ESILEHELE TEHASED UUDISED
STANDARD / STANDART, J. RAMMUL
1930-1941
Tallinn, Kaupmehe 33 hoovimaja krt 10 (31-9.04.1935) - Narva mnt 10 (9.04.1935-1940)

  vt SUPREMA
  vt ESTO-MUUSIKA
  vt KAPSI & KO
  vt KB810

Johannes Rammul (31); Johannes Rammul, raadio töökoda (32); Rammul-Raadio (35-37); J. Rammul, raadiotööstus (36-38); J. Rammul, raadiotehas (38-39); Standard-Raadio, J. Rammul (40); Standard-Raadio, J. Rammul, elektro-meditsiini aparaadid (40)
Müüdi: üle Eesti, esindaja OÜ Esto-Muusika
Eksporditi: Soome ("vähesel arvul")

Hooaeg 1940/41   

Hooaeg 1939/40   

Hooaeg 1938/39   

Hooaeg 1937/38   

Hooaeg 1936/37   

Hooaeg 1935/36 puudu

Aastatel 1932-1934 ehitas raadiovastuvõtjaid AS Kapsi & Ko-le

Aastatel 1931-1933 ehitas raadiovastuvõtjaid OÜ Esto-Muusikale

  
RP 82
Nr. puudub
SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (Sidemuuseum) kogu (HM S5 5:218)
Fotod: muis.ee (vasakul), Urmas Tingas (paremal)
Mudelitähis (RP 82) ja nupud viitavad Rammulile, kast Are 1940/41?
     
Võib-olla Rammuli tehase aparaadid hooajast 1935/36 või varem
(näiteks nupud ja lülitid sarnased mudeliga Standart 3 1936/37)
     
J. Rammuli tööstuse ruumide plaanid 1936. a-st ja laiendus 1938. a-st, Tallinn, Narva mnt 10 (1936 ühe hoovimaja teine ja 1938 teise hoovimaja esimene korrus) /Riigiarhiiv ERA.969.4.1033/; Narva mnt 10 kinnistu asus ligikaudu praeguse Narva mnt ja A. Laikma tn nurga kohal /foto 29.04.2014/.
   
Johannes Rammul annab võitjale Paul Kentsile üle Raadiolehe tellijate vahel välja loositud auhinnavastuvõtja Standard RV42 /Raadioleht 23.02.1939/; J. Rammuli raadiotööstuse sisevaated Eesti Ringhäälingumuuseumi kogust - vasakul on töös ilmselt RV53 1938/39 ja paremal RV75 1940/41(?).
 
Rammul-Raadio reklaam /Tehnika Kõigile 2-1938/ ja
garantiikiri 10. detsembrist 1937 raadioaparaadile
RV52 Nr 2004 /omanik: urti[ät]hot.ee/.


TÖÖSTUSE AJALUGU

Riigiarhiiv ERA.891.2.19477 (Kaubandus-tööstuskoda), ERA.969.4.1033 (Majandusministeerium), ERA.959.2.6726 ja ERA.959.2.6727 (Tallinna Ühine Haigekassa), ERA.1569.1.2012 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet), ERA.R-10.1.106 (november 1940), ERA.R-10.1.111 (detsember 1940), ERA.R-10.1.161 (1941), ERA.R-10.1.162 (1940 ja 1941), ERA.R-10.1.169 (juuni 1941), ERA.R-10.1.179 (tööstusloendus 1.01.1941); Päevaleht 1.06.1938; Postimees 1.06.1938; Rahvaleht 10.12.1938, 12.10.1939; Vaba Maa 28.01.1932; Majandusteated 44/1936; J. Raudsepp'a artikkel Ringhäälingumuuseumis; ENSV Teataja 15/1941, 32/1941, 43/1941 jm.


1927, olles OÜ Esto-Muusika raadioosakonna juhataja ja konstruktor, konstrueeris Johannes Rammul aparaaditüübi Standard-Neutrodüün. 1928. a. raadionäitusel sai see esimese auhinna - kuldauraha ja 1929. a. Läti raadionäitusel kuldauraha.
1930. aastal lahkus J. Rammul OÜ Esto-Muusika teenistusest. Sama aastat luges ta hiljem ka oma töökoja alguseks. Töökoja varasemaid seni teadaolevaid reklaame ilmus Raadiolehes 23.03.1931 (raadioaparaatide ehitamine, moderniseerimine ja parandamine, ümberehitamine, hooldamine, tehnilised nõuanded). Tallinna linnavalitsus registreeris J. Rammuli raadioaparaatide töökoja 27. jaanuaril 1932, seal töötas omanik koos ühe õpipoisiga (Vaba Maa 28.01.1932). Ent Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti töökoda alles 1935. a. jaanuaris ja tegevuse algusena näidati 1. jaanuari 1935.
1935. aastal taotles J. Rammul Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis registreerimist meistrina raadio tööalal. Erialalist tegevust tõendavate tunnistuste alusel ehitas J. Rammul 1931 maakaablites rikete otsimise aparaadi Posti-Telegraafi-Telefoni peavalitsusele, 1931-1933 raadioaparaate ja võimendeid OÜ Esto-Muusikale, 1932-1934 raadiovastuvõtjaid AS Kapsi & Ko-le ning 1934-1935 konstrueeris ja valmistas 5 raadiovastuvõttu häirivate seadmete otsimise aparaati Posti-Telegraafi-Telefoni peavalitsusele.

9. aprillist 1935 oli J. Rammuli töökoja uueks asukohaks Narva mnt 10-8. 1936. a. septembris Majandusministeeriumilt raadioaparaatide töökoja avamise loa saamiseks esitatud taotluses märgitakse, et töökoda tegutseb neis ruumides alates Tallinna linnavalitsuse ehitusosakonnas väiketööstusena registreerimisest 9. aprillil 1935 (spetsiaalruume töökoja tarbeks ei suudetud otsingutele vaatamata soovitud linnapiirkonnas leida). J. Rammuli töökoda asus Narva mnt 10 Ruvin Selmanovitschile, Saara Tshapkovskyle ja Laaser Selmanovitschi pärandustombule kuulunud krundil kahekordses hoovimajas, mille esimesel kivist korrusel paiknesid korterid ja teisel puust korrusel töökoda. Töökojas valmistati raadioaparaate ja nende ehitamiseks vajalikke üksikosi (valjuhääldid, transformaatorid, drosselid, häälestuspoolid, kõrgsagedusfiltrid, aparaatide ðassiid jne), samuti elektrimõõteaparaate, raadiohäirete kõrvaldamise seadmeid jms. Töölisi oli kuni 20, kasutati elektrimootoreid koguvõimsusega 3,5 hj, seadmetest oli töökojas poolide kerimise masin, käi, 2 rauatreipinki ja puurmasin.

J. Rammuli raadiotööstus arvati Tallinna Ühise Haigekassa alla alates 1. maist 1935. Esimesel haigekassale esitatud töötasude lehel on kirjas mais 1935 ametis olnud 4 töölist: Johannes Einmets, Hans Asper, Ilmar Kuuden ja Leida Grube. Sealt edasi hakkas tööliste arv kiiresti tõusma, ulatudes 1936. a. lõpus üle 30, 1938. a. lõpus üle 80 ja 1940. a. lõpus ligi 90 inimeseni. Viimane haigekassale esitatud töötasude leht on novembrist 1940 ja sellel on toodud 88 töötaja andmed.
J. Rammuli tööstuse haigekassale esitatud töötajate arv 1935-1940 (valitud kuudel):

jaan apr (mai) aug sept okt nov dets
1935 -       (4) 6 7 11 11
1936 10 10 11 18 24 28 31
1937 24 20 22 33 51 54 39
1938 32 36 39 49 77 84 67
1939 53 41 73 81 80 75 64
1940 60 64 74 73 89 88 -


Välisministeeriumi Eesti raadiotööstuse ülevaates leiduva statistika (ERA.957.4.433, lk 39) järgi valmistas Rammuli raadiotööstus:
  1.08.1934-1.08.1935 (1934/35)   300 raadioaparaati
  1.08.1935-1.08.1936 (1935/36)   400 raadioaparaati
  1.08.1936-1.08.1937 (1936/37)   u. 800 raadioaparaati (hinnang 1936. a. lõpus)

1935. a. augustist on teada esimesed Rammul-Raadio R-tähe ja raadiolambi logoga reklaamid ajalehes RS (Ringhäälingujaamade Saatekavad), mis ilmusid aasta lõpuni pea igas RS-i numbris. Kuid Rammuli 1935/36 hooajal valmistatud aparaatidest ei ole teada mingisugust infot ei reklaamide, reklaamtrükiste ega artiklite näol. Esimeste Rammuli logo kandvate aparaatidena on teada OÜ Esto-Muusika müüdud Standart 3, mille esimesed reklaamid ilmusid 1936. a. detsembris (uudis Standart 3P).
Ilmselt 1937. aasta algusest (mudelist Suprema 37/38 (38P)) ehitas J. Rammul firma Tallinna Manufaktuur ja Kaubanduse AS Raadio-Ladu tellimusel ka Suprema aparaate (arvatavasti pisut muudetud Standart/Standard mudelid). Praegustel andmetel valmistas J. Rammul Suprema raadioid kuni hooajani 1940/41.
J. Rammuli raadiotehase nime all hakkas J. Rammul oma apraate reklaamima alles hooajal 1938/39 detsembris 1938.

1938. aasta alguses laiendati ruumikitsikuse tõttu töökoda Narva mnt 10 teise hoovimaja esimesele korrusele, spetsiaalselt raadiotööstuse tarbeks sisse seatud ruumidesse, kuhu telliti ka uusi seadmeid. Tööd leidis ligi 90 töötajat ja tootmismahult oldi ajakirjanduse väitel kolmas raadiotööstus Eestis. Aparaatides kasutati vaid Ameerika lampe, mida J. Rammul pidas meie oludes ökonoomseimateks. Tööstus valmistas dünaamilisi valjuhääldajaid, mida väidetavalt ehitati ainukesena Eestis juba tööstuse algaastail. Kõik valjuhääldajate koostisosad valmistati samuti kohapeal. Veel toodeti raadioakumulaatoreid patareivastuvõtjatele. Raadiovastuvõtjaid toodeti põhiliselt kodumaa turule, kuid vähesel arvul oli neid müüdud ka Soome. Edaspidi oli kavas eksporti suurendada. Võimalikest tehases valmistatud eri- ja üksikmudelitest annab aimu 8.12.1939 Päevalehes ilmunud kuulutus: "Müüa uus pähklivineerist sekretär (kombineeritud kapp-kirjutuslaud) sisseehitatud raadioaparaadiga. Narva m. 10, raadiotööstus".
1938. a. sügisel tähistas J. Rammuli raadiotööstus Standard-raadiotüübi 10. juubelit. Ajalehtedes ilmusid suured J. Rammuli raadiotehase reklaamid, mitmes suures päevalehes (Päevaleht, Postimees, Rahvaleht) ka artiklid Johannes Rammulist. Rahvalehe artiklis märgitakse raadiotüübi juubelit ja raadiokäitise asutamist J. Rammuli poolt 1930. Samuti seda, et "...levisid Standardid 10 aasta vältel ilma igasuguse reklaamita, tuginedes usaldusele...". Kuna reklaami tehti vähe, on tänapäeval Standardi varasemaid mudelitüüpe raske tuvastada ning toodangust leidub vähe pilte.

1939. a. 2. jaanuaril teatas J. Rammul Kaubandus-tööstuskoja äriregistrile, et on ka 1939 aastaks lunastanud IV järgu äritunnistuse ja palub ettevõtte registreerida alates 1. jaanuarist firmana "Standard Raadio, J. Rammul", aadressiga Tallinn, Narva mnt 10.
Tõenäoliselt monteeris J. Rammul 1939. a. suvel Tallinna Manufaktuur ja Kaubanduse AS-i tellimusel Briti raadiotehasest Kolster-Brandes Ltd saadetud üksikosadest partii mudelit KB810.
1939. a. oktoobris oli tehases ametis 68 töölist palgaga naised 24-29 senti ja mehed 27-45 senti tunnis. Sõjast tingituna andis end tunda materjalipuudus. Tehase ENSV-perioodist pärinevate 1940. a. IV kvartali kuuaruannete järgi toodeti Standard-Raadios 1939. aastal 1643 raadioaparaati, sh jaanuarist novembrini 1409 ja detsembris 234 (ERA.R-10.1.106).

26. juulil 1940 J. Rammuli tööstus natsionaliseeriti. Alguses jätkas J. Rammul tehase peainsenerina. 9. oktoobri 1940. a. Kergetööstuse Rahvakomissariaadi käskkirjaga laiendati RETi direktori volitusi ka Standard-Raadiole, kuid ettevõte jäi endiselt iseseisvaks. Jaanuaris 1941 toimus nimemuutus - "Standard-Raadio, J. Rammul" asemel lihtalt "Standard-Raadio". 18. märtsil 1941 määrati "J. Rammul Standard-Raadio" (kasutati vana nime!) Kergetööstuse Rahvakomissariaadi alluvusest Kohaliku Tööstuse Rahvakomissariaadi alluvusse, kuid juba 16. aprillil allutati ettevõte taas Kergetööstuse RK-le.

Mitmesuguste ENSV-perioodi toodanguaruannete (ERA.R-10.1.106, ERA.R-10.1.111, ERA.R-10.1.136, ERA.R-10.1.161, ERA.R-10.1.162) ja 1941 korraldatud tööstusloenduse (ERA.R-10.1.179) järgi oli Standard-Raadio toodang 1940. ja 1941. aastal järgmine.
1940. aastal valmistas Standard-Raadio 1906 raadioaparaati, sh:
   jaanuarist juulini (enne nats-imist) 1025 ja peale nats-imist 881, sellest
   oktoobris 251, novembris 48 ja detsembris 438.
Lisaks valmistati 12 mitmesugust muud aparaati.
Plaani järgi oleks tehas pidanud 1940. a-l tootma 3169 raadioaparaati, sellest IV kvartalis 2000.
1941. a. viie kuu jooksul valmistas Standard-Raadio 1201 raadioaparaati, sh:
   jaanuaris 371, veebruaris 336, märtsis 358, aprillis 88 ja mais 48.
1941. a. juunikuust on teada I dekaadi toodang 68 raadioaparaati.
Aastaplaan nägi Standard-Raadiole 1941 ette 1400 raadioaparaadi tootmist, sellest I kvartalis 1000 ja II kvartalis 400. Selle põhjal võib oletada, et 1941. a. suvel oli ka Standard-Raadio kavas Raadio-Pioneeriga ühendada.
Lisainfot raadioaparaatide tootmisest sel ajavahemikul vt Hooaeg 1940/41.


ISIKUD:

JOHANNES RAMMUL
Sündinud 30. V 1898 Tartumaal
Surnud 13. XI 1943 Tavdas, Sverdlovski oblastis, Venemaal

J. Rammuli raadiotöökoja ehk Standard-Raadio asutaja ja ainuomanik.
Johannes Rammul õppis Kroonlinna Miinikoolis raadiotelegrafisti erialal. Teenis I maailmasõja ajal raadiotelegrafistina miiniristlejal Gabriel (Gavril). Oli laeval Taimõr raadiovanem ja tegi 1919-1920 kaasa ekspeditsiooni Põhja-Jäämerele. 1920 saabus tagasi Eestisse, teenis Sädetelegraafikompaniis, seejärel asus tööle Tallinna sadama raadiotelegrafistina. 10.01.1922-1.10.1927 oli Balti Päästeseltsi vanem-raadiooperaator (raadiotelegrafist).
Alates 1. oktoobrist 1927 kuni 31. maini 1930 oli J. Rammul OÜ Esto-Muusika raadioosakonna juhataja ja konstruktor. Konstrueeris aparaaditüübi Standard-Neutrodüün. Ehitas võimendusseadmed Tallinna kinodele Bi-Ba-Bo ja Helios.
1930. aastal lahkus Esto-Muusikast ja asutas oma raadiotöökoja.
12. detsembril 1935 registreeriti Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis meistrina raadio tööalal ning valiti raadioala eksamikomisjoni alaliseks liikmeks. J. Rammul oli raadioseadmete proovikoja asutamise ja raadiotoodetele normimärgi omistamise ideede algataja.
1940, peale natsionaliseerimist, jätkas J. Rammul kui hinnatud spetsialist oma endises ettevõttes tööd peainsenerina. Ta jõudis teha isegi kaks ametireisi Nõukogude Liitu. Kuid esimene suurküüditamine 1941. aasta 14. juunil tabas ka Johannes Rammulit. Ta arreteeriti, mõisteti viieks aastaks töölaagrisse ja küüditati Sverdlovski oblastisse, süüks - ettevõtte omamine. J. Rammul hukkus Nõukogude võimu repressioonide ohvrina vangilaagris.

Riigiarhiiv ERA.1569.1.2012 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet); Päevaleht 1.06.1938; Rahvaleht 10.12.1938; J. Raudsepp'a artikkel Eesti Ringhäälingumuuseumis


ANTS TOONE
Sündinud 17. I 1905 Tartus
Surnud 9. VIII 2005 Tallinnas

Haigekassale esitatud töötasulehtedel 1939-1940 J. Rammuli raadiotööstuse juhataja asetäitja. Pärast 1940. a-t RETi konstrueerimisbüroo tegelik juhataja. Arreteeriti 1948, viibis vangilaagris 1948-1956. Eestisse naasmise järel sai raadiotehase Punane-RET konstrueerimisosakonna juhatajaks.

Riigiarhiiv ERA.959.2.6726 ja ERA.959.2.6727 (Tallinna Ühine Haigekassa); www.okupatsioon.ee

raadiotuba[ät]hot.ee