ESILEHELE TEHASED UUDISED
INS. JAAKSONI ELEKTROTEHNIKA TEHAS
(1931) - 1935 - 1939
Tallinn, Endla 9 (1935-1939)

Jaakson & Ko, Tallinna Raadiotehas (1935); V. Jaakson, elektrotehnika tööstus (36); Elektrotehnika-tehas Jaakson (36); Ins. Jaaksoni Elektrotehnika Tehas (36-37); V. Jaakson, metallitööstus (38)?
Müüdi: Tallinnas (tehasest, AS Tormolen & Ko)
    1936/37 Tartus (Raadio-Ladu V. Lumi - KRATT)
Vt JAAKSON & JÄTMAR


Hooaeg 1937/38

Hooaeg 1936/37  

Hooaeg 1935/36  

   
Tallinn, Endla 9, kus 1934-1939 asus Jaakson & Jätmar
ja Jaakson & Ko raadiotehas. Puude taga paistev kivihoone
on sama krundi teises servas Toomkuninga 10 asuv elamu.
Fotod 5. aprillil 2014.


TÖÖSTUSE AJALUGU

Riigiarhiiv ERA.891.2.18349 (Kaubandus-tööstuskoda), ERA.1831.1.4869 (majandusloendus 1937), ERA.959.2.2343 (Tallinna Ühine Haigekassa), ERA.962.1.13 (T.M.&K. AS); Raadio 8.02.1935; Maa Hääl 28.05.1937, 21.06.1937, 15.10.1937; Postimees 12.10.1938; Uus Eesti 12.10.1938 jm.

12. novembril 1936 teatab Voldemar Jaakson Kaubandus-tööstuskoja äriregistrile, et "Firma Elektrotehnika laboratoorium JAAKSON & JÄTMAR" kaasomanik Aleksander Jätmar on oma mõttelise osa müünud ning Felix Jaakson oma osa loovutanud Voldemar Jaaksonile. Mõlemad on ettevõttest lahkunud 8. mail 1936. Firmaks palub V. Jaakson nüüdsest registreerida "Ins. Jaaksoni Elektrotehnika Tehas". Haigekassale esitatud töötasulehtedel toimus nimemuutus juulis 1936.
Tegelikult ilmusid esimesed reklaamid tehase uue nimega aga juba 1935. aasta lõpus. Näiteks 18.12.1935 ilmunud ajakirja Huvitav Zhurnaal numbris Talv 1935 ja ilmselt samuti detsembris 1935 ilmunud Eesti Ajakirjanike Liidu albumis Õitsituled nr 13 on "Tallinna Raadiotehas Jaakson & Ko" reklaamid. Kuid ajalehe Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated 23.12.1935 ilmunud numbris on "Jaaksoni & Jätmari raadiotehaste" reklaam ning 21.12.1935 ilmunud RS (Ringhäälingujaamade Saatekavad) numbris "Tallinna Raadio Tehas Jaakson & Jätmar" reklaam. Perekonnalehes aga ilmus hooaja reklaamiseeria viimane "Elektrotehnika laboratooriumi Jaakson & Jätmar" superi President reklaam isegi veel 12. veebruaril 1936.
Aleksander Jätmar töötas Jaaksoni tehases edasi kuni selle likvideerimiseni.

Jaakson & Jätmari elektrotehnika laboratoorium arvati Tallinna Ühise Haigekassa alla alates 17. detsembrist 1934. Viimane V. Jaaksoni tehase haigekassale saadetud töötasuleht pärineb novembrist 1938.
Jaakson & Jätmari ning Jaaksoni tehase haigekassale esitatud töötajate arv 1934-1938 (valitud kuudel):

veebr apr juuli sept okt nov dets
1934 - - - - - - 6
1935 12 10 9 11 12 11 10
1936 9 5 10 10 10 9 8
1937 9 9 3 5 6 6 5
1938 3 2 3 5 4 4 -


1936. aasta juunis ostis Voldemar Jaakson Tallinna Manufaktuur & Kaubanduse AS-ilt (vt SUPREMA) 3800.- krooni maksva sõiduauto Hansa 1700. Vastavalt müügilepingule maksis V. Jaakson auto kättesaamisel 1300.- krooni ja ülejäänud summa tasumine pidi toimuma raadioaparaatides. Kuna uue hooaja mudelid ei olnud veel välja töötatud, tasuti arve esialgu vekslitega, mille tagatisena andis V. Jaakson T.M.&K. AS-ile valmimata raadioaparaatide shassiid (montaazhiplekid). Uute mudelite valmimisel tuli V. Jaaksonil need shassiide vastu T.M.&K. AS-ile üle anda kolmes osas sama aasta augustis, septembris ja oktoobris. Kas leping ka täies mahus teostus, pole teada. Ent 1937. a. veebruaris-märtsis sõlmis näiteks T.M.&K. AS-i Tartu esindusäri Raadio-Ladu V. Lumi vähemalt 4 Jaaksoni tehase aparaadi Kratt järelmaksuga müügi lepingud.

V. Jaakson osales raadioaparaatide väljapanekuga 26. septembrist 5. oktoobrini 1936 Tallinnas Börsisaalis peetud Tallinna Puutöömeistrite Ühingu II mööblinäitusel. Ka 30. oktoobrist 4. novembrini 1936 Tallinnas toimunud näitusel "Elekter majapidamises" eksponeeris Jaaksoni tööstus vaid raadioaparaate, kuid näituse nimestikus ilmunud reklaamis kuulutati, et tehas valmistab "rikkalikus valikus": raadioaparaate, saatjaid, eriotstarbelisi vastuvõtjaid, alaldajaid, peilimisseadeid, transformaatoreid, drosseleid, jõuvõimendajaid, helifilmi ülesvõtte seadeid, kino helifilmi seadeid, mikrofone, mõõteriistu, kahurite tulejuhtimisaparaate, bakeliitesemeid, magneetosid, raadioaparaatide üksikosi jne.

Välisministeeriumi Eesti raadiotööstuse ülevaates leiduva statistika (ERA.957.4.433, lk 39) järgi valmistas Jaakson & Jätmari ning V. Jaaksoni raadiotööstus:
  1.08.1934-1.08.1935 (1934/35)   300 raadioaparaati
  1.08.1935-1.08.1936 (1935/36)   350 raadioaparaati
  1.08.1936-1.08.1937 (1936/37)   u. 500 raadioaparaati (hinnang 1936. a. lõpus)
Ent 1937. a. majandusloenduse järgi valmistas Jaaksoni elektrotehnika tehas 1936. aastal "raadioaparaate ja nende osi 130 tk (16 000.- kr väärtuses)". Ettevõte tegutses 110 m2 pindalaga ruumides 1850. a-l ehitatud puuhoone I korrusel. Sisseseade hulka kuulus kolm 1935. a-l ostetud Volta elektrimootorit (0,7, 1, ja 1,5 kW) ning 5 mitmesugust muud elektrimootorit (0,1-0,3 kW), treipink ja puurmasin.

1936. a. lõpus ja 1937. a. alguses reklaamis Jaaksoni tehas ajakirjas Eesti Tuletõrje oma tööstuse mootor- ja autopritse.
1937. aasta mais ja juunis kuulutati ajalehes Maa Hääl: "Korralikud isikud ja ärid üle Eesti (eriti Tartu, Põltsamaa ja Otepää rajoonides), kes soovivad esindada maal omas ümbruskonnas, provintsilinnades ja alevites Ins. Jaaksoni elektrotehnika-tehase raadioaparaate, palutakse lähemate andmete saamiseks pöörduda tehase kontori poole Tallinnas, Endla tän. nr. 9. Järelepärimisele lisada kirjeldus oma senisest tegevusest. P.s. Seni saadetud kirjade peale saadetakse lähemal ajal informatsioon välja."
Seni viimased teated raadioaparaatide tootmisest Jaaksoni tööstuses pärinevad hooajast 1937/38, täpsemalt ajalehest Maa Hääl 15.10.1937 lk 7, kus mainitakse Jaaksoni tehase patareimudeleid Põllumees ja Vallavanem ning "varsti turule ilmuvat" 4-lambilist patareimudelit.
1937. aasta oktoobris reklaamiti, et "Ins. Jaakson'i elektrotehnika tehas" valmistab saatjaid, vastuvõtjaid, alaldajaid, nõrgavoolu tehnika mõõduaparaate, tööstusmasinaid jne.

Ööl vastu 12. oktoobrit 1938 kell 2:30 puhkes "Voldemar Jaaksoni elektrotehnika-tööstuses" Endla 9 tulekahju, mille pritsimehed suutsid aga kiiresti kustutada ja nii ei põhjustanud see suuremat kahju. Põleng tekkis hooletusest, kuna töötoa akna all asunud laual oli raadio ampermõõtja ööseks voolu alla jäänud (Postimees 12.10.1938, Uus Eesti 12.10.1938).
1938. a. novembris ja detsembris ning 1939. a. jaanuaris kuulutati Uudislehes, et Ins. Jaaksoni tehase raadio parandustalitus sooritab parimate abinõudega raadioaparaatide parandustöid.

20. märtsil 1939 teatas Voldemar Jaakson Kaubandus-tööstuskoja äriregistrile, et on oma tööstuse "Jaaksoni elektrotehnika tööstus" Tallinnas, Endla 9 lõpetanud ja palub selle äriregistrist kustutada. Tallinna Ühisele Haigekassale teatati viimased töötasude andmed 1938. a. novembrikuu kohta, seejärel teatati tööseisakust alates 28. veebruarist 1939 ning sotsiaalministeeriumi I jaoskonna tööinspektori 24. märtsil 1939 saadetud teate järgi oli tööstus V. Jaaksoni kirja põhjal likvideeritud 20. märtsil 1939.
Kui aga V. Jaaksoni endine äripartner ja kaastööline Aleksander Jätmar taotles 1940. aastal Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis registreerimist meistrina raadio tööalal, kinnitas ta ise, ja samuti tõendas V. Jaakson, et nad töötasid ühises firmas kuni 6. juunini 1939.

 

Jaaksoni tehase mootorpritsi reklaam ajakirjas
Eesti Tuletõrje 2/1937 (sarnased reklaamid
ilmusid ka 1936. a. nr-tes 7-9).


ISIKUD:

VOLDEMAR JAAKSON
Sündinud 27. X 1907 Narvas
Surnud ?

Elektrotehnilise Laboratooriumi Jaakson & Jätmar asutaja (1931), kaasomanik ja üldjuhataja 1931-1935; Ins. Jaaksoni Elektrotehnika Tehase asutaja (1935), omanik ja juht 1935-1939.
Voldemar Jaakson sündis Narvas, lõpetas 1926 Narva linna I ühisgümnaasiumi, teenis kolm kuud kaubalaeval, astus 7. septembril 1926 Tallinna Tehnikumi õppima elektrotehnikat. Üliõpilasena praktiseeris mitmes Tallinna elektrifirmas. 1. novembrist 1928 asus tööle Tallinna Tehnikumi nõrgavoolu laboratooriumi noorema assistendi kt-na, millisest ametist vabastati koosseisude koondamise tõttu 1. aprillil 1932. Ehitas Ruhnu saare lühilainesaatja, teostas kinoseadmete ümberehitust helifilmiülekandeks.
Asutas 1931. a. juulis (tema enda hilisema kirjelduse järgi juba 1930. a. aprillis) koos Aleksander Jätmariga firma Jaakson & Jätmar. 1935/36 hooajal toimunud ümberkorralduste järel jätkas firma tegevust enda nime all ainuomanikuna kuni 1939. a-ni, mil tööstus lõpetati. Hiljemalt 1939. a-st Viljandi linna elektriinsener, spordiseltsi Sakala spordijuht. Esimesel Nõukogude okupatsiooni aastal läks Tallinna, oli mööblitööstuse Massoprodukt osakonna juhataja, pääses napilt arreteerimisest, varjas end sakslaste tulekuni metsas. Saksa okupatsiooni ajal töötas taas Viljandis spordijuhina, siis insenerina Saksa sõjaväes. 1944 põgenes Saksamaale, jõudis Geislingeni. Andmed edasise saatuse kohta esialgu puuduvad.
Vt ka Jaakson & Jätmar

Riigiarhiiv ERA.891.2.18349 (Kaubandus-tööstuskoda), ERA.4374.2.55 (Tallinna Tehnikum), ERA.1569.1.1979 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet); Raadio 201, 8.02.1935; Viljandi Muuseumi aastaraamat 2003, Heiki Raudla, Riukamees Voldemar Jaakson


ALEKSANDER JÄTMAR - töötas V. Jaaksoni tehases 1936-1939, haigekassale esitatud töötasulehtedel V. Jaaksoni tööstuse juhataja 1938. a. märtsist oktoobrini. Vt Jaakson & Jätmar.

JOHANNES PENTSOP - haigekassale esitatud töötasulehtedel V. Jaaksoni tööstuse juhataja novembris 1938.

EDUARD SCHVABE (Schwabe), insener - oli Jaakson & Jätmari raadioosakonna juhataja, haigekassale esitatud töötasulehtedel töötajana kirjas kuni veebruarini 1936.


Aastatel 1936-1938 töötasid V. Jaaksoni tehases (haigekassale esitatud andmete alusel):

Johannes Aas, Elmar Alber, Heinrich Blauhut, Voldemar Brauer, Vladimir Dalantov, Voldemar Ess, Senta Graf, Salme Haab, Adolf Kaljula, Arnold Kalms, Sinaida Karu, Valter Kiisa, Marie Kuksjukova, Viktor Kurme, Elfriede Käbi, Hans Laasi, Arnold Lepik, Voldemar Lepperk, Alma Liineberg, Benita Liineberg, Ülo Martin, Johannes Proos, Arnold Pung, Salme Raap, Juuli Reimann, Elfriede Reino, Jakob Roosberg, Eduard Sepp, Hans Sepp, Ferdinand Viita, Julius Voog (Vinter), Alfred Välja, Anete Väljak.

raadiotuba[ät]hot.ee