e kroonini.
1937 kuulusid osaühingu juhatusse asjaajaja-direktor Mihkel Piperal, Harald Normak ja Paul Kurvits.
Natsionaliseerimise ajal 1940. a. sügisel jagunesid OÜ Esto-Muusika osatähed järgmiselt.

Osanik Osatähti Koguväärtus
Mihkel Piperal 102 tk a 500 Kr 51 000.- Kr
Hilda Piperal 18 tk 9000.- Kr
Harald Normak 25 tk 12 500.- Kr
Mathilde Normak 31 tk 15 500.- Kr
Margarethe Normak 2 tk 1000.- Kr
Paul Kurvits 10 tk 5000.- Kr
Elfriede Kurvits 2 tk 1000.- Kr
August Hermsi pärandustomp 10 tk 5000.- Kr

Enam kui tosina aasta vältel müüs Esto-Muusika mitmeid tüüpe ja eri kaubamärke kandvaid Eestis ehitatud raadioaparaate. Alguses valmistati aparaate ka äri enda töökojas, hiljem telliti iseseisvatelt raadiovalmistajatelt ja tööstustelt.
1927. aasta 11. märtsil teatas OÜ Esto-Muusika ajalehtedes "uue raadioosakonna" avamisest äri juures. Samal aastal lõi firma raadioosakonna juhataja ja konstruktor Johannes Rammul aparaaditüübi Standard-Neutrodüün. 1928. aasta veebruaris peetud I Eesti raadionäitusel sai see esimese auhinna - kuldauraha - ja 1929. a. Läti raadionäitusel kuldauraha.
1928. a. oktoobris osales Esto-Muusika oma väljapanekuga Riias Läti raadionäitusel. 1929. aasta veebruaris toimunud II Eesti raadionäitusel oli Esto-Muusika "välja pannud seeria mitmesuguseid enda ehitatud vastuvõtjaid ning ühe lühilainesaatja ..."; peale selle valmistati tol ajal veel valjuhääldajaid ja "jõukõvendajaid".
1931 reklaamis Esto-Muusika muuhulgas ka valjuhääldite, kinode helifilmiseadmete (väidetavalt ainsana Eestis) ja grammofonide (vt EESTIS EHITATUD GRAMMOFONID) ehitamist, kuid sel ajal olid need tõenäoliselt juba muudes töökodades Esto-Muusika tellimusel valmistatud.
Johannes Rammul oli Esto-Muusika raadioosakonna juhatajaks 1. oktoobrist 1927 kuni 31. maini 1930, seejärel asutas ta oma töökoja (J. Rammul) ning ehitas 1931-1933 Esto-Muusikale raadioaparaate ja võimendeid. Edaspidi oli Esto-Muusika J. Rammuli raadiotööstuse üks peamisi edasimüüjaid kuni 1940. a-ni.
Samuti valmistas Esto-Muusikale oma töökojas raadioaparaate Arvid Uus (näiteks veel 1935 a. alguses patareivastuvõtjaid Standard Neutrodüün).
1930. aastatel oli Esto-Muusika üks Tartu Telefonivabriku raadiote suuremaid edasimüüjaid. Sageli pakkus Esto-Muusika aga tehase standardkataloogist mõnevõrra erinevat vastuvõtjate valikut ja vähemalt osaliselt võis tegemist olla moodsamatesse kastidesse paigaldatud ja/või ümbertöötatud varasema hooaja tüüpidega.
Alates hooajast 1938/39 tootis OÜ Ret Esto-Muusikale kaubamärki Ars kandvaid raadioaparaate.
1930. aastatel kujunes Esto-Muusika üheks suuremaks raadioaparaatide importijaks ja müügiäriks Eestis osakondadega Tartus, Pärnus, Rakveres, Narvas, Viljandis, Kuressaares. Välismaa vastuvõtjatest esindati või turustati edasimüüjana peamiselt raadioaparaate G. Marconi, Telefunken, Siera ja Schaub. Lühemat aega või aktiivselt reklaami tegemata müüdi ja esindati ka vastuvõtjaid Hornyphon, Mende, Saba, Elektrit (Poola), Philco (USA), Franklin (USA), Halson (USA), Garod (USA), Norma (USA), Lumophon-Gloria (Saksa), Select (Prantsusmaa).



ISIKUD:

MIHKEL PIPERAL
Sündinud 25. VII 1890 Päärdu külas, Velise vallas, Läänemaal
Surnud 6. VII 1953 Lowellis, Massachusettsis, USA-s

OÜ Esto-Muusika osanik (alates 1923), juhatuse esimees, asjaajaja-direktor.
Mihkel Piperal töötas Raplas kooliõpetajana, oli 1911-1914 Rapla Tarvitajate Ühisuse juhatuse esimees, osales I maailmasõjas ja Vabadussõjas sõjaväeametnikuna. Oli õppinud Tallinnas tehnilistel kursustel ja Tallinna Tehnikumis; samuti Ants Laikmaa juures maalikunsti. 1920-1921 pidas võõrastemaja ja restorani. Alates 1923 oli OÜ Esto-Muusika osanik, direktor ja juhatuse esimees. Oli ka kindlustusseltsi Põhja Kotkas juhatuse liige, Üleriikliku Eesti Muusikakaupmeeste Ühingu esimees, taluomanik, Tallinna Ümbruskonna Talupidajate Ühenduse juhatuse liige. Kuulus Kaitseliitu. Vabadusristi I järgu 3. liigi ja Punase Risti aumärgi kavaler.
Pärast Nõukogude okupatsiooni algust töötas Mihkel Piperal Pärnus kalurite juures ja pääses küüditamisest, kuid 1941 saadeti Siberisse tema abikaasa Hilda (suri vangilaagris 1948) ja poeg Knut-Roland (vabanes 1946). 1944 lahkus Mihkel Piperal Eestist, siirdus 1949 USA-sse Bostonisse, kus osales abiesimehena aktiivselt Bostoni Eesti Seltsi tegevuses.

Eesti Majandustegelased (1938), www.okupatsioon.ee, Vaba Eesti Sõna 9.07.1953 jm.


JOHANNES RAMMUL
Sündinud 30. V 1898 Tartumaal
Surnud 13. XI 1943 Tavdas, Sverdlovski oblastis, Venemaal

Johannes Rammul õppis Kroonlinna Miinikoolis raadiotelegrafisti erialal. Teenis I maailmasõja ajal raadiotelegrafistina miiniristlejal Gabriel (Gavril). Oli laeval Taimõr raadiovanem ja tegi 1919-1920 kaasa ekspeditsiooni Põhja-Jäämerele. 1920 saabus tagasi Eestisse, teenis Sädetelegraafikompaniis, seejärel asus tööle Tallinna sadama raadiotelegrafistina. 10.01.1922-1.10.1927 oli Balti Päästeseltsi vanem-raadiooperaator (raadiotelegrafist).
Alates 1. oktoobrist 1927 kuni 31. maini 1930 oli J. Rammul OÜ Esto-Muusika raadioosakonna juhataja ja konstruktor. Konstrueeris aparaaditüübi Standard-Neutrodüün. Ehitas võimendusseadmed Tallinna kinodele Bi-Ba-Bo ja Helios.
1930. aastal lahkus Esto-Muusikast ja asutas oma raadiotöökoja (J. Rammul).
12. detsembril 1935 registreeriti Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis meistrina raadio tööalal ning valiti raadioala eksamikomisjoni alaliseks liikmeks. J. Rammul oli raadioseadmete proovikoja asutamise ja raadiotoodetele normimärgi omistamise ideede algataja.
1940, peale natsionaliseerimist, jätkas J. Rammul kui hinnatud spetsialist oma endises ettevõttes tööd peainsenerina. Ta jõudis teha isegi kaks ametireisi Nõukogude Liitu. Kuid esimene suurküüditamine 1941. aasta 14. juunil tabas ka Johannes Rammulit. Ta arreteeriti, mõisteti viieks aastaks töölaagrisse ja küüditati Sverdlovski oblastisse, süüks - ettevõtte omamine. J. Rammul hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina vangilaagris.

Riigiarhiiv ERA.1569.1.2012 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet); Päevaleht 1.06.1938; Rahvaleht 10.12.1938; J. Raudsepp'a artikkel Eesti Ringhäälingumuuseumis



AUGUST HERMS - OÜ Esto-Muusika osanik.

ELFRIEDE KURVITS - OÜ Esto-Muusika osanik; tõenäoliselt Paul Kurvitsa abikaasa.

PAUL KURVITS (11. IV 1879 - 13. IV 1942) - OÜ Esto-Muusika osanik (alates 1923), juhatuse liige (1934-37); sündis Tartumaal Voldis põllumehe pojana, lõpetas Tartus Treffneri gümnaasiumi, töötas Tallinnas G. Zirki trükikojas ning raamatu- ja kirjutusmaterjalide äris, olles hiljem selle juhataja; 1910 asus Tallinna linna ja 1916 linna panga teenistusse, 1921. aastast Tallinna Linnapanga direktor, 1935. aastast juhatuse esimees; Estonia seltsi ja Kaarli koguduse juhatuse liige, Kaitseliidu liige. Arreteeriti, mõrvati Nõukogude võimude poolt Sosva vangilaagris. (Uus Eesti 8.04.1939, www.okupatsioon.ee)

R. MÜNTH - OÜ Esto-Muusika osanik (1923).
/Võimalik, et Richard Münth (13. II 1884 (vkj 1. II 1884) - 28. IV 1929), sündis Järvamaal Paide lähedal kooliõpetaja pojana, 1900 lõpetas Tallinna Katariina 2. nimelise linnakooli, seejärel Tallinna reaalkooli, õppis Peterburi sõja-meditsiini akadeemias. Pöördus tagasi Tallinna, töötas ajalehtede Vaade ja Teataja toimetustes ning tõlgina 4. jaoskonna rahukohtuniku juures. Tallinna linna teenistuses a-st 1912 asjaajaja abina, a-st 1916 sekretäri abina ja 1919-1924 linnasekretärina. (Kaja 1.05.1929)/

MARGARETHE ALIDE NORMAK (s. TOPMAN) (26. VII 1896 - 21. IV 1989) - OÜ Esto-Muusika osanik, Harald Normaku abikaasa. Oli ka OÜ H. Lagus ja Ko osanik. Sõja ajal põgenes Rootsi, suri Uppsalas. (Teataja (Stockholm) 6.05.1989; Eesti Päevaleht (Stockholm) 28.04.1989 jm)

MATHILDE NORMAK - OÜ Esto-Muusika osanik.

HARALD NORMAK (20. XII 1890 - 14. XII 1957) - OÜ Esto-Muusika asutaja (1923), osanik, juhatuse liige; majandustegelane. Harald Normak sündis Virumaal Kohtla mõisas mõisavalitseja pojana. Lõpetas Riia polütehnikumi kaubandusosakonna, osales Vabadussõjas, oli Kaubandus-Tööstusministeeriumi kaubandusosakonna juhataja, töötas mitmes pangas (sh direktorina Harju Pangas ja Tallinna Linnapangas), oli 1927-1938 ETK pearaamatupidaja ja prokurist; spordiäri ja tööstuse Esto asutaja ja juhatuse liige; Eesti Reisibüroo asutaja ja üks kolmest kaasomanikust; trükikoja R. Tohver & Ko kaasomanik; Joaveski puupapivabriku kaasomanik; laevandus-OÜ Unitas juhatuse liige; mööblitööstuse AS Massoprodukt juhatuse liige; OÜ Raadio Ringhääling asutaja (1925). Oli Asutava Kogu liige rahvaerakonna rühmas, Kotkaristi kavaler. Sõja ajal põgenes Rootsi, töötas Uppsala ülikooli instituutides. (Eesti Majandustegelased 1938; Ühistegelised Uudised 22.01.1937; Teataja (Stockholm) 21.12.1957)

AUGUST NURSI - OÜ Esto-Muusika asutaja (1923), osanik (1923-1924); klaverivabriku AS Astron asutaja (1923).
/Ilmselt Eduard Nursi noorem vend, sündinud 22. IV 1887 (vkj)/.

EDUARD NURSI (18. VI 1885 (vkj 5. VI 1885) - ?) - OÜ Esto-Muusika osanik (1923); sündis Tartumaal Võnnu kihelkonnas Kastre vallas, oli kaupmees, pidas 1909-1918 koloniaalkauplust Venemaal, osales sõjaväeametnikuna I maailmasõjas, 1921-1927 vabrikute esindaja Eestis, alates 1927 koloniaalkaupluse omanik Tartus, a-st 1930 Tartu Kaupmeeste Seltsi juhatuse liige. (Eesti Majandustegelased 1938)

HILDA PIPERAL (11. XI 1894 - 5. XI 1948) - OÜ Esto-Muusika osanik, Mihkel (Mihkli p.) Piperali abikaasa. Hilda Piperal küüditati 1941. aastal Siberisse, suri Nõukogude võimu repressioonide ohvrina Kirovi oblastis. (www.okupatsioon.ee)

MIHKEL PIPERAL (Jaani p.) (28. XII 1903 - 1. III 1936) - OÜ Esto-Muusika "kauaaegne ametnik ja kaasteenija".

G. REDER - OÜ Esto-Muusika osanik (1923)

EDUARD SAREPERA (SAAREPERA) - kaubamaja Esto-Muusika asutaja, OÜ Esto-Muusika osanik (1923); klaverivabriku AS Astron asutaja (1923); kaubamaja Ed. Sarepera omanik; tubakatehase OÜ Tubak üks omanikke. Ed. Sarepera õppis Treffneri gümnaasiumis, enne I maailmasõda oli kummitööstuse Provodnik ärijuht-raamatupidaja, sai jõukaks iseseisva ärimehena, soetas Tallinnas kaks maja ja auto. 1916 tegeles sõjaväe varustuse vedamisega Koola neemel, 1917 naases Eestisse ja osales Omakaitse loomisel, 1918 põgenes Petrogradi, kus elas Linkvisti valenime all. 1918 tuli tagasi Eestisse, finantseeris Eesti riigimeeste delegatsiooni lähetamist välismaale, soetas ajalehe Tallinna Teataja. Osales Vabadussõjas Kalevi maleva koosseisus. Pärast sõja lõppu jätkas Tallinnas oma nööri- ja riideäri pidamist, osales mitme ettevõtte asutamises, oli üks Ülemaalise Kaupmeeste Liidu (Üleriikline Kaupmeeste Liit?) asutajaid ja pikemat aega esimees, Vanemuise seltsi ja Estonia seltsi juhatuse liige. Muuhulgas Väike-Karja tänaval asunud maja kulukast ümberehitusest tekkinud suurte võlgade tõttu müüs osalused Esto-Muusikas ja Astroni klaverivabrikus, samuti majad Tallinnas, ja siirdus 1925 Argentinasse, kus töötas mitmes ettevõttes äri- ja majandusjuhina. 1932 tuli tagasi Eestisse. (Uudisleht 6.04.1929; Olion 11/1935)

HANS TOROKOFF - OÜ Esto-Muusika osanik (1923); klaverivabriku AS Astron asutaja (1923), AS Eesti Reisibüroo asutaja (1923), OÜ Raadio Ringhääling asutaja (1925).
/Võimalik, et Hans Torokoff, Harju Panga veksliosakonna juhataja ja kaubamaja (napsiäri) Hans Torokoff & Ko omanik, Valga likööri- ja napsivabriku OÜ Gross, Kask ja Ko juhatuse liige. Sündis Viljandimaal, lõpetas kaubanduskooli Kiievis, töötas Peterburi pankades ja pärast Eestisse naasmist Harju Pangas, mille kokkuvarisemise järel avastati 1925. aasta kevadel mitmesugused H. Torokoffi poolt sooritatud pettused. Püüdis põgeneda Venemaale, kuid tabati piiril. Süüdistati 1922-1925 toimunud vekslite, dokumentide ja äriraamatute võltsimises, raha kõrvaletoimetamises ning klientide petmises, millega oli tekitanud Harju Pangale 8,4 miljoni marga suuruse kahju. Tema tegevust hõlbustanud asjaoluna toodi välja Harju Pangas valitsenud üldine hooletus ja korralagedus. H. Torokoff mõisteti 7. oktoobril 1926 3 aastaks vangiroodu. (Päevaleht 8.10.1926, Vaba Maa 8.10.1926, Kaja 8.10.1926)
(1974. aasta aprillis suri USA-s Viljandimaal Pärsti vallas 11. IX 1892 sündinud Hans Torokoff.)/

HARALD VELLNER (2. III 1893 - 2. III 1970) - OÜ Esto-Muusika direktor (1939). Sündis Tartumaal Palupera vallas Vanamõisas, 1912-1913 mõisavalitseja õpilane ja mõisavalitseja Ilmjärvel, töötas 1913-1914 Tartus ajalehtede Meie Aastasada ja Tartu Päevaleht toimetuses, 1914-1917 Tallinnas Estonia teatris näitejuhi abi, näitejuhi ja dramaturgina. Oli 1917-1918 Viljandis ajalehe Sakala toimetaja, seejärel 1918 maist juulini Petrogradis Eesti Päevalehe tegevtoimetaja. 1918-1919 viibis J. Laidoneri ülesandel Arhangelskis liitriikide okupatsioonivägede staabis. 1919 Eestis ajalehe Vaba Maa kaasasutaja ja päevauudiste osakonna toimetaja ning edaspidi kontserni Vaba Maa üks mõjukamaid ajakirjanikke. 1922 nädalalehe Esmaspäev üks algatajaid ja esimene toimetaja, 1931-1933 ajalehe Sõnumed peatoimetaja. Eesti Ajakirjanike Liidu üks asutajaid, 1927-1929 esimees ja korduvalt juhatuse liige. Mitmete välisajalehtede (sh Soome Helsingin Sanomat ja Läti Jaunakas Sinas) Eesti korrespondent ja kirjasaatja. 1939 läks koos perega Soome, töötas Helsingin Sanomate toimetuses, osales Eesti põgenike ja Erna grupi organiseerimises, 1944 läks edasi Rootsi. (Tõnis Ritson, Toomas Hellat ja KGB, Tuna 4/1999; Eesti Päevaleht (Stockholm) 5.03.1970)

HEINRICH VOLDEMAR VÄLJAMÄE (16. VI 1883 - 15. I 1934) - OÜ Esto-Muusika asutaja (1923) ja osanik; sündis Harjumaal Pääskülas, õppis Tallinna reaalkoolis, lõpetas Riia Polütehnikumi cand. rer. merc., töötas 1909-1914 Pärnu ja Narva pankades. 1914-1919 Tallinna Linnapanga direktor. Pärast lahkumist OÜ Esto-Muusikast oli mõnda aega Tartu klaverivabriku AS Astron üks omanikke ja juhte, seejärel tegutses piiritusekaubanduse alal, 1932-1934 oli Tallinna linna ettevõtete kontori juhataja. REÜS Laene ja Riia Eesti Üliõpilaste Seltsi (hilisem ÜS Liivika) asutajaliige ja vilistlane. H. Väljamäe surma põhjustas traagiline eksitus 1934. aasta kolmekuningalaupäeval Kalamaja saunas, kui ta ajas kogemata segamini külma- ja kuumaveekraani - ehkki ta suutis ise taksoga haiglasse sõita, osutusid põletushaavad saatuslikuks. (Päevaleht 17.01.1934, Rahvaleht 18.01.1934)

raadiotuba[ät]hot.ee