ESILEHELE TEHASED UUDISED OÜ RAADIO-ELEKTROTEHNIKA TEHAS RET 1935-1941-1993 Tallinn, Bekkeri tehas Kopli 80/Bekkeri asundus 1 (1935-1936) - Reimanni 9 (1936-1941) Müüdi: üle Eesti, peaesindajad Raadio-Kooperatiiv ja AS Tormolen & Ko Eksporditi: Soome (juba sügisel 1936, 1937/38 esindaja Agra), Leetu Hooaeg 1941 - RAADIO-PIONEER   Hooaeg 1940/41   Hooaeg 1939/40   Hooaeg 1938/39   ja 1938   Hooaeg 1937/38   Hooaeg 1936/37   Hooaeg 1935/36   RET-is toodetud TELEFUNKEN   PUNANE-RET 1945-1993   Reti mudelite, tüübitähiste ja seerianumbrite tabel.       TÖÖSTUSE AJALUGU: OÜ RET asutati 1935. aastal spetsiaalselt raadiovastuvõtjate tootmiseks. Lühikese ajaga kasvas RET Eesti suurimaks raadiotööstuseks, möödudes toodangumahult kõigist seni sel alal tegutsenud ettevõtetest. Peale natsionaliseerimist ühendati 1940/41 RETiga suurimad konkurendid ARE ja STANDARD-RAADIO ning TARTU TELEFONIVABRIKU raadioosakond. Mis sai väiksematest ettevõtetest pole täpselt selge. On tõenäoline, et RETiga liideti teisigi Tallinna raadiotootjaid ja elektrotehnikatööstusi, väidetavalt näiteks ka AGLO. Allikad: Riigiarhiiv (Majandusministeeriumi toimik); Juhan Sihver-Ringhäälingumuuseum; Päevaleht 21.09.1935, 14.12.1938; Uus Eesti 14.12.1935; Maa Hääl 23.02.1938; Rahvaleht 14.12.1938; Pealinna Teataja 17.10.1936; Uudisleht 15.10.1936; Esmaspäev 16.01.1937; Huvitav Zurnaal talv 1935-36; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 14/1935; Majandusteated 37/1935, 38/1936, 24-25/1940; ENSV Teataja 48/1940, 5/1941, 29/1941 jm: 30. märtsil 1935 asutati majandusministri loaga OÜ RAADIO-ELEKTROTEHNIKA TEHAS (RET). Osaühingu eesmärgiks oli "igasugu raadio-, heliülekande, kino ja kaugenägemise seadmete ning elektrotehnika aparaatide ja osade arendamine, valmistamine ja müük". Asutajad: Friedrich Olbrei, Karl Reinmann, Hans Võrk 2. aprillil 1935 toimus Riigi Ringhäälingu ruumides asutav koosolek, kohal olid järgmised osanikud: Raadio-Kooperatiiv 120 osakut a 100 kr 12 000 kr Hans Võrk 60 osakut a 100 kr 6000 kr Martin Köstner 26 osakut a 100 kr 2600 kr Julius Anton 25 osakut a 100 kr 2500 kr Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisus 25 osakut a 100 kr 2500 kr Friedrich Olbrei 25 osakut a 100 kr 2500 kr Rudolf Paabo 25 osakut a 100 kr 2500 kr Karl Reinmann 25 osakut a 100 kr 2500 kr Rudolf Penno 10 osakut a 100 kr 1000 kr Artur Ojalo 6 osakut a 100 kr 600 kr Osvald Kirsipuu 1 osak a 100 kr 100 kr Reinhold Saving 1 osak a 100 kr 100 kr Jaan Taklaja 1 osak a 100 kr 100 kr Kaubandus-Tööstuskojas registreeriti OÜ Raadio-Elektrotehnika Tehas (RET) aadressil Tallinn, Suur Karja 9 1935. a. juunis. Erialaks oli märgitud raadio- ja elektritarvete valmistamine ja müümine, põhikapitali suuruseks 35 000.- krooni. Juhatusse kuulusid Hans Võrk, Friedrich Olbrei, Julius Anton, Karl Reinmann ja Reinhold Saving, tööstuse direktor oli Hans Võrk. OÜ RET üheks suuromanikuks oli ettevõte Raadio-Kooperatiiv ning mitmed sellega seotud inimesed (A. Ojalo, H. Võrk, O. Kirsipuu, K. Reinaste/Reinmann, R. Saving) olid ka üksikisikutena RETi osanikud. Raadio-Kooperatiiv asutati 1931. aastal. Raadioaparaatide, -osade ja -tarvete müügiga alustati tõenäoliselt 1933. Enne RETi asutamist müüdi Eesti tootjatest E. Davidovi ja Jaakson & Jätmari raadioaparaate. Raadio-Kooperatiivist sai OÜ RET peaesindaja Eestis. 1930. aastate lõpuks oli Raadio-Kooperatiiv kujunenud suureks kaubandusettevõtteks osakondadega Tartus, Pärnus, Rakveres ja Viljandis. Lisaks raadiokaupadele müüdi veel mootor- ja jalgrattaid, fototarbeid, büroomasinaid (kirjutusmasinad jt) jm. (Eesti Aadress-Raamat 1938-1939 jm) Raadiotehase RET rajamisel alustati 1935. aasta kevadel esmalt vastuvõtjate tüüpide laboratoorse väljatöötamisega. Suvel hakati tehast sisustama. Kohe alguses osteti sisseseadeks kalleid ja häid masinaid. Seadmeid telliti nii Arsenalist kui välismaalt. Tegeleti kaadri koolitamisega. Esimene RETi märki kandev raadiovastuvõtja ilmus müügile septembris 1935. 1935. a. detsembris oli ametis u. 50 töölist, päevatoodang 20-30 aparaati, valmistati ka üksikosi. Aparaatide monteerimisel kasutati "lindisüsteemi" e. konveiermeetodit. Kasutusel oli 6 elektrimootorit. 13. detsembril 1935 löödi RETi raadiole peale järjekorranumber 1000. Esimesel tegevusaastal (hooaeg 1935/36) müüdi täpselt 1156 raadioaparaati, mis oli u 10% selle hooaja raadiovastuvõtjate turust Eestis. Järgmisel tegevusaastal oli osakaal juba 20% ja kolmandal (1937/38) 30%. Alguses telliti aparaatide kastid teistelt puutööstustelt, kuid juba 1935. a. detsembris seati sisse oma puutöökoda. Suvel lasti enamus töölisi 2-3 kuuks poole palgaga puhkusele, samas kui tehniline osakond tegeles seniste vastuvõtjatüüpide täiustamise ja uute konstrueerimisega. 1936. aasta oktoobris oli töölisi 108 (neist 35 naist), päevatoodang 30 aparaati ja tehas valmistas "pidevalt vastavalt kohaldatavat tüüpi aparaate Soome turu jaoks". Oktoobris valminud aparaatide numbrid olid jõudnud 3000 kanti, "mõnedel tüüpidel alla, mõnedel üle". Detsembriks oli ligi 3500 peret ostnud RET-raadio. 1937. aasta jaanuaris, pärast ajalehe Esmaspäev abiga korraldatud RET-raadio reklaamlause avaliku konkursi lõppu, märkis Raadio-Kooperatiivi ärijuht Reinhold Saving, et "läinud aastal tehti reklaami 10 000.- eest ja müüdi 3000 raadioaparaati". OÜ RET peaesindaja Raadio-Kooperatiiv müüs sel ajal tõenäoliselt ainult RETi aparaate. 1937/38 hooajal oli tehases keskmiselt 130 töölist ja ametnikku. OÜ RET põhikapital oli algselt 35 000 kr. 2. juulil 1936 saadud majandusministri loaga suurendati seda 60 000 kroonini, 23. jaanuaril 1937 120 000 kroonini ja 6. novembril 1937 250 000 kroonini. Viimase suurendamise põhjuseks oli uue tööstushoone ehitus, milleks arvati kuluvat hinnanguliselt 100 000 krooni. 1935/36 majandusaasta puhaskasu oli 3619,53 kr, 1937/38 juba 16 063,50 kr ja 30.03.1940 bilansis 32 506,38 kr. Tehase sisseseadet (masinad, mõõteriistad) täiendati pidevalt, nii ostmise kui ise ehitamise teel. Töö oli ulatuslikult mehhaniseeritud, 1938. aasta veebruaris oli kasutusel üle 50 elektrimasina. RET oli esimene ja ainuke (1938) raadiotehas Eestis, kus oli ametis 5 eriteadlast-inseneri ja 5 kutsega tehnikut. Tegeleti ka oskustööliste koolitamisega - Kutseoskuste Nõukogu loaga peeti tehases 15 õpilast, kes kolmeaastase töö järel siirdusid õppima tööstuskooli või NMKÜ raadiokooli. 1938 detsember - valmis 10 000. raadioaparaat. Aastatoodang 4500 aparaati (so 1/3 turu mahtuvusest). Hooajal teenistuses 200-220 inimest. Omatöö 60% esimese aasta 37% vastu. RETi esimene asukoht oli Koplis, kus üüriti ruume Kopli kinnisvaravalitsuse administratiivhoones, endise Bekkeri laevatehase majas. Juba järgmisel aastal tuli hoone aga loovutada Tehnikaülikoolile. Uuteks tööstusruumideks osteti endine Einpauli piimaäri 3-kordne kivimaja Reimani 9. Koos ümberehitusega ligi 60 000.- krooni maksma läinud uutesse ruumidesse koliti 1936. aasta sügisel. Mõne aja pärast osteti juurde naaberkrunt. 1938. a. kevadel alustati uue moodsa 4-korruselise tööstushoone ehitust. Tööd teostas AS Betoon "rekordilise ajaga" - vähem kui 5 kuuga. Üksikosade töökojas, kus töötasid valdavalt naised, valmistati mähised, poolid, transformaatorid, valjuhääldid, lambipesad jm osad. Eritellimisel ehitas RET kappraadioid, võimendajaid, kooliraadio seadmeid, saatejaamu (sõjaväele, laevadele jne), heliülekande seadmeid (peamiselt sõjaväele), transformaatoreid ja paispoole (peamiselt Riigi Ringhäälingule), vibraator-anoode patareivastuvõtjatele, mõõteriistu, rea kantavaid ja statsionaarseid telegraafi- ja telefonisaatejaamu koos vastuvõtjatega. 1938. aasta veebruaris oli käsil mitme väikese raadiosaatejaama ehitamine. 1938. a. detsembris ehitati Postivalitsuse tellimusel laevadega sidepidamiseks 35 000 krooni maksma minevat Kopli ranna-raadiosaatejaama. 1938 võttis RET üle firma Neon-Lux neoon-valgustusseadmete valmistamise seadme ning asutas oma neoonvalgustuse töökoja. 1940. aastal töötas RETis 250 töötajat, kasutusel oli 75 elektrimootorit koguvõimsusega 74,6 hj (vrd AS ARE samal ajal: töölisi kuni 60, 9 el-mootorit kokku 11,4 hj). OÜ RET osakud olid noteeritud ka Tallinna Börsil. 1940. aastal OÜ RET natsionaliseeriti. OÜ RET juhatuse viimane koosolek toimus 12. septembril 1940. Juhatus esitas protesti 1939/40 a. dividendide natsionaliseerimise kohta, mis RETi osanikele jäid välja maksmata vaid osanike heast tahtest vastvalminud tööstushoone kulude tõttu ettevõtte vabu vahendeid suurendada. Juhatuse liikmed olid osakapitali suurendamiseks võtnud isiklikult suuri pangalaene ja pantinud oma osakud. Nüüd nõudsid kõik natsionaliseeritud pangad võlgade kohest tasumist. Nii oli teadaolevaid laene 1. augusti 1940 seisuga Hans Võrgul 28 156,64 kr, Julius Antonil 21 155 kr, Friedrich Olbreil 3750 kr, Raadio-Kooperatiivil 30 500 kr. Kergetööstuse Rahvakomissari I asetäitja V. Eriti käskkirjaga 16. novembrist 1940 liideti TARTU TELEFONIVABRIKU raadioosakond Tallinna raadiotehasega RET, ühendamise lõpuleviimise kuupäevaks oli määratud 28. november 1940. Kergetööstuse Rahvakomissar A. Veimeri määrusega 10. jaanuarist 1941. a. likvideeriti ELEKTRO-TEHNIKA TEHAS ARE selle liitmise teel Raadioelektrotehnika Tehasega RET alates 1. jaanuarist 1941. J. RAMMULI STANDARD-RAADIO ja N. KARUSE AGLO tegutsesid iseseisvate ettevõtetena veel 1941. a. aprillis-mais (mõlema endised omanikud saadeti juunis Siberisse). 3. märtsi 1941. a. ENSV Rahvakomissaride Nõukogu määrusega nimetati tehas "vastu tulles käitise töötajate üksmeelsetele soovidele" ümber: Raadio-Elektrotehnika Tehasest RET sai Raadiotehas RAADIO-PIONEER. Tehasele 1941. aastaks määratud tootmisplaan nägi ette 18 600 raadiovastuvõtja (kvartalite kaupa 4000 - 4600 - 5000 - 5000) ja 70 saatejaama (IV kvartalis) tootmist. Materjalinappuse tõttu suudeti aga 1. juuniks 1941 tegelikult ehitada vaid 3285 vastuvõtjat. Ühe säilinud dokumendi põhjal oli kogu 1941. aasta I kvartali toodang valmistatud endise AS ARE laos olnud materjalidest (vastuvõtjad kandsid ka Are nime, vt Are 1940/41) ja II kvartali esimestel kuudel väljastati uue konstruktsiooni järgi ümber monteeritud RET-i eelmisel aastal pooleli jäänud aparaate (neil olid välismaa lambid asendatud NSV Liidu omadega). Samuti olevat konstrueeritud uus 8-lambiline võrkvastuvõtja, mille tootmiseks olevat kõik olemas. Tehase peainseneri kt Eduard Kokkeri ettekandest 1. juunist 1941, ameti üleandmisel Johannes Rammulile, selgub, et parasjagu oli tootmisel esimene 1000-line seeria uuest plaanipärasest aparaadist (vt RAADIO-PIONEER); endisest produktsioonist oli montaazhis väljastamisel ca 300 aparaati tüüpidest REKORD 2P, ARS 3 ja MALLE 2; materjalivaru ja osi (peale segulampide) oli 100 aparaadi SANGAR 5 valmistamiseks; materjale ja üksikosi (peale lampide ja pöördkondensaatorite) oli ka 1130 MARET 7 ehitamiseks. 31. mail 1941 töötas tehases RAADIO-PIONEER 285 isikut. Tehase sisseseade evakueeriti Tallinnast tõenäoliselt ajavahemikul 29. juuni - 09. juuli 1941. Hans Võrgu andmetel pakiti tehase vallasvara (sh. poolvalmis ja valmistoodang) 2400 kasti ja saadeti merd mööda Leningradi. Saksa okupatsiooni ajal läks tehas firma Telefunken kasutusse, nimeks anti FUNKTECHNISCHE FABRIK REVAL, komissarlikuks juhatajaks määrati insener Eduard Kokker, kellele oli "nõuandjaks" Telefunkeni esindaja. Tehas pidi hakkama valmistama raadioseadmeid mereväe sõjaliste nõudmiste tarbeks. Pärast sõda tegutses tehas edasi nime all PUNANE-RET.     Piltidel: RETis toodetud erimõõteseade (vasakul, foto RETi kataloogist 1938/39), meteovastuvõtja (keskel) ja saatja modulaator (paremal, fotod RETi kataloogist 1939/40). OÜ RET 1935. ja 1936. aastal OÜ RET esimene tehasehoone endise Bekkeri tehase territooriumil Kopli 80 1935. aastal, uus tehasehoone Reimani 9 1936. aastal ning aparaatide montaazhiosakond ("Taylori süsteemi kohaselt") ja 20-tonnise survega stants. 1936. a. pildid Uudisleht 15.10.1936 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/ OÜ RET raadiotehase sisevaated 1937. aastal. Tehas asus siis kokku 6 erinevas hoones (uus 4-kordne tööstushoone valmis järgmisel aastal). Kõik pildid on pärit ajakirjast Nädal Pildis 16/1937 /skanneerinud www.tarkvarastuudio.ee/       Montaazhi algus, montaazhi lõpp, aparaatide asetamine kastidesse, valmiv raadiosaatja ja universaalfreesmasin.       Galvaniseerimistöökoda, poolide valmistajad, tisleritöökoda ja poleerimistöökoda. "RET-raadiotehase rahvas lõunavaheajal". OÜ RET 1938. ja 1939. aastal Pildid RETi kataloogist 1939/40: OÜ RET 1938 valminud uus tehasehoone Reimanni 9 (suurt kirja RET hoone katusel tegelikult polnud) ja tehase sisevaated 1939. aastal. ISIKUD: HANS-ROLAND VÕRK Sündinud 29. XI 1896 Tapal Surnud 30. X 1978 Tallinnas Oli OÜ RET asutaja (1935), kaasomanik, juhatuse liige, juhatuse esimees (1940) ja direktor. Raadio-Kooperatiivi juhatuse abiesimees. Osales Vabadussõjas. Lõpetas 1925 Berliini tehnikaülikooli elektriinsenerina, täiendas end 1926-1928 USA-s. Oli 1928-1935 Tallinna Tehnikumi õppejõud. Käis mitmel õppe- ja tutvumisreisil välismaal: 1935. aasta kevadel viibis pikemal õppereisil mitmesse Mandri-Euroopa ja Inglise juhtivasse raadiotehasesse; 1936. aasta alguses käis Riigi Ringhäälingu ülesandel enam kui kaks kuud kestnud reisi käigus USA-s, Inglismaal ja Hollandis, kus tutvus uuemate saatejaamade, stuudiohoonete ja seadmetega. 1940-1948 oli TPI õppejõud, sh 1944-1948 TPI elektrotehnikakateedri juhataja, professor (1946). Arreteeriti 1950, viibis 1951-1956 asumisel Omski oblastis, Venemaal "Nõukogude-vastase agitatsiooni" eest. Rehabiliteeriti 1956. Töötas 1956-1961 EPA-s. Vabadusristi I liigi 3. järk. www.okupatsioon.ee EE 14 Eesti elulood (2000) FRIEDRICH-ALFRED OLBREI Sündinud 12. VIII 1893 Tallinnas Surnud 25. III 1972 Tallinnas Oli OÜ RET asutaja (1935), kaasomanik ja juhatuse liige. Lõpetas eksternina Peterburis Nikolai sõjaväeinseneride kooli ja 1918 Jevpatoria sõjaväelendurite kooli. Osales Vabadussõjas. Õppis Riia Polütehnikumis, lõpetas Prantsusmaal Toulouse'i Ülikooli elektrotehnikainstituudi inseneri kutsega. Oli 1926-1933 Kaitseväe Ühendatud Õppeasutiste lektor ja Kõrgema Sõjakooli õppejõud, inseneriväeala erijuhataja. 1933-1934 Sidepataljoni ülem. A-st 1938 kolonel. 1934-1940 Riigi Ringhäälingu juhataja (kuulus OÜ Raadio-Ringhääling juhatusse 1927-1934), Türi saatemasti ehitamise initsiaatoreid. Tegutses Rotary klubis, Estonia seltsis, spordiorganisatsioonides jm. Valiti 1936 Virumaa Elektri AS-i juhatusse. 1940-1941 sidevalitsuse raadiokeskuse peainsener, viidi Venemaale laskurdiviisi ülemaks, oli Tjumeni sõjakooli lektor. Arreteeriti 1944 süüdistatuna spionaazhis ja vandenõus. Kuni 1956 asumisel, seejärel ENSV MN tehnikaekspert. Vabadusristi I liigi III järk ja Kotkaristi III klassi teenetemärk. Eesti Majandustegelased (1938) EE 14 Eesti elulood (2000) JULIUS ANTON - OÜ RET osanik, juhatuse esimees (1935), juhatuse liige (1935-1940);         majaomanik OSVALD KIRSIPUU (KIRSPU) - OÜ RET väikeosanik (1935), Raadio-Kooperatiivi juhatuse liige MARTIN KÖSTNER (19. XII 1899-?) - OÜ RET osanik (1935); pangandus- ja ühiskonna-         tegelane. Sündis Viljandimaal Suure-Jaanis koolijuhataja pojana, lõpetas gümnaasiumi         Kislovodskis ja 1926. aastal Tartu Ülikooli majandusteadlasena; töötas Harju Pangas,         Eesti Rahvapangas ja Virumaa Ühispangas, a-st 1928 oli Põllumeeste Keskpanga         direktor; oli ka mitme äriühingu juhatuse esimees (autoäri AS Mobile, Eesti         Karusnahaeksportühing, Saku Turbaühisus), abiesimees (Põllumeeste Keskpank, KÜ         Estonia) ja nõukogu liige (Eesti Pank, AS Eesti Turbatööstus, Raadio-Kooperatiiv);         oli tegev veel mitmes asutuses. (Uus Eesti 19.12.1939, Järva Teataja 19.12.1939) ARTUR OJALO /a-ni 1935 ODENBERG/ (1903-1978) - OÜ RET väikeosanik (1935), Raadio-         Kooperatiivi juhatuse esimees; oli Nõmme Kaitseliidu malevkonna pealik 1928-1935,         hiljem kassahoidja, Nõmme Rotary klubi asutajaid (1936), oli tegev Allveelaevastiku         Sihtkapitali Nõmme osakonnas. Kotkaristi V ja Valgeristi III klassi teenetemärgi         kavaler. Saksa okupatsiooni ajal töötas Eesti Sõna trükikojas, pärast sõda ENSV         Kommunaalmajanduse Ministeeriumis ja tehases Estoplast. (Leho Lõhmus "Nõmme.         Viiskümmend XX sajandi väljapaistvat nõmmelast", Nõmme LV-Koolibri, 2004) RUDOLF PAABO /ka Rudolph Paabo/ (18. VII 1889-?) - OÜ RET osanik (1935);         vandeadvokaat ja ühistegelane. Sündis Tartumaal Kavastu vallas, lõpetas Tartu         reaalkooli ja 1914 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, asus tegutsema advokatuuri alal.         1918-1919 rahaministeeriumi sekretär, 1919. aastast majandusministeeriumi         juriskonsult, Eesti-Vene rahuläbirääkimiste ekspert, 1919-1930 Tallinna linnavolikogu         liige ja juhataja. Oli Eesti Ühistegelise Liidu juhatuse liige, tarvitajateühingu Oma         nõukogu abiesimees, ETK nõukogu abiesimees, Eesti Rahvapanga juhatuse liige,         Ühistegevuskoja juhatuse liige. Üliõpilaspõlves osales "Noor-Eesti" liikumises ja         ajakirja "Vaba-Eesti" väljaandmises. Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler.         (Päevaleht 17.07.1939, Uus Eesti 17.07.1939) RUDOLF PENNO (12. V 1896- 25. XI 1951) - OÜ RET osanik (1935); poliitik ja ühiskonna-         tegelane. Sündis Undla vallas Virumaal, lõpetas Rakvere õpetajate seminari ja sõjakooli         Peterburis, osales ohvitserina I maailmasõjas ja Vabadussõjas. Oli mitme         organisatsiooni ja äriühingu (kindlustusseltsi Talu, Eesti Maapanga, Pikalaenu         Panga, spordiseltsi Kalev, Eesti Haridusliidu jm) juhatuse liige, II-V Riigikogu liige,         III-V Riigikogu abiesimees, I Riigivolikogu liige ja a- st 1939 abiesimees, Otto Tiefi         valitsuse kaubandus- ja tööstusminister (1944), läks Rootsi. (EE 14 (2000), Uus Eesti         11.05.1936) KARL-ALEKSANDER REINASTE /a-ni 1936 REINMANN/ (1891-1942) - OÜ RET asutaja (1935),         osanik (1935), juhatuse liige; Raadio-Kooperatiivi juhatuse liige; oli õpetajaharidusega,         enne I maailmasõda töötas õpetajana (ka Kaukaasias ja Krimmis), osales I ms-s,         naases Eestisse 1920, asus tööle Eesti Ühistegelises Liidus, oli hiljem selle juhatuse         liige ja nõunik, 1937-1940 Eesti Ühistegevuskoja nõunik. A-st 1927 ajalehe         Ühistegelised Uudised vastutav toimetaja ja ÜT Kindlustuse Keskseltsi juhatuse liige.         Osales aktiivselt Nõmme Majaomanike Panga ja Nõmme Kindlustuse Seltsi tegevuses,         oli Nõmme linnavolikogu liige ja esimees 1930-1934, a-st 1935 Kaitseliidu Nõmme         malevkonna pealik, asutas 1936 Kaitseliidu egiidi all Nõmme raadio. Kuulus ka OÜ Eesti         Ringhääling asutajate hulka ja oli selle kauaaegne esimees. Anna IV järgu ordeni         mõõgal, Kotkaristi V ja Valgeristi III klassi teenetemärgi kavaler. Arreteeriti 15. juunil         1941, hukati järgmisel a-l Sverdlovskis. (Leho Lõhmus "Nõmme. Viiskümmend XX         sajandi väljapaistvat nõmmelast", Nõmme LV-Koolibri, 2004) REINHOLD SAVING - OÜ RET väikeosanik (1935), juhatuse liige; Raadio-Kooperatiivi         juhatuse liige ja ärijuht JAAN TAKLAJA (27. X 1898-3. VIII 1942) - OÜ RET väikeosanik (1935); majandusajakirjanik         ja ühiskonnategelane, a-st 1928 Päevalehe majandustoimetaja, Eesti Ajakirjanike Liidu         aseesimees (1929-1934) ja esimees (a-st 1934), Estonia seltsi juhatuse liige,         Vabadusristi II liigi 3. järk. Arreteeriti 1941, suri vangilaagris. (EE 14 (2000),         www.okupatsioon.ee) raadiotuba@hot.ee