ESILEHELE TEHASED UUDISED

OÜ RAADIO-ELEKTROTEHNIKA TEHAS RET
1935-1941-1993
Tallinn, Bekkeri tehas Kopli 80 / Bekkeri asundus 1 (1935-1936) - Reimani 9 (1936-1941)

Müüdi: üle Eesti, peaesindajad Raadio-Kooperatiiv ja AS Tormolen & Ko
Eksporditi: Soome (juba sügisel 1936, esindaja 1937/38 Agra, 1939/40 Amaradio?), Leetu

  vt ARS
  vt ETK (1938/39)
  vt TELEFUNKEN TA 347 B ja TA 667 U (1937/38)

Hooaeg 1941 - RAADIO-PIONEER  

Hooaeg 1940/41  

Hooaeg 1939/40  

Hooaeg 1938/39  

Hooaeg 1937/38  

Hooaeg 1938  

Hooaeg 1936/37  

Hooaeg 1935/36  

PUNANE RET 1945-1993  

Reti mudelite, tüübitähiste ja seerianumbrite tabel.

       
Vasakult: OÜ RET esimene tehasehoone endise Bekkeri tehase territooriumil Kopli 80 1935. aastal; hoovivaade RETi uuele asukohale Reimani 9 1936. aastal (Uus Eesti 15.10.1936 /dea.nlib.ee/); 1938. a-l Reimani 9 valminud uus tehasehoone (RETi 1939/40 hooaja kataloog ja reklaam ajakirjas Tehnika Kõigile 10/1938).
   
OÜ RET 1938. a-l ehitatud tehasehoone koos
hilisemate juurdeehitustega 28. märtsil 2014.
Tolleaegne aadress Reimani 9, nüüd Ahtri 10a.

TÖÖSTUSE AJALUGU

Riigiarhiiv ERA.969.1.688 (Majandusministeerium), ERA.969.2.577 (Majandusministeerium, kirjavahetus), ERA.969.4.336 (Majandusministeerium, kirjavahetus), ERA.959.2.6647 ja ERA.959.2.6982 (Tallinna Ühine Haigekassa), ERA.R-10.1.106 (november 1940), ERA.R-10.1.111 (detsember 1940), ERA.R-10.1.161 (1941), ERA.R-10.1.162 (1940 ja 1941), ERA.R-10.1.169 (juuni 1941), ERA.R-10.1.179 (tööstusloendus 1.01.1941), ERA.R-66.1.311 (sõjakahjude toimik); Juhan Sihver - Ringhäälingumuuseum; Vaba Maa 27.04.1935; Päevaleht 21.09.1935, 14.12.1938; Uus Eesti 14.12.1935; Maa Hääl 23.02.1938; Rahvaleht 14.12.1938; Pealinna Teataja 17.10.1936; Uudisleht 15.10.1936; Esmaspäev 16.01.1937; Huvitav Zurnaal talv 1935-36; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 14/1935; Majandusteated 37/1935, 38/1936, 24-25/1940; ENSV Teataja 48/1940, 5/1941, 29/1941 jm.


OÜ RET asutati 1935. aastal spetsiaalselt raadiovastuvõtjate tootmiseks. Lühikese ajaga kasvas RET Eesti suurimaks raadiotööstuseks, möödudes toodangumahult kõigist seni sel alal Eestis tegutsenud ettevõtetest.

30. märtsil 1935 asutati majandusministri loaga OÜ RAADIO-ELEKTROTEHNIKA TEHAS (RET).
Osaühingu eesmärgiks oli "igasugu raadio-, heliülekande, kino ja kaugenägemise seadmete ning elektrotehnika aparaatide ja osade arendamine, valmistamine ja müük".
Asutajad: Friedrich Olbrei, Karl Reinmann, Hans Võrk
2. aprillil 1935 toimus Riigi Ringhäälingu ruumides asutav koosolek, kohal olid järgmised osanikud:

Raadio-Kooperatiiv 120 osakut a 100 kr 12 000 kr
Hans Võrk 60 osakut a 100 kr 6000 kr
Martin Köstner 26 osakut a 100 kr 2600 kr
Julius Anton 25 osakut a 100 kr 2500 kr
Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus 25 osakut a 100 kr 2500 kr
Friedrich Olbrei 25 osakut a 100 kr 2500 kr
Rudolf Paabo 25 osakut a 100 kr 2500 kr
Karl Reinmann 25 osakut a 100 kr 2500 kr
Rudolf Penno 10 osakut a 100 kr 1000 kr
Artur Ojalo 6 osakut a 100 kr 600 kr
Osvald Kirsipuu 1 osak a 100 kr 100 kr
Reinhold Saving 1 osak a 100 kr 100 kr
Jaan Taklaja 1 osak a 100 kr 100 kr

Vaba Maa 27.04.1935:
"Asutati uus raadioaparaatide vabrik.
Hakatakse valmistama odavat rahvaraadioaparaati.
Neil päevil asutati Tallinnas osaühing Raadio-elektrotehnika tehas (RET). Osaühingu põhikapitaliks on 35.000 krooni, mis täies suuruses panka sisse makstud.
Peakoosolek oli kesknädalal Tallinnas ja sellel valiti uue ettevõtte juhatusse: esimeheks J. Anton, abiks F. Olbrei, laekuriks K. Reinman, sekretäriks R. Saving ja ametita juhatuse liikmeks ins. H. Võrk; viimane jääb ühtlasi ettevõtte tehniliseks direktoriks.
Uue raadioaparaatide vabriku ruumid on juba välja vaadatud, samuti on erilise odavahinnalise rahva-raadioaparaadi (patareidega) joonistused ja mudelid olemas.
Eriti rõhku tahab uus tehas panna just odavate ja heade aparaatide valmistamisele."


Kaubandus-Tööstuskojas registreeriti OÜ Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET) aadressil Tallinn, Suur Karja 9 1935. a. juunis. Erialaks oli märgitud raadio- ja elektritarvete valmistamine ja müümine, põhikapitali suuruseks 35 000.- krooni. Juhatusse kuulusid Hans Võrk, Friedrich Olbrei, Julius Anton, Karl Reinmann ja Reinhold Saving, tööstuse direktor oli Hans Võrk.

OÜ RET üheks suuromanikuks oli ettevõte Raadio-Kooperatiiv ning mitmed sellega seotud inimesed (A. Ojalo, H. Võrk, O. Kirsipuu, K. Reinaste/Reinmann, R. Saving) olid ka üksikisikutena RETi osanikud. Raadio-Kooperatiiv asutati 1931. aastal. Raadioaparaatide, -osade ja -tarvete müügiga alustati tõenäoliselt 1933. Enne RETi asutamist müüdi Eesti tootjatest E. Davidovi ja Jaakson & Jätmari raadioaparaate. Raadio-Kooperatiivist sai OÜ RET peaesindaja Eestis. 1930. aastate lõpuks oli Raadio-Kooperatiiv kujunenud suureks kaubandusettevõtteks osakondadega Tartus, Pärnus, Rakveres ja Viljandis. Lisaks raadiokaupadele müüdi veel mootor- ja jalgrattaid, fototarbeid, büroomasinaid (kirjutusmasinad jt) jm.
(Eesti Aadress-Raamat 1938-1939 jm)


Raadiotehase RET rajamisel alustati 1935. aasta kevadel esmalt vastuvõtjate tüüpide laboratoorse väljatöötamisega. Suvel hakati tehast sisustama. Kohe alguses osteti sisseseadeks kalleid ja häid masinaid. Seadmeid telliti nii Arsenalist kui välismaalt. Tegeleti kaadri koolitamisega. Esimene RETi märki kandev raadiovastuvõtja ilmus müügile septembris 1935.
1935. a. detsembris oli ametis u. 50 töölist, päevatoodang 20-30 aparaati, valmistati ka üksikosi. Aparaatide monteerimisel kasutati "lindisüsteemi" e. konveiermeetodit. Kasutusel oli 6 elektrimootorit.
13. detsembril 1935 löödi RETi raadiole peale järjekorranumber 1000. Esimesel tegevusaastal (hooaeg 1935/36) müüdi täpselt 1156 raadioaparaati, mis oli u 10% selle hooaja raadiovastuvõtjate turust Eestis. Järgmisel tegevusaastal oli osakaal juba 20% ja kolmandal (1937/38) 30%.
Alguses telliti aparaatide kastid teistelt puutööstustelt, kuid juba 1935. a. detsembris seati sisse oma puutöökoda.
Suvel lasti enamus töölisi 2-3 kuuks poole palgaga puhkusele, samas kui tehniline osakond tegeles seniste vastuvõtjatüüpide täiustamise ja uute konstrueerimisega.
1936. aasta oktoobris oli töölisi 108 (neist 35 naist), päevatoodang 30 aparaati ja tehas valmistas "pidevalt vastavalt kohaldatavat tüüpi aparaate Soome turu jaoks". Oktoobris valminud aparaatide numbrid olid jõudnud 3000 kanti, "mõnedel tüüpidel alla, mõnedel üle". Detsembriks oli ligi 3500 peret ostnud RET-raadio. Kokku müüdi hooajal 1936/37 2061 aparaati.
1937. aasta jaanuaris, pärast ajalehe Esmaspäev abiga korraldatud RET-raadio reklaamlause avaliku konkursi lõppu, märkis Raadio-Kooperatiivi ärijuht R. Saving, et "läinud aastal tehti reklaami 10 000.- eest ja müüdi 3000 raadioaparaati". OÜ RET peaesindaja Raadio-Kooperatiiv müüs sel ajal tõenäoliselt ainult RETi aparaate.
1937/38 hooajal oli tehases keskmiselt 130 töölist ja ametnikku, müüdi 3348 aparaati.
1938/39 hooaja toodanguks prognoositi tehases umbes 4500 aparaati.
OÜ RET põhikapital oli algselt 35 000 kr. 2. juulil 1936 saadud majandusministri loaga suurendati seda 60 000 kroonini, 23. jaanuaril 1937 120 000 kroonini ja 6. novembril 1937 250 000 kroonini. Viimase suurendamise põhjuseks oli uue tööstushoone ehitus, milleks arvati kuluvat hinnanguliselt 100 000 krooni.
1935/36 majandusaasta puhaskasu oli 3619,53 kr, 1937/38 juba 16 063,50 kr ja 30.03.1940 bilansis 32 506,38 kr.

Tehase sisseseadet (masinad, mõõteriistad) täiendati pidevalt, nii ostmise kui ise ehitamise teel. Töö oli ulatuslikult mehhaniseeritud, 1938. aasta veebruaris oli kasutusel üle 50 elektrimasina. RET oli esimene ja ainuke (1938) raadiotehas Eestis, kus oli ametis 5 eriteadlast-inseneri ja 5 kutsega tehnikut. Tegeleti ka oskustööliste koolitamisega - Kutseoskuste Nõukogu loaga peeti tehases 15 õpilast, kes kolmeaastase töö järel siirdusid õppima tööstuskooli või NMKÜ raadiokooli.
1938 detsember - valmis 10 000. raadioaparaat. Aastatoodang 4500 aparaati (so 1/3 turu mahtuvusest). Hooajal teenistuses 200-220 inimest. Omatöö 60% esimese aasta 37% vastu.

RETi esimene asukoht oli Koplis, kus üüriti ruume Kopli kinnisvaravalitsuse administratiivhoones, endise Bekkeri laevatehase majas. Juba järgmisel aastal tuli hoone aga loovutada Tehnikaülikoolile. Uuteks tööstusruumideks osteti endine Einpauli piimaäri 3-korruseline kivimaja Reimani 9. Koos ümberehitusega ligi 60 000.- krooni maksma läinud uutesse ruumidesse koliti 1936. aasta sügisel. Mõne aja pärast osteti juurde naaberkrunt. 1938. a. kevadel alustati uue moodsa 4-korruselise tööstushoone ehitust. Tööd teostas AS Betoon "rekordilise ajaga" - vähem kui 5 kuuga.

Üksikosade töökojas, kus töötasid valdavalt naised, valmistati mähised, poolid, transformaatorid, valjuhääldid, lambipesad jm osad.
Eritellimisel ehitas RET kappraadioid, võimendajaid, kooliraadio seadmeid, saatejaamu (sõjaväele, laevadele jne), heliülekande seadmeid (peamiselt sõjaväele), transformaatoreid ja paispoole (peamiselt Riigi Ringhäälingule), vibraator-anoode patareivastuvõtjatele, mõõteriistu, rea kantavaid ja statsionaarseid telegraafi- ja telefonisaatejaamu koos vastuvõtjatega. 1938. aasta veebruaris oli käsil mitme väikese raadiosaatejaama ehitamine. 1938. a. detsembris ehitati Postivalitsuse tellimusel laevadega sidepidamiseks 35 000 krooni maksma minevat Kopli ranna-raadiosaatejaama.
1938 võttis RET üle firma Neon-Lux neoon-valgustusseadmete valmistamise seadme ning asutas oma neoonvalgustuse töökoja.
1940. aastal töötas RETis 250 töötajat, kasutusel oli 75 elektrimootorit koguvõimsusega 74,6 hj (vrd AS ARE samal ajal: töölisi kuni 60, 9 el-mootorit kokku 11,4 hj).
OÜ RET osakud olid noteeritud ka Tallinna Börsil.

Tellitud kaubamärgid.
TELEFUNKEN - 1937. aastal tellis Saksa raadiotehase Telefunken Eesti esindaja tehnikabüroo H. Oesterlein & Ko RETilt 1937/38 hooajaks partii Telefunkeni nime kandvaid raadioaparaate, teadaolevalt ühe 4-lambilise patareimudeli (TA 347 B) ja ühe universaaltoitel 6-lambilise võrkmudeli (TA 667 U). Kokku valmistas RET 1937/38 hooajal teadaolevalt 300 Telefunkeni vastuvõtjat: 201 aparaati TA 347 B, 78 aparaati TA 667 U ja veel 21 aparaati TA 667 U, mis eksporditi teadmata nime all kevadel 1938 Soome. 1938. a. kevadel konstrueeris RET H. Oesterlein & Ko soovil Eesti olude tarbeks ümber Telefunkeni Poola tehase 4-lambilise võrkvastuvõtja Fenomen, kuid aparaadi omahind osutus Oesterleini jaoks liiga kõrgeks ja 1938/39 hooajal RET enam Telefunkeni aparaate ei valmistanud.
ARS - alates hooajast 1938/39 valmistas RET OÜ Esto-Muusika tellimisel raadioaparaate Ars.
ETK - hooajal 1938/39 valmistas RET Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse tellimisel 3 mudelit ETK raadioaparaate.


Eksport.
RETi ekspordikogused olid suhteliselt väikesed ja sõltusid üsna olulisel määral riiklikest kaubanduslepingutest.
1936. a. jooksul eksportis RET Soome 43 raadioaparaati, millega "...täielikult rahule jäädi ja sealses riiklikus katsekojas kõigiti vastuvõetavateks tunnustati..." (Riigiarhiiv ERA.957.4.508, lk 102 ja 105). 1937. a. sügisel Eesti ja Soome vahel sõlmitud lisaleping võimaldas tollisoodustusega eksportida Eestist Soome kokku 400 raadioaparaati (soomlased omakorda said raadioaparaate müüa Eestisse) (Päevaleht 16.09.1937). Ühes 1937/38 hooaja reklaamis on RETi Soome esindajana nimetatud firmat Agra. 1938. a. kevadel eksporditi Soome 21 aparaati, mille oli algselt Telefunken TA 667 U nime all RETilt tellinud Eesti AS Siemens. 1939. a. sügisel oli RETi esindajaks Helsingis ilmselt firma Amaradio, mis on kirjas majandusministeeriumile oktoobris 1939 esitatud väljaveoloa taotlusel. 1939. a. septembrist on teada kahe saadetisena 7 ja 50 (MARET 5 ja REKORD P) RETi raadioaparaadi lähetamine Soome. Peale vastuvõtjate müüs RET Soome ka valjuhääldite osi (septembris 1939 "pikaajalise lepingu alusel" 300 kg; Riigiarhiiv ERA.969.2.748).
Lisaks Soomele veeti aparaate teadaolevalt ka Poola.


       
Riigiarhiiv ERA.969.2.751 (Majandusministeerium, eksportload 1939)



OÜ RET natsionaliseeriti erinevatel andmetel kas 26. juulil või 1. augustil 1940.
OÜ RET juhatuse viimane koosolek toimus 12. septembril 1940. Juhatus esitas protesti 1939/40 a. dividendide natsionaliseerimise kohta, mis RETi osanikele jäid välja maksmata vaid osanike heast tahtest suurendada vastvalminud tööstushoone kulude tõttu ettevõtte vabu vahendeid. Juhatuse liikmed olid osakapitali suurendamiseks võtnud isiklikult suuri pangalaene ja pantinud oma osakud. Nüüd nõudsid kõik natsionaliseeritud pangad võlgade kohest tasumist. Nii oli teadaolevaid laene 1. augusti 1940 seisuga Hans Võrgul 28 156,64 kr, Julius Antonil 21 155 kr, Friedrich Olbreil 3750 kr, Raadio-Kooperatiivil 30 500 kr.
Kergetööstuse Rahvakomissari I asetäitja V. Eriti käskkirjaga 16. novembrist 1940 liideti TARTU TELEFONIVABRIKU raadioosakond Tallinna raadiotehasega RET, ühendamise lõpuleviimise kuupäevaks oli määratud 28. november 1940. Kergetööstuse Rahvakomissar A. Veimeri määrusega 10. jaanuarist 1941. a. likvideeriti ELEKTRO-TEHNIKA TEHAS ARE selle liitmise teel Raadioelektrotehnika Tehasega RET alates 1. jaanuarist 1941. J. RAMMULI STANDARD-RAADIO tegutses iseseisva ettevõtetena veel 1941. a. mais.
Ettevõtete kuuaruannete järgi oli RETi ja Are ühine raadioaparaatide toodang 1940. a. IV kvartalis 1512 vastuvõtjat (koos TTV aparaatidega 1711). Sellest valmistati oktoobris 787, novembris 531 ja detsembris 194 vastuvõtjat. Plaani järgi oli aga ette nähtud igas kuus 1000 aparaadi valmistamine (korrigeeritud plaani järgi detsembris 746). Lisaks oli algne plaan ette näinud ka Arele eraldi 3000 aparaadi valmistamist 1940. a. IV kvartalis. Vähese toodangu põhjuseks oli pidev materjalinappus. Senised impordivõimalused olid suletud, kuid N. Liidust ei jõudnud tellitud materjalid õigeaegselt ja õiges mahus kohale. Eriti terav puudus oli raadiolampidest.
Kuuaruannete järgi oli RETi ja Are ühine toodang 1940. a-l 4523 + 1382 ehk kokku 5905 vastuvõtjat, koos TTV IV kvartaliga 6105 vastuvõtjat.
Kuid 1941. a-l korraldatud tööstusloenduse (1940. a. andmed seisuga 1.01.1941) järgi valmistati Raadio-Pioneeris (eeldatavalt RETi ja Are kogu aasta ühendatud raadiotoodang) 1940. aastal 7760 vastuvõtjat (4794 enne ja 2966 peale nats-imist), neist:
  5525 patareivastuvõtjat (3600 enne ja 1925 peale nats-imist)
  1840 vahelduvvooluvastuvõtjat (857 enne ja 983 peale nats-imist)
  395 alalisvooluvastuvõtjat (337 enne ja 58 peale nats-imist)

3. märtsi 1941. a. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nimetati tehas "vastu tulles käitise töötajate üksmeelsetele soovidele" ümber: Raadio-Elektrotehnika Tehasest RET sai Raadiotehas RAADIO-PIONEER. Tehasele 1941. aastaks määratud tootmisplaan nägi ette 18 600 raadiovastuvõtja (kvartalite kaupa 4000 - 4600 - 5000 - 5000) ja 70 saatejaama (IV kvartalis) tootmist. Jätkuva materjalinappuse tõttu suudeti aga 1. juuniks 1941 tegelikult ehitada vaid 3285 vastuvõtjat, sellest jaanuaris 121, veebruaris 841, märtsis 1369, aprillis 171 ja mais 783. 1941. a. juunikuust on teada I dekaadi toodang 242 raadioaparaati. Ühe säilinud dokumendi põhjal oli kogu 1941. aasta I kvartali toodang valmistatud endise AS ARE laos olnud materjalidest (vastuvõtjad kandsid ka Are nime, vt Are 1940/41) ja II kvartali esimestel kuudel väljastati uue konstruktsiooni järgi ümber monteeritud RETi eelmisel aastal pooleli jäänud aparaate (neil olid välismaa lambid asendatud NSV Liidu omadega). Samuti olevat konstrueeritud uus 8-lambiline võrkvastuvõtja, mille tootmiseks olevat kõik vajalik olemas olnud.
Tehase peainseneri kt Eduard Kokkeri ettekandest 1. juunist 1941, ameti üleandmisel Johannes Rammulile, selgub, et parasjagu oli tootmisel esimene 1000-line seeria uuest plaanipärasest aparaadist (vt RAADIO-PIONEER); endisest produktsioonist oli montaazhis väljastamisel ca 300 aparaati tüüpidest REKORD 2P, ARS 3 ja MALLE 2; materjalivaru ja osi (peale segulampide) oli 100 aparaadi SANGAR 5 valmistamiseks; materjale ja üksikosi (peale lampide ja pöördkondensaatorite) oli ka 1130 MARET 7 ehitamiseks.
31. mail 1941 töötas tehases Raadio-Pioneer 285 isikut.
Lisainfot raadioaparaatide tootmisest sel ajavahemikul vt Hooaeg 1940/41.

Tehase sisseseade evakueeriti Tallinnast ajavahemikul 29. juuni - 9. juuli 1941. Hans Võrgu andmetel pakiti tehase vallasvara (sh poolvalmis- ja valmistoodang) 2400 kasti ja saadeti merd mööda Leningradi. Riigiarhiivis säilitatavas Raadio-Pioneeri sõjakahjude toimikus (ERA.R-66.1.311) on loetletud kogu evakueeritud sisseseade, materjalid ja toodang. Kui tuua vaid mõni iseloomustav näide, siis Venemaale viidi: 1074 raadiovastuvõtjat (kogusummas 214 800 krooni), 1418 valjuhääldit, 10 326 nuppude silti, 453 skaalaklaasi, 465 skaalat, 727 tagaseina, 78 068 mitmesugust lampi jne. Ära olid viidud ka tehasele kuulunud sõiduautod Adler ja 1939 ostetud DKW ning veoautod 1938 ostetud Framo ja 1940 ostetud GAZ MM. Kokku hinnati tehase sõjakahjude suuruseks 1 102 376 krooni. Kahjude loetelust jäid välja sõjaväe tellimusel ehitatud 60 raadiosaatjat, mis olid evakueerimise hetkel umbes 80% ulatuses valmis ja mille väärtuseks hinnati vähemalt 150 000 krooni.
Saksa okupatsiooni ajal läks tehas firma Telefunken kasutusse, nimeks anti FUNKTECHNISCHE FABRIK REVAL, komissarlikuks juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli "nõuandjaks" Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid mereväe sõjaliste nõudmiste tarbeks.
Pärast sõda tegutses tehas edasi nime all PUNANE RET.

*     *     *
RETi ja Raadio-Pioneeri (1941) raadioaparaatide toodangu- või müüginumbrid.

1935/36 1156 (müük, hooajal)
1936/37 2061 (müük, hooajal)
1937/38 3348 (müük, hooajal)
1938 4388 (toodang, kalendriaasta)
1939 4442 või 4999 (toodang, kalendriaasta, eri andmetel)
1940 4524 (toodang, kalendriaasta, IV kv. koos Are toodanguga)
1941 01-06 I dek 3527 (toodang, jaanuarist maini ja juuni I dekaadil)
   1.06.1941 seisuga tootmises 1000, montaazhis ca 300, laos osi 1230 aparaadi
   jaoks, 29.06.- 9.07. evakueeriti 1074 valmis aparaati

       
Vasakult: RETi reklaam; RETi meteovastuvõtja reklaam (Merendus 6/1939); RETi meteovastuvõtja ja
saatja modulaator (1939/40 kataloogist).

     
Vasakult: RETi erimõõteseade (1938/39 kataloogist), RETis tehase meistrile Erich Reinekile 1939 valmistatud teleskoop (Päevaleht 28.08.1939 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/), RETi raadiote väljapanek Eesti Ringhäälingumuuseumis 2002. a-l.


Tutvustavad artiklid raadiotehasest RET ajalehtedes Uus Eesti 15.10.1936 ja Uudisleht 15.10.1936 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/.
    

V. Luhasoo fotoreportaaž raadiotehasest RET ajakirjas Nädal Pildis 16/1937. Tehas asus siis kokku 6 erinevas hoones (uus 4-korruseline tööstushoone valmis järgmisel aastal).
           
         
     

Fotod RETi 1939/40 hooaja kataloogist.
         

Fotoreportaaž raadiotehasest RET ajakirjas Nädal Pildis 24/1939.
         
       

5 minuti pikkune kroonikafilm raadioaparaadi valmimisest raadiotehases RET:
Eesti Filmi andmebaas - Eesti Kultuurfilmi kroonika - Valmib raadioaparaat (1937)

ISIKUD:


HANS ROLAND VÕRK
Sündinud 29. XI 1896 Tapal
Surnud 30. X 1978 Tallinnas

Oli OÜ RET asutaja (1935), kaasomanik, juhatuse liige, juhatuse esimees (1940) ja direktor; tehase vastutav juhataja 1935-1939 ja 1940. Raadio-Kooperatiivi juhatuse abiesimees.
Osales Vabadussõjas. Lõpetas 1925 Berliini tehnikaülikooli elektriinsenerina, täiendas end 1926-1928 USA-s. Oli 1928-1935 Tallinna Tehnikumi õppejõud. Käis mitmel õppe- ja tutvumisreisil välismaal: 1935. aasta kevadel viibis pikemal õppereisil mitmesse Mandri-Euroopa ja Inglise juhtivasse raadiotehasesse; 1936. aasta alguses käis Riigi Ringhäälingu ülesandel enam kui kaks kuud kestnud reisi käigus USA-s, Inglismaal ja Hollandis, kus tutvus uuemate saatejaamade, stuudiohoonete ja seadmetega.
1940-1948 oli TPI õppejõud, sh 1944-1948 TPI elektrotehnikakateedri juhataja, professor (1946).
Arreteeriti 1950, viibis 1951-1956 asumisel Omski oblastis, Venemaal "Nõukogude-vastase agitatsiooni" eest. Rehabiliteeriti 1956. Töötas 1956-1961 EPA-s.
Vabadusristi I liigi 3. järk.

www.okupatsioon.ee
EE 14 Eesti elulood (2000)



FRIEDRICH ALFRED OLBREI
Sündinud 12. VIII 1893 Tallinnas
Surnud 25. III 1972 Tallinnas

Oli OÜ RET asutaja (1935), kaasomanik ja juhatuse liige.
Lõpetas eksternina Peterburis Nikolai sõjaväeinseneride kooli ja 1918 Jevpatoria sõjaväelendurite kooli. Osales Vabadussõjas.
Õppis Riia Polütehnikumis, lõpetas Prantsusmaal Toulouse'i Ülikooli elektrotehnikainstituudi inseneri kutsega.
Oli 1926-1933 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutiste lektor ja Kõrgema Sõjakooli õppejõud, inseneriväeala erijuhataja. 1933-1934 Sidepataljoni ülem. A-st 1938 kolonel.
1934-1940 Riigi Ringhäälingu juhataja (kuulus OÜ Raadio-Ringhääling juhatusse 1927-1934), Türi saatemasti ehitamise initsiaatoreid. Tegutses Rotary klubis, Estonia seltsis, spordiorganisatsioonides jm. Valiti 1936 Virumaa Elektri AS-i juhatusse.
1940-1941 sidevalitsuse raadiokeskuse peainsener, viidi Venemaale laskurdiviisi ülemaks, oli Tjumeni sõjakooli lektor. Arreteeriti 1944 süüdistatuna spionaazhis ja vandenõus.
Kuni 1956 asumisel, seejärel ENSV MN tehnikaekspert.
Vabadusristi I liigi III järk ja Kotkaristi III klassi teenetemärk.

Eesti Majandustegelased (1938)
EE 14 Eesti elulood (2000)


EDUARD KOKKER
Sündinud 1. V 1902 Tallinnas
Surnud 27. IX 1995 St. Louisis, Missouris, USAs

OÜ RET insener, tehase vastutava juhataja asetäitja 1937-1939 ja 1940, vastutav juhataja 1939-1940.
E. Kokker sündis Lutheri vabriku peamasinisti pojana, osales 16-aastaselt Vabadussõjas, lõpetas 1922 Westholmi gümnaasiumi ja asus õppima Danzigi (Gdansk) tehnikaülikooli, mille lõpetas 1931. aastal. Töötas Tallinna Linna Elektrijaamas installatsiooniosakonna juhatajana. 1937. asus tööle raadiotehasesse RET, a-st 1938 peainsener. E. Kokker oli Inseneride Koja elektrisektsiooni juhatuse liige, Tallinna Pühavaimu koguduse nõukogu liige ja esimees, Tallinna Meestelaulu Seltsi liige, korp! Väinla vilistlane.
1944 põgenes E. Kokker Saksamaale, töötas Berliinis AEG-s, oli seejärel Schwarzenbecki laagris tööstuskooli lektor, a-st 1949 Bedburgis invaliidide õppekoja õppejõud, meeskoori Estonia liige. Hiljem siirdus USAsse, töötas Anheuser-Buschi õlletehases. Oli aktiivselt tegev väliseesti seltskonnaelus.

Vaba Eesti Sõna 3.05.1952, 12.10.1995 jm

VALDAR TAMERA (a-ni 1935 Valentin Trofimov)
Sündinud 25. I 1907 Viljandis
Surnud 4. VII 1941 Tallinnas

OÜ RET insener, tehase vastutava juhataja asetäitja 1939 ja 1940.
V. Tamera oli Korp! Tehnola liige ja aktiivselt tegev 1940. aasta vastupanuliikumises Nõukogude võimudele, oli
vastaskandidaat riigikogu valimistel, vastupanuorganisatsiooni Päästekomitee liige. Arreteeriti Tallinnas 5. detsembril 1940, surmaotsus, mõrvati Nõukogude võimude poolt 1941. aastal.

www.okupatsioon.ee; Tuna 1/2002 (Viktor Niitsoo, Relvastamata vastupanu aastail 1940-41, V


JULIUS ANTON (arvat. vkj 31. V 1879-?) - OÜ RET osanik, juhatuse esimees (1935), juhatuse liige (1935-1940); majaomanik (Raua 11 jm kinnisvarad Tallinnas), Sõjamäe talu omanik Lasnamäel, Tallinna linnavolinik (1934-1939?). 1939. a. augustis võitis Julius Anton riigi klassiloteriiga 25 000 krooni. (Rahvaleht 12.08.1939)

OSVALD KIRSIPUU /KIRSPU/ - OÜ RET väikeosanik (1935), Raadio-Kooperatiivi juhatuse liige;   võib-olla   Osvald Kirsspuu (23. VIII 1894 - 11. II 1981), suri Audubanis, N.J., USA

MARTIN KÖSTNER (19. XII 1899 - 29. III 1977) - OÜ RET osanik (1935); pangandus- ja ühiskonnategelane. Sündis Viljandimaal Suure-Jaanis koolijuhataja pojana, lõpetas gümnaasiumi Kislovodskis ja 1926. aastal Tartu Ülikooli majandusteadlasena; töötas Harju Pangas, Eesti Rahvapangas, Eesti Ühistegelikus Liidus, 1926-1928 oli Virumaa Ühispanga asjaajaja, a-st 1928 oli Põllumeeste Keskpanga direktor; lisaks oli Eesti Karusnahaeksportühingu ja Saku Turbaühisuse juhatuse esimees, autoäri AS Mobile aktsionär ja juhatuse esimees (1939), Kaubandus-Ühisuse Estonia juhatuse liige, Eesti Panga, AS Eesti Turbatööstuse ja Raadio-Kooperatiivi nõukogu liige, Kirjastus-Ühisuse Uus Eesti revisjonikomisjoni esimees. Saksa okupatsiooni ajal oli M. Köstner Eesti Maapanga juhataja, põgenes 1944 Rootsi, kus oli Otto Tiefi valitsuse ülesandel 1944-1949 ametis Eesti Panga presidendina. Töötas Götabankenis revidendina, suri Göteborgis. (Uus Eesti 19.12.1939; Järva Teataja 19.12.1939; Eesti Päevaleht 16.04.1977)

ARTUR OJALO /a-ni 1935 ODENBERG/ (14. VII 1903 - 6. X 1978) - OÜ RET väikeosanik (1935), Raadio-Kooperatiivi juhatuse esimees; oli Nõmme Kaitseliidu malevkonna pealik 1928-1935, hiljem kassahoidja, Nõmme Rotary klubi asutajaid (1936), oli tegev Allveelaevastiku Sihtkapitali Nõmme osakonnas. Kotkaristi V ja Valgeristi III klassi teenetemärgi kavaler. Saksa okupatsiooni ajal töötas Eesti Sõna trükikojas, pärast sõda ENSV Kommunaalmajanduse Ministeeriumis ja tehases Estoplast. (Leho Lõhmus "Nõmme. Viiskümmend XX sajandi väljapaistvat nõmmelast", Nõmme LV-Koolibri, 2004)

RUDOLF PAABO /ka Rudolph Paabo/ (18. VII 1889 (vkj 6. VII 1889) - 19. V 1942) - OÜ RET osanik (1935); vandeadvokaat ja ühistegelane. Sündis Tartumaal Kavastu vallas, lõpetas Tartu reaalkooli ja 1914 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, asus tegutsema advokatuuri alal. 1918-1919 rahaministeeriumi sekretär, 1919. aastast majandusministeeriumi juriskonsult, Eesti-Vene rahuläbirääkimiste ekspert, 1919-1930 Tallinna linnavolikogu liige ja juhataja. Oli Eesti Ühistegelise Liidu juhatuse liige, tarvitajateühingu Oma nõukogu abiesimees, ETK nõukogu abiesimees, Eesti Rahvapanga juhatuse liige, Ühistegevuskoja juhatuse liige. Üliõpilaspõlves osales "Noor-Eesti" liikumises ja ajakirja "Vaba-Eesti" väljaandmises. Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler. Arreteeriti 29. mail 1941 Tallinnas, mõisteti 8 aastat, mõrvati Nõukogude võimude poolt Kirovi oblastis vangilaagris (Päevaleht 17.07.1939, Uus Eesti 17.07.1939, www.okupatsioon.ee)

RUDOLF PENNO (12. V 1896 - 25. XI 1951) - OÜ RET osanik (1935); poliitik ja ühiskonnategelane. Sündis Undla vallas Virumaal, lõpetas Rakvere õpetajate seminari ja sõjakooli Peterburis, osales ohvitserina I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Oli mitme organisatsiooni ja äriühingu (kindlustusseltsi Talu, Eesti Maapanga, Pikalaenu Panga, spordiseltsi Kalev, Eesti Haridusliidu jm) juhatuse liige, II-V Riigikogu liige, III-V Riigikogu abiesimees, I Riigivolikogu liige ja a- st 1939 abiesimees, Otto Tiefi valitsuse kaubandus- ja tööstusminister (1944), läks Rootsi. (EE 14 (2000), Uus Eesti 11.05.1936)

KARL ALEKSANDER REINASTE /a-ni 1936 REINMANN/ (1. VIII 1891 - 24. IV 1942) - OÜ RET asutaja (1935), osanik (1935), juhatuse liige; Raadio-Kooperatiivi juhatuse liige; oli õpetajaharidusega, enne I maailmasõda töötas õpetajana (ka Kaukaasias ja Krimmis), osales I ms-s, naases Eestisse 1920, asus tööle Eesti Ühistegelises Liidus, oli hiljem selle juhatuse liige ja nõunik, 1937-1940 Eesti Ühistegevuskoja nõunik. A-st 1927 ajalehe Ühistegelised Uudised vastutav toimetaja ja ÜT Kindlustuse Keskseltsi juhatuse liige. Osales aktiivselt Nõmme Majaomanike Panga ja Nõmme Kindlustuse Seltsi tegevuses, oli Nõmme linnavolikogu liige ja esimees 1930-1934, a-st 1935 Kaitseliidu Nõmme malevkonna pealik, asutas 1936 Kaitseliidu egiidi all Nõmme raadio. Kuulus ka OÜ Eesti Ringhääling asutajate hulka ja oli selle kauaaegne esimees. Anna IV järgu ordeni mõõgal, Kotkaristi V ja Valgeristi III klassi teenetemärgi kavaler. Arreteeriti 15. juunil 1941, mõrvati Nõukogude võimude poolt Sverdlovskis vangilaagris. (Leho Lõhmus "Nõmme. Viiskümmend XX sajandi väljapaistvat nõmmelast", Nõmme LV-Koolibri, 2004)

REINHOLD SAVING (ka Rein Saving) (1. V 1904 - 4. VIII 1970) - OÜ RET väikeosanik (1935), juhatuse liige, põgenes 1944 Rootsi, suri Nackas. Reinhold Savingu noorem vend RICHARD SAVING (22. II 1906 - 22. IX 1955) oli tegev Raadio-Kooperatiivis ja Riigi Ringhäälingus, põgenes 1944 samuti Rootsi, suri Stockholmis.

JAAN TAKLAJA (27. X 1898 - 3. VIII 1942) - OÜ RET väikeosanik (1935); majandusajakirjanik ja ühiskonnategelane, a-st 1928 Päevalehe majandustoimetaja, Eesti Ajakirjanike Liidu aseesimees (1929-1934) ja esimees (a-st 1934), Estonia seltsi juhatuse liige, Vabadusristi II liigi 3. järk. Arreteeriti 1941, hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina vangilaagris. (EE 14 (2000), www.okupatsioon.ee)

raadiotuba[ät]hot.ee