ESILEHELE TEHASED UUDISED
RAMMUL-RAADIO / STANDARD-RAADIO, J. RAMMUL
1930-1941
Tallinn, Kaupmehe 33 hoovimaja krt 10 (31-15.04.1935) - Narva mnt 10 (15.04.1935-1940)

vt STANDART / STANDARD
vt ESTO-MUUSIKA
vt SUPREMA

Johannes Rammul (31); Johannes Rammul, raadio töökoda (32); Rammul-Raadio (35-37); J. Rammul, raadiotööstus (36-38); J. Rammul, raadiotehas (38-39); Standard-Raadio, J. Rammul (40); Standard-Raadio, J. Rammul, elektro-meditsiini aparaadid (40)
Müüdi: üle Eesti, esindaja OÜ Esto-Muusika?
Eksporditi: Soome ("vähesel arvul")
Hooaeg 1940/41   

Hooaeg 1939/40   

Hooaeg 1938/39   

Hooaeg 1937/38   

Hooaeg 1936/37

Hooaeg 1935/36 puudu

Hooaeg 1934/35 puudu

Hooaeg 1933/34 puudu

Hooaeg 1932/33 puudu

Hooaeg 1931/32 puudu

Hooaeg 1931 puudu
    1931 märts: igasuguste raadio aparaatide ehitamine


RP 82
Nr. puudub
Sidemuuseumis Haapsalus
Foto: Urmas Tingas

Ainus tähistus on "RP 82" skaalal. Arvatavasti Rammuli tehase raadio (vt nuppe), kas STANDARD või STANDART.
Hooaeg - ? (1939/40 või 1940/41?)
Rammul-Raadio garantiikiri raadioaparaadile RV52 Nr 2004 10. detsembrist 1937.
Omanik: urti@hot.ee

TÖÖSTUSE AJALUGU:

Riigiarhiiv. Kaubandus-Tööstuskoja Äriregister:

/Varasemast tegevusest andmed puuduvad. Tõenäoliselt tegutses muus äriühinguvormis./
NIMI: Firma RAADIOTÖÖKODA J. RAMMUL.
AADRESS: Tallinn, Kaupmehe 33-10 (1935 a. jaanuaris). Asutatud 1. jaanuar 1935.
Ainuomanik Johannes Rammul.
Alates 15. aprillist 1935 uus asukoht Tallinn, Narva mnt 10-8.
2. jaanuaril teatab J. Rammul, et on ka 1939 aastaks lunastanud IV järgu äritunnistuse ja palub ettevõtte registreerida alates 1. jaanuarist firmana STANDARD RAADIO J. RAMMUL, aadressiga Tallinn, Narva mnt 10.


Päevaleht 1.06.1938; Postimees 1.06.1938; Rahvaleht 10.12.1938, 12.10.1939; Majandusteated 44/1936; J. Raudsepp'a artikkel Ringhäälingumuuseumis; ENSV Teataja 15/1941, 32/1941, 43/1941 jm:

1927, olles OÜ Esto-Muusika raadioosakonna juhataja ja konstruktor, konstrueeris Johannes Rammul aparaaditüübi Standard-Neutrodüün. 1928. a. raadionäitusel sai see esimese auhinna - kuldauraha ja 1929. a. Läti raadionäitusel kuldauraha.
1938 tähistas J. Rammuli raadiotööstus Standard-raadiotüübi 10. juubelit. Ajalehtedes ilmusid suured J. Rammuli raadiotehase reklaamid, mitmes suures päevalehes (Päevaleht, Postimees, Rahvaleht) ka artiklid Johannes Rammulist. Rahvalehe artiklis märgitakse raadiotüübi juubelit ja raadiokäitise asutamist J. Rammuli poolt 1930. Samuti seda, et "... levisid Standardid 10 aasta vältel ilma igasuguse reklaamita, tuginedes usaldusele ...". Kuna reklaami tehti vähe, on tänapäeval Standardi varasemaid mudelitüüpe raske tuvastada ning toodangust leidub vähe pilte.
Vähemalt osa Esto-Muusika müüdud raadioaparaatidest on kindlasti valmistatud J. Rammuli raadiotöökojas (vt ka ARVID UUS). Tõenäoliselt kõik Esto-Muusika müüdud Standart/Standard aparaadid alates hooajast 1936/37 on samuti J. Rammuli tööstuses valmistatud.

1936 töökojas kuni 20 töölist, kasutusel elektrimootorid koguvõimsusega 3,5 hj, valmistatakse raadioaparaate, valjuhääldeid, transformaatoreid, elektrimõõduaparaate ja nende osi (Majandusministeeriumi andmeil, Majandusteated).
1938 oli Rammuli raadiotööstuses ligi 90 töötajat, hooajal rohkem. Tootmismahult kolmas raadiotööstus Eestis.
Aparaatides kasutati vaid Ameerika lampe, mida J. Rammul pidas meie oludes ökonoomseimateks. Tööstus valmistas dünaamilisi valjuhääldajaid, mida väidetavalt ehitati ainukesena Eestis juba tööstuse algaastail. Kõik valjuhääldajate koostisosad valmistati samuti kohapeal. Veel toodeti raadioakumulaatoreid patareivastuvõtjatele.
1938 seisis ees tehase kolimine uutesse, spetsiaalselt raadiotööstuseks ehitatud ruumidesse, kuna ruumikitsikus andis tunda ja peagi olid saabumas ka uued seadmed. Raadiovastuvõtjaid toodeti põhiliselt kodumaa turule, kuid vähesel arvul oli neid müüdud ka Soome. Edaspidi oli kavas eksporti suurendada.
1939. a. oktoobris oli tehases ametis 68 töölist palgaga naised 24-29 senti ja mehed 27-45 senti tunnis. Sõjast tingituna andis end tunda materjalipuudus.

Pildil Johannes Rammul oma tööstuses 1939. a. alguses üle andmas vastuvõtjat Standard RV42 (vt 1938/39), mis jagati ühe auhinnana välja Raadiolehe tellijate vahel. Aparaadi võitis Paul Kents. Foto Raadioleht 23. veebruar 1939.

1940 ettevõte natsionaliseeriti. Alguses jätkati tegevust iseseisvalt, J. Rammul ametis peainsenerina.
9. oktoobri 1940. a. Kergetööstuse Rahvakomissariaadi käskkirjaga laiendati RETi direktori volitusi ka Standard-Raadiole, kuid ettevõte jäi arvatavasti formaalselt endiselt iseseisvaks. Jaanuaris 1941 toimus nimemuutus - Standard-Raadio, J. Rammul'ist sai lihtalt Standard-Raadio. 18. märtsil 1941 määrati "J. Rammul Standard-Raadio" (kasutati vana nime!) Kergetööstuse Rahvakomissariaadi alluvusest Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi alluvusse, kuid juba 16. aprillil allutati ettevõte taas Kergetööstuse RK-le.

ISIKUD:

JOHANNES RAMMUL
Sündinud 30. V 1898 Tartumaal
Surnud 13. XI 1943 Tavda's, Sverdlovski oblastis

Standard-Raadio / Rammul-Raadio asutaja ja ainuomanik.
Õppis Kroonlinna Miinikoolis raadiotelegrafisti erialal.
Teenis I maailmasõja ajal raadiotelegrafistina miiniristlejal Gabriel (Gavril). Oli laeval Taimõr raadiovanem ja tegi 1919-20 kaasa ekspeditsiooni Põhja-Jäämerele. 1920 saabus tagasi Eestisse, teenis Sädetelegraafikompaniis, seejärel asus tööle Tallinna sadama raadiotelegrafistina. 1922-27 oli Balti Päästeseltsi vanem-raadiooperaator.
Alates 1927 oli J. Rammul OÜ Esto-Muusika raadioosakonna juhataja ja konstruktor. Konstrueeris aparaaditüübi Standard-Neutrodüün. Ehitas võimendusseadmed Tallinna kinodele Bi-Ba-Bo ja Helios.
1930 asutas oma raadiotööstuse.
Eriteadlasena valiti ta 1935 Tallinna Tööstusameti poolt raadioala eksamikomisjoni alaliseks liikmeks. J. Rammul oli raadioseadmete proovikoja asutamise ja raadiotoodetele normimärgi omistamise ideede algataja.
1940, peale natsionaliseerimist, jätkas J. Rammul kui hinnatud spetsialist oma endises ettevõttes tööd peainsenerina. Ta jõudis teha isegi kaks ametireisi Nõukogude Liitu. Kuid esimene suurküüditamine 1941. aasta 14. juunil tabas ka Johannes Rammulit. Ta arreteeriti, mõisteti viieks aastaks töölaagrisse ja küüditati Sverdlovski oblastisse, süüks - ettevõtte omamine.
Asumisel olles ta ka 1943. aastal suri.

Päevaleht 01.06.1938
Rahvaleht 10.12.1938
J. Raudsepp'a artikkel Eesti Ringhäälingumuuseumis
raadiotuba@hot.ee