|
JAAKSON & JÄTMAR
1931-37? - Jaakson
Raadiod 1933-35/36
Tallinn, Luise 5 (33-1.10.1934) - Endla 9 (1.10.1934-37)
Jaakson & Jätmar'i tehased (35); Jaakson & Jätmar, raadiotehas (35); Jaakson & Jätmar Elektro-tehnika laboratoorium (33-37)
Müüdi: üle Eesti?, esindaja AS Tormolen & Ko
|
|
|
Hooaeg 1935/36 
|
|
| Hooaeg 1934/35
|
|
| Hooaeg 1933/34
|
|
 |
TÖÖSTUSE AJALUGU:
Riigiarhiiv. Kaubandus-Tööstuskoja Äriregister:
Varasemast tegevusest andmed puuduvad.
Firma ELEKTROTEHNIKA LABORATOORIUM JAAKSON & JÄTMAR.
Tallinn, Luise 5 (jaanuar 1936). Usaldusühingu leping sõlmitud 28. novembril 1933.
Äriala elektrotehniliste, eriti nõrgavoolu aparaatide ja seadete ehitamine.
Täisosanikud Voldemar Jaakson (1800.- kr) ja Aleksander Jätmar (1200.- kr). Hiljem lihtosanikuks
Feliks Jaakson (1800.- kr).
Alates 1. oktoobrist 1934 aadress Tallinn, Endla 9.
12. novembril teatab V. Jaakson, et 8. mail 1936 lahkusid firmast Aleksander Jätmar ja Feliks Jaakson
ning loovutasid oma mõttelise osa Voldemar Jaaksonile. Firma nimeks nüüdsest INS JAAKSONI
ELEKTROTEHNIKA TEHAS.
Vt JAAKSON
Raadio 201, 8.02.1935:
Tööstus asutatud juulis 1931. /1933 toimus usaldusühingu asutamisega seega juriidiline ümbervormistamine/ Selle tingis
tol ajal Tallinna Tehnikumi üliõpilasena Riiklikus katsekojas töötanud Voldemar Jaaksonile tehtud ettepanek ehitada Ruhnu
saarele lühilainesaatja.
Ehitati helifilmiseadmeid, toodeti transformaatoreid, valjuhääldeid (kinodele).
1935 oli tööstus jaotatud raadio-, mehhaanika-, valjuhääldite- ja kerimisosakonnaks, lisaks oma laboratoorium.
Osa tööstuses kasutatud masinaid ja seadmeid valmistati samuti ise. Oma aja kohta oli tööstus moodne, mitmed seadmed olid
ainukesed Eestis või isegi Baltimail.
1935 ehitati lisaks vastuvõtjatele veel: mitmeotstarbelisi saatejaamu, helifilmiseadmeid, vabaõhuülekandeseadmeid, alaldeid,
valjuhääldeid, mikrofone, transformaatoreid, releesid ja signaalseadmeid, mõõteriistu. Ka täideti erinevaid tellimus- ja
mõõtmistöid.
Peale eraisikute olid tööstuse klientideks Kaitseministeerium, Lennubaas, Postivalitsus, Ringhääling, Tallinna raadiotööstused
ja -ärid ning kinod üle Eesti.
Perspektiivis nähti lisaks tegevusalade laiendamisele ja raadioaparaatide toodangu suurendamisele ette ka tegelemist
kaugelenägemisega /televisioon/, mis seni oli Eestis alles algstaadiumis.
Pealinna Teataja 7.09.1935:
Tööstuses kasutusel üle 60 masina, kõik raadioaparaatide üksikosad valmistati ise. Monteeritud aparaadid saadeti prooviks
tehase laboratooriumisse, kus toimus tundlikkuse reguleerimine. Raadioaparaate valmistati kolmandat aastat, selle aja jooksul
oli 4 näituselt võidetud 4 kuldauraha. Poolide ja transformaatorite valmistamise osakonnale muretseti sügisel rida uusi masinaid.
Peale raadiovastuvõtjate ehitati mitmesuguseid aparaate, raadioaparaatide ja kinovaljuhääldajaid, helifilmiseadmeid kinodele,
akulaadijaid, kinopoogenlampide toitealaldajaid, vabaõhuheliseadmeid, muusika ülekandeseadmeid; saatejaamu kaubalaevadele,
kaitseväele, Kaitseliidule; telegraafiaparaate, peilimisseadmeid. Tehas võis valmistada ka helgiheitjaid, "helikuulamisaparaate",
igasuguseid bakeliitesemeid, magneetosid mootoritele, transformaatoreid, drosseleid, mikrofone ja kahurite tulejuhtimisaparaate
lennukite tulistamiseks, "milleks vastavad mudelid ja konstruktsioonid olemas".
Ajakirjades Raadiotehnika (1935-36) ja Elektrik (Nr 4, Detsember 1935) avaldatud reklaamidest ilmneb samuti tööstuse lai tootevalik:
"Jaakson & Jätmar'i tehased valmistavad: saatjaid, vastuvõtjaid eriotstarbeks, alaldajaid, peilimisseadeid, transformaatoreid,
drosseleid, jõuvõimendajaid, helifilmi ülesvõtteseadeid, kino-helifilmiseadeid, mikrofone, laboratooriumi mõõteriistu, kahurite
tulejuhtimis aparaate, bakeliitesemeid, magneetosi mootoritele, raadioaparaatide üksikosi, raadiovastuvõtjaid."
Tartu Näituse ametlik nimekiri 1934:
24.-27. augustini 1934 peetud Tartu Näitusel oli Jaakson & Jätmar samuti väga suurelt esindatud. Välja oli pandud:
1) Näituse heliseadeldis (2 100-vatise väljumisvõimsusega võimendit e "jõuvõimendajat", mikrofoni eelvõimendi, 3 "Kõu"-tüüpi
spetsiaalvaljuhääldit vabaõhuülekandeks, 3 ekspotentsiaaltoru ülemistele valjuhäälditele, heliregulaator, dünaamiline mikrofon)
2) Kinoseadmed (valgusfilmi eelvõimendi; 50-vatine jõuvõimendaja; kino valjuhääldid "Goliath", "Kõu" ja "Spetsiaal"; 25-amprised
toitealaldid; heliregulaator)
3) Raadioseadmed (3-lambiline rahvavastuvõtja, 6-lambiline supervastuvõtja, 10-lambiline supervastuvõtja, valjuhääldi "Gamma"
raadioaparaatidele, valjuhääldi "Alfa" raadioaparaatidele, transformaatorid, drosselid, 150 km ulatusega telefoniga lühilaine
kantav saatejaam kaitseliidule või kaitseväele, mitmes. pisiesemed)
Jaakson & Jätmar oli mõne aja Eesti suurimaid ja laiahaardelisemaid raadiotööstusi. Millegipärast ei arenenud ettevõte aga
suurtööstuseks (nagu näiteks u samal ajal kuid palju tagasihoidlikumalt alustanud ARE ja
Rammul) ning firma hääbus.
|
Jaakson & Jätmari elektrotehnika-laboratooriumi toodangut 1935. aastast.
Vasakult esimene võimendi valjuhääldite testimiseks (klikkides suuremad pildid).
|
Jaakson & Jätmari elektrotehnika-laboratooriumi toodangut 1935. aastast.
Vasakult esimene modulatsioonidrossel Tallinna saatjale (klikkides suuremad pildid).
|
|
ISIKUD:
VOLDEMAR REINU (Reinholdi) p JAAKSON
Sündinud ?
Surnud ?
Usaldusühingu Elektrotehniline Laboratoorium Jaakson & Jätmar asutaja (1933) ja üks täisosanikest, üldjuhataja (1935)
Ehitas Ruhnu saare lühilainesaatja, teostas kinoseadmete ümberehitust helifilmiülekandeks.
Jaaksoni Elektrotehnika Tehase asutaja (1936?) ja ainuomanik.
Riigiarhiiv
Raadio 201, 8.02.1935
|
ALEKSANDER JAKOBI p JÄTMAR
Sündinud ?
Surnud ?
Usaldusühingu Elektrotehniline Laboratoorium Jaakson & Jätmar asutaja (1933) ja üks täisosanikest, tegeles firmas kinoasjandusega
(1935)
Riigiarhiiv
Raadio 201, 8.02.1935
|
FELIX JAAKSON - UÜ Elektrotehniline Laboratoorium Jaakson & Jätmar lihtosanik (alates 1933)
SCHWABE, insener - Jaakson & Jätmar raadioosakonna juhataja
KRAJUSHKIN, insener - Jaakson & Jätmar konstruktor
|
 |
|
| raadiotuba@hot.ee |
|
|
|
|
|
|
