ESILEHELE TEHASED UUDISED EESTI STANDARD-PATAREIVASTUVÕTJA 1938. a. kevadel kuulutati vabariigi valitsuse algatusel välja Eesti rahvaaparaadi ehk standardvastuvõtja ehitamise konkurss. Odava rahvavastuvõtja idee suureks eeskujuks oli Saksamaa, kus sealne Volksempfänger oli välja töötatud ja tootmises juba 1930ndate aastate algusest. Seda täpselt ühesuguse tehnilise lahendusega vastuvõtjatüüpi valmistasid Saksamaal mitmed suured raadiotehased, aparaat oli lihtne ja odav, kuid seejuures töökindel ning viis raadiokuulamise (sealhulgas muidugi ka natsipropaganda) tõesti massidesse. Ka Eestis olid pea kõik suuremad raadiotööstused juba 1930ndate aastate keskpaigast püüdnud turule lasta rahvavastuvõtjat, mis oma odava hinnaga vallutaks turu ja meelitaks ligi võimalikult palju ostjaid. Paraku kõik need katsed luhtusid, ühegi tehase odav aparaaditüüp ei saavutanud turul märkimisväärset eelist. Isegi TARTU TELEFONIVABRIKU katse toota 1934/35 hooajal pea täpset koopiat Saksa Volksempfängerist ei andnud soovitud tulemusi, sest selle hind kujunes Eesti oludes liiga kõrgeks. Kuna Saksamaa oli tihedalt kaetud saatjate võrguga, võis sealne rahvaaparaat olla üsna madala tundlikkusega. Eesti oludes aga sooviti kuulata ka välismaiseid saatejaamu, aparaat tuli ehitada tundlikum ja ka hind kujunes seetõttu kõrgemaks. 1938. aaastal otsustati niisiis riiklikul tasemel luua Eesti odav patarei-rahvavastuvõtja. Patareiaparaat valiti seetõttu, et ringhäälingu kuuldavusega oli kõige rohkem probleeme just maal, kus elektrivõrgud polnud veel piisavalt välja arenenud ja ka inimeste ostujõud oli madalam kui linnas. Probleemi lahendamiseks kutsuti kokku Eesti raadiotööstuste esindajad ning tutvustati neile esialgseid nõudmisi, millele tulevane rahvaaparaat vastama pidi. Pakkumise katsetüübi valmistamiseks võtsid vastu vaid kaks tehast - OÜ RET ja AS TARTU TELEFONIVABRIK. Mõlemad tööstused ehitasid ühe prooviaparaadi. Nende vastavust esitatud tingimustele kontrollis Ratsionaliseerimise Komitee (RK), mis oli vabriigi valitsuse poolt ellu kutsutud kõikvõimalikele tööstussaadustele (alates näiteks kõnnitee äärekividest ja ehitusnaeltest) normatiivide ja standardite väljatöötamiseks. 1938. a. sügiseks oli RK aparaadid põhjalikult üle vaadanud. Leiti, et kumbki eksemplar ei vasta siiski täielikult esitatud nõudmistele, kuigi mõnes osas neid isegi ületati (näiteks selektiivsus oli esialgselt soovitust isegi 100 korda kõrgem). Väiksemate puuduste põhjuseks toodi tehastele konstrueerimiseks jäänud aja nappus. RK tähistas tulevast rahvaaparaati tinglikult tähisega 33RP, see pidi olema 3-lambiline, 3 võnkeringiga ja 2 lainealaga patareitoitel otsevastuvõtja permanentdünaamilise valjuhääldiga. Aparaati pidi vastu võtma vähemalt 50-60 jaama (sealhulgas töötama ka lühilainel, et võimaldada meresignaalide kuulamist) ning müügihind ei tohtinud ületada 100 krooni. Lihtsuse mõttes pidid kõik nupud asuma raadio esiküljel ja skaala olema varustatud vähemalt 30 saatjanimega. Tehas pidi aparaadile andma ka aastase ning lampidele kuuekuulise garantii. Esialgne kava nägi ette, et rahvavastuvõtja ehitamine antakse vähempakkumise korras ühele raadiotehasele. Aastase produktsioonina sooviti näha vähemalt 3000-4000 aparaati (esimesel aastal umbes 2000, hiljem kuni 5000), mis pidid eranditult olema patareiaparaadid ja turustatama maapiirkonnas. Et võimalikult paljud maainimesed aparaate osta jõuaksid, pidi tehas võimaldama aastase või veelgi pikema järelmaksuperioodi. Samuti pidi muudetama müügisüsteemi. Nimelt moodustas kuni 1/3 raadioaparaadi hinnast reklaam ja agentide ehk edasimüüjate tasu. Odava rahvaaparaadi puhul taheti neid kulutusi täielikult vältida. Seetõttu sooviti, taaskord Saksamaa eeskujul, teha rahvaaparaadi müük kõikidele raadioäridele kohustuslikuks. Esmane probleem, mis rahvaaparaadi kohest tootmist takistas, oli finantsiline. Raadiotöösturid leidsid, et üks tööstus rahvaaparaadi ehitamist omavahenditest finantseerida ei jõuaks. Pikaajalise järelmaksu võimaldamine nõudnuks aastas 300 000 - 400 000 krooni investeerimist, mille tagasilaekumine oleks toimunud aga suhteliselt pika aja jooksul. Seega soovisid raadiotöösturid esmalt finantseerimiskeskuse loomist, mis rahvaaparaadi tootmist rahastaks. Kogu ettevõtmisest oli loomulikult huvitatud ka Riigi Ringhääling, mis rahvaaparaadi valmistamise ja propagerimise toetamiseks eraldas oma 1939. a. eelarvest 15 000 krooni. Esialgsel kujul rahvaaparaadi kava lõpuks ei realiseerunudki. RK loobus ideest anda suurtellimus standardvastuvõtja tootmiseks ühele (või paarile) tehasele. Selle asemel töötati 1939. aasta suveks välja tehnilised tingimused (vt allpool), mille alusel võis iga raadiotööstus standardvastuvõtjat tootma hakata. Kõigi nõuete täpsel täitmisel võis tehas nimetada aparaati ametlikult RK poolt standardvastuvõtjaks tunnistatuks. 1940. aasta alguses ilmunud artikli põhjal oli peale RETi ja TARTU TELEFONIVABRIKU oma standardvastuvõtja välja töötanud veel AS ARE ja J. RAMMULI STANDARD-RAADIO. 1939/40 hooajal läks mudelinimetuse MARET 5 all tootmisse RETi tõenäoliselt parandatud ja täiendatud katseaparaat, mis ka RK poolt ametlikult standardvastuvõtja tingimustele vastavaks tunnistati. Samuti müüdi ARS aparaatide seerias 1939/40 hooajal mudelit ARS 2P, mis välimuselt (ja tõenäoliselt ka tehniliselt) oli identne MARET 5-ga. ARS 2P skaalal oli ka märge aparaadi RK poolt standardvastuvõtjaks tunnistamise kohta. Ka AS ARE turustas 1939/40 hooajal standardvastuvõtjaks tunnistatud 100.- kroonist 3-lambilist patareiaparaati mudelinimetusega STANDARD või STANDART (reklaamides kasutati mõlemat varianti). Uudislehes 01.05.1940 ilmunud artikli põhjal oli RETi ja ARE poolt standard-patareivastu- võtjaid ehk "rahvaaparaate" selleks ajaks valmistatud ja müüdud umbes 1500. Ostjad olevat standardvastuvõtjaga väga rahule jäänud ja läbimüük oleks isegi suurem olnud, kui valmistamisel poleks esinenud sõjast tingitud olulisi takistusi (eriti raskendatud oli näiteks raadiolampide ja anoodpatareide tooraine pruunkivi sissevedu). Samas märgitakse, et väljatöötamisel on uus rahvaaparaadi tüüp, mille turuletulemise tähtaeg on aga lahtine. Kahjuks jäi Eesti rahvaaparaadi eluiga lühikeseks, seda jõuti valmistada vaid kahel hooajal - 1939/40 ja 1940/41. OÜ RET valmistatud standardvastuvõtjad MARET 5 Nr 15584 (Omanik: heiki.ahonen@mail.ee) ja ARS 2P Nr 17721 (Haapsalu Sidemuuseum) AS ARE valmistatud standardvastuvõtja STANDARD 322   40   Nr 14618 (Erakogu) RATSIONALISEERIMISE KOMITEE STANDARD-PATAREIVASTUVÕTJA TEHNILISED TINGIMUSED Avaldatud Kaubandus-Tööstuskoja Teatajas Nr 14/1939 Otsus nr. 23 Ratsionaliseerimise Komitee poolt 19. juunil 1939. a. vastuvõetud ja majandusministri poolt kinnitatud otsus standard-patareiraadiovastuvõtuaparaadi tehnilisteks tingimusteks avaldatakse teadmiseks ja täitmiseks järgmiselt: Standard-patareiraadiovastuvõtuaparaadi tehnilised tingimused. Standard-patareiraadiovastuvõtuaparaat peab vastama alljärgnevaile minimaalnõudeile: 1. Lainealad: peavad olema vähimalt 200 kuni 575 m ja 860 kuni 1925 m. 2. Tundlikkus peab olema laineribal 220 kuni 550 m vähimalt 0,75 mV ja laineribal 1000 kuni 1800 m vähi- malt 0,5 mV, kusjuures anoodpinge on 100 V ja välju- misvõimsus 50 mV. 3. Selektiivsus: + 9 kHz puhul peab pealekeeratud reaktsiooniga olema lainepikkusel 250 m 16% või vähem lainepikkusel 500 m 4% või vähem lainepikkusel 1000 m 8% või vähem lainepikkusel 1700 m 2% või vähem 4. Anoodvoolu tarvitus: peab parima helikvaliteedi puhul olema 60 V juures maksimaalselt 3,5 mA 80 V juures maksimaalselt 5,0 mA 100 V juures maksimaalselt 7,0 mA 120 V juures maksimaalselt 8,5 mA Säästulülitusel peab olema võimalik anoodvoolu tarvi- tust vähendada 2/3 peale. 5. Moonutustegur: Keskmiste helisageduste juures (400 kuni 1000 p/s) 400 m lainel sisenduspingega 0,75 mV, väljumisvõimsuse juures 50 mW peab moonutus- tegur väljakeeratud reaktsiooniga olema võimalikult väike, mitte üle 10%. 6. Akustiline kõver: Akustiline kõver peab sagedus- ribas 100 kuni 4000 p/s olema võimalikult ühtlane, võttes põhinivooks keskmise helisurve 400 ja 1000 p/s piires. 7. Häirenivoo: Hääletugevuse regulaatori maksimaalses asendis, mahakeeratud reaktsiooniga ja ilma antennita peavad väljast sissetungivad häired tekitama võimalikult väikese väljumisvõimsuse. 8. Käsitamine: peab olema võimalikult lihtne. Voolude lülitamine anood- ja kütteringis lüliti abil, mis võimalust mööda on liidetud hääle tugevuse regulaatoriga. Voolu- allikate ühendamiseks ei tohi olla mitte rohkem kui neli juhet. Skaala peab olema varustatud vähimalt 30 jaama nimega. Helitugevust peab olema võimalik reguleerida praktiliselt nullini ka kohaliku saatja vastuvõtul, kui si- senduspinge ulatub kuni 100 mV. Kõlavärvuse regulaator peab olema vähimalt kaheastmeline - kõne ja muusika jaoks. Käsitamisnuppude all peab olema käsitamist sel- gitav silt, mis olgu trükitud kartongile. Lisaks sellele peab aparaadi juures olema selgitavate joonistega käsitamis- juhis. 9. Üksikosad: Valjuhääldaja peab olema permanent- dünaamiline; pöördkondensaator - õhu- ja kõrgekvali- teedilise isolatsiooniga; vilgukivi- ja paber-dielektrikuga plokk-kondensaatorid - proovipingega vähimalt 750V; lainelüliti - lüliti hõbedast või küllaldaselt hõbetatud kon- taktidega; mehaaniliselt vastupidav ja elektriliselt kadu- vaene; muud üksikosad - küllaldase mehaanilise ja elektrilise tugevuse tagavaraga; kõik üksikosad, peale valjuhääldaja peavad olema monteeritud roostekindlale metallist alusele. 10. Kast: peab olema tugev ja nägus, tehtud saare-, tamme- või kasevineerist ja kaetud tselluloidlakiga, perforeeritud kasti tagasein olgu lakeeritud papist või vineerist. Tagasein peab olema eemaldatav ilma kruvi- keeraja või muu tööriista abita. 11. Montaazh: Üksikosade monteerimine alusele ja kasti peab olema teostatud otstarbekohaselt, et panna vastu põrutusele, transpordile ja pikaajalisele aparaadi kasuta- misele. 12. Pakend: Vastuvõtja peab olema pakitud tugevast papist karpi sääraselt, et see kannataks transpordi maan- teel ja raudteel. 13. Garantii: Eeldades käsitamisjuhiste kohast tarvita- mist peab tehas garanteerima kogu aparaadi ja selle üksikosade eest 1 aasta arvates aparaadi müümise päe- vast tarvitajale, välja arvatud lambid, millede eest garan- teeritakse 6 kuud. Tehas peab asendama tasuta kõik kõlbmatuks muutunud osad ja parandama rikked, kus- juures saatekulud tehasesse ja tagasi tasub ostja. ARTIKLEID: Uus Eesti Nr 293, 25.10.1938 lk 1-2; Teataja Nr 124, 26.10.1938 lk 6 Rahvaaparaat 100 kr. eest. Eeltööd Vabariigi Valitsuse algatusel odava raadiovastuvõtja ehitamiseks. - Musteraparaadid Ret'ilt ja Tartu telefonivabrikult. - Kolmelambilise patareiaparaadiga kuuleb 50-60 jaama. Odavate rahvaaparaatide suur levik Saksamaal on korduvalt põhjustanud nõudmise, et ka meil peaksid tööstused turule laskma niisamasuguse raadiovastuvõtja. Eriti on odavahinnalisest rahvaaparaadist huvitatud maa. Nüüd ongi Vabariigi Valitsuse algatusel käimas eeltööd rahvaaparaadi ehitamiseks. Vabariigi Valitsus algatas rahvaaparaatide ehitamise mõtte kevadel ja nüüd ollakse nii kaugel, et on valminud esimesed katseaparaadid. Paar aastat tagasi üks meie raadiotööstus proovis kopeerida saksa rahvaaparaati, kuid siis selgus, et saksa tüüp meie oludes pole üldse kasutamiskõlbulik. Kuna Saksamaa on kaetud tiheda saatejaamade võrguga, rahvaaparaadi probleem pole Saksas lahendatud mitte vastuvõtjate, vaid saatejaamade abil. Eestis raadiokuulaja tahab aga kuulata ka paljude välismaiste jaamade saadet, mispärast meie oludes kasutatav rahvaaparaat peab olema mitmekordselt selektiivsem ja tundelisem. See aga muudab aparaadi paratamatult kallimaks. Sellepärast tuli meil kujundada eritüüpi aparaat. Valitsusringkondade algatusel kutsuti kokku raadiotööstuse esindajad ja esitati nendele nõudmised, millele peab vastama meie tulevane rahvaaparaat. Katsekorras nõustusid sellise rahvaaparaadi ehitamisega RET tehased ja Tartu telefonivabrik. Kumbki tehas valmistas ühe vastuvõtja. Ratsionaliseerimise komitee on nüüd aparaadid üksikasjaliselt läbi vaadanud. Leiti, et aparaadid siiski täiel määral ei vasta ülesseatud nõudmistele. Aparaatide juures ilmnes mõnesuguseid väiksemaid puudusi, mis peamiselt küll olid seletatavad sellega, et tehastel aparaatide ehitamiseks ei jäänud kuigi palju aega. Ka olid ülesseatud nõudmised üsnagi karmid. Teisest küljest katseaparaadid koguni ületasid nõudmised. Näiteks tundelisus osutus koguni 100 korda suuremaks. Kavatsuste kohaselt antakse rahvaaparaatide ehitamine vähempakkumise korras ühele raadiotööstusele, kuna ei oleks tasuv mitmel tööstusel korraga ehitada seesuguseid odavahinnalisi aparaate. Puudused, mis ilmnesid kahe katseaparaadi juures, on kergesti kõrvaldatavad, kuid seni siiski pole saadud rahvaaparaatide ehitamisele asuda. Raadiotööstused leiavad, et rahvaaparaatide ehitamisele võib asuda alles siis, kui luuakse mingisugune keskus nende aparaatide ehitamise finantseerimiseks. Ühel tööstusel läheks rahvaaparaatide ehitamine oma kapitalide varal koormavaks. Aastas tuleb ehitada 3000-4000 aparaati, ja need tuleb patareivastuvõtjatena eranditult turustada maal. Maa väiksema ostujõu tõttu tuleb aparaate turustada aga aastase või veelgi pikaajalise järelmaksuga, millega ettevõte peab vähemalt aastaks uudsesse üritusse mahutama 300.000-400.000 kr. aeglaselt tagasilaekuvat kapitali. Riigi Ringhääling omaltpoolt tahab toetada rahvaaparaatide valmistamist ja propageerimist. Selleks on raadionõukogu järgmise aasta eelarvesse võtnud 15.000 kr. Ka leitakse, et rahvaaparaatide müügilelaskmisel tuleb muuta praegust müügisüsteemi. Praegu raadioaparaadi hinnast kuluvat kuni kolmandik reklaamiks ja agentide tasuks. Odavahinnalise rahvaaparaadi valmistamine ja müümine on aga üksnes siis mõeldav, kui need kulud ära langevad. Leiab pooldamist mõte, et kõik raadioärid on kohustatud müüma rahvaaparaate, nagu on selline kord maksma pandud Saksas. Kavatsuste järgi tahetakse esimesel aastal valmistada umbes 2000 rahvavastuvõtjat, kuna järgmistel aastatel toodang võiks ulatuda juba 5000 aparaadile. Ratsionaliseerimise komitee poolt koostatud tingimuste järgi meie tulevane rahvaaparaat, lühidalt nimetatuna 33 RP, on kolme lambiga, kolme võnkeringiga ja kahe lainealaga patareidel töötav otsevastuvõtja, mis on varustatud permanentdünaamilise valjuhääldajaga. Aparaadiga peab kuulda olema vähemalt 50-60 jaama ja aparaat ei tohi maksta üle 100 kr. Leiab ühtlasi pooldamist, et aparaat töötaks ka lühilainel, et võimaldada meresignaalide kuulamist. Ka on püütud selle poole, et rahvaaparaadi käsitamine oleks võimalikult lihtne. Kõik käsitamisnupud on aparaadi esiküljel. Skaala on varustatud vähemalt 30 nimega. Tulevase rahvaaparaadi kast on tugev ja nägus, valmistatud kasevineerist ja kaetud tselluloidlakiga. Kõik aparaadi üksikosad, peale väljuhääldaja, on monteeritud metallist roostekindlale alusele. Nõutakse ka, et tehas annab rahvaaparaadi eest garantii, mis nii aparaadi kui ka üksikosade eest kestab ühe aasta, kuna lampide garantii kestab kuus kuud. Uus Eesti Nr 313, 15.11.1938 lk 6 Ankeediga rahvaaparaadi vajadust selgitama. Ratsionaliseerimise komitee pöördus ettepanekuga Põllutöökoja poole. Ratsionaliseerimise komitee on pöördunud Põllutöökoja poole, et Põllutöökoda oma konventide kaudu korraldaks ülemaalise ankeedi odavahinnalise raadiovastuvõtja vajaduse selgitamiseks. Ratsionaliseerimise komitees ollakse veendel, et meie tööstused on küllalt suutelised ehitama 100-kroonise hinnaga rahvaaparaati, mis vastab komitee poolt üles seatud nõudmistele. Ka ei tekitavat raskusi aparaatide ehitamise finantseerimise korraldamine. Nüüd oleneb rahvaaparaadi edaspidine saatus vaid sellest, kas maa tunneb sellise aparaadi järele vajadust või mitte. Ratsionaliseerimise komitees on kalkuleeritud, kui aastas õnnestuks müüa ka vaid 2000 rahvaaparaati, siis nende ehitamine pole seoses mittetasuvuse riisikoga. Arvatakse aga, et aparaatide vastuvõetavaks osutumise puhul võib saavutada kuni mitmekordselt suurema läbimüügi, kui arvestada seda, et meil praegu aastas raadiotarvete ostmisel kulutatakse 5 milj. krooni ja raadio levik seisab veel hoogsa tõusu eel, eriti just maal. Kuna ratsionaliseerimise komiteel endal puudub organisatsiooniline võrk, pöördus komitee ankeedi teostamise ettepanekuga Põllutöökoja poole. Vahepeal on odavahinnalist aparaati valmistama ja levitama hakatud ka Norras. Seal on rahvaaparaat saavutanud suure leviku ja raadiokuulajate arv on rahvaaparaadi arvel tugevasti tõusnud. Uus Eesti Nr 97, 07.04.1939 lk 2 Ummik raadiokaubanduses. Algatamisel patareivastuvõtjate standardimine. Riigi Ringhäälingu abonentide arv on möödunud aastal rekordiliselt suurenenud 17.200 võrra. Sellest hoolimata Ringhäälingus kalkuleeritakse, et 1938. a. raadioaparaatide läbimüük oli 4000-5000 aparaadi võrra väiksem, kui seda oleks võinud tagada loomulikud eeldused, nagu Türi suursaatja tööle asumine ja maa paranenud ostujõud. Läbimüügid on tagasi läinud just odavamahinnaliste maal levitatavate patareivastuvõtjate arvel. Ringhäälingu arvates on patareivastuvõtjate läbimüügid kahanenud just nn. rahvaaparaadi päevakorrale kerkimise tagajärjel, sest raadiohuvilised maal lükkasid rahavaaparaadi ootel tavaliste aparaatide ostmise edasi. See olukord mõjus häirivalt raadioaparaatide turule ja tagajärgede all kannatasid eestkätt kaupmehed. Algul rahvaaparaadi turule laskmise kavatsus leidis vastuseisu raadiokaupmeeste kui ka -töösturite poolt. Vahepeal on aga muutunud raadiokaupmeeste ja raadiotöösturite seisukohad, ja raadioturul tekkinud ummikust mõjutatuna on mõlemalt poolt avalikult teatatud, et nad pole rahvaaparaadi turule laskmise vastu. Toonitatakse, et ratsionaliseerimise komitee poolt algatatud rahvaaparaadi küsimus tuleks kiiresti nii või teisiti otsustada, millega raadiokaubanduse turg jällegi muutuks stabiilseks. Kuna nüüd raadiokaupmehed ja töösturid on deklareerinud, et nendel pole midagi rahvaaparaadi vastu, ja teisest küljest katsetused on näidanud, et meie tööstused on küllalt suutelised rahvaaparaati ehitama, Riigi Ringhääling ja teised asjaomased asutised loodavad, et tekkinud ummik kiiresti lahendatakse. Uue mõttena on ka Riigi Ringhäälingus kaalutud mitte rahvaaparaadi turule laskmist, vaid praegu müüdavate patareivastuvõtjate standardimist. Pooldatakse mõtet, et maal levitatavate aparaatide hulgast tuleks valida odav ja meie tingimustele sobiv tüüp ning katsetuste järele sellisele aparaadile anda riiklik tunnustus või soovitus. See kindlustaks aparaadi hulgalise levimise, ja müügi vahekasude vähendamisega oleks võimalik aparaati müügile lasta sama hinnaga, nagu see oli kavas rahvaaparaadi puhul - kr. 100. Et raadioaparaatide standardimisega on võimalik raadioturgu ja aparaatide kvaliteeti parandada, seda näitavad kogemused anoodpatareide standardimisega. Tehniliste normide koostamine ja aparaatide katsetamine võiks jääda ratsionaliseerimise komitee ülesandeks. Selliselt kavatsetavas standardaparaadi ehitamist ei taheta teha ühe tööstuse monopoliks. Aparaate võiksid ehitada kõik kodumaa tööstused ja levitamiseks soovitatud standardaparaatideks võiks tunnustada kõiki aparaate, mis vastavad ülesseatud tehnilistele normidele. Mõned raadioala ettevõtted avaldavad lootust, et sellise standardaparaadina 100-kroonise hinna juures aparaadi suurema leviku ja teistsuguse müügi organiseerimisega oleks võimalik turule lasta aparaaditüüpe, mis praegu maksavad 150 krooni. Kui arvestada, et 150-kr. hinnaklassiga aparaate meil praegu aastas müüakse umbes 4000 tükki, siis tähendaks hinna allaviimine 100 kroonile aastas enam kui 200.000 kr. kokkuhoidu ostjaile. Raadioaparaatide standardimine leiab Riigi Ringhäälingus täiel rindel pooldamist. Loodetakse, et standardaparaadi müügile ilmumine suuresti paisutab raadiokuulajate peret ja kõrvaldab raadioturult praeguse häiriva olukorra. Postimees Nr 119, 04.05.1939 lk 4 Raadioaparaatide standardiseerimisest Küsimus Ratsionaliseerimise Komitees kaalumisel Ratsionaliseerimise Komitee viimati peetud koosoleku kohta informatsiooni andmisel selgitas Komitee nõunik M. Juhkam eile ajakirjanduse esindajate sellekohasel soovil muuseas ka raadioaparaatide standardiseerimise küsimust. Nagu nõunik Juhkam teatas, tuleb see küsimus Komitees uuesti arutusele. Möödunud aasta suvel töötati välja tehnilised tingimused selle kohta, missugustele nõuetele peaks vastama standard-raadioaparaat. Seejuures võeti aluseks väiksem tüüp, millest eeskätt on huvitatud maainimesed. Lähtuti ka seisukohast, et tavaline ostja ei oma mingit ülevaadet aparaadi kvaliteedi kohta ja seetõttu oleks vajaline teatud kindlama tüübi olemasolu. Ka asuti seisukohale, et aparaadi hind võiks olla odavam, kuna praegune levitamise viis peamiselt agentide kaudu teeb aparaadi kallimaks. Vastavalt ülesseatud tingimustele läinud aasta sügisel 3 firmat valmistasid prooviaparaate, mis aga ükski täies ulatuses ei vastanud neile tingimustele. Raadioaparaatide standardiseerimisküsimus leidis ka vastuseisu ja toodi ette, et küsimus oleks lahendatav ka teisiti. Soovitati ühelt poolt kollektiiv-kuulamise moodust, nii nagu see näiteks on läbi viidud Nõukogude-Venes, mis arvati tulevat odavam. Teise moodusena soovitati mitme saatejaama (abisaatejaamade) süsteemi. Nende ettepanekute kaalumiseks moodustati komisjon, kes küsimust kaalus väga põhjalikult. Kõiki kalkulatsioone arvesse võttes jõudis komisjon otsusele, et abisaatejaamade küsimus ei ole majanduslik. tasuv ja vastuvõtmatu on ka kollektiivse kuulamise moodus; seda esiteks seepärast, et see piirab raadiokuulamise valikuvabadust ja teiseks - hõredamalt asustatud keskustes ei anna see ka majanduslikult end põhjendada. Komisjoni seisukohad tehti teatavaks majandusministeeriumile, kus ametlikult nende kohta veel otsust ei ole tehtud. Eraviisiliselt on aga kuulda, et ministeerium ühineb nende seisukohtadega ja tema poolt ei ole takistusi, kui raadioaparaatide standardiseerimise küsimust edasi arendatakse. Nagu nõunik Juhkam teatas, töötatakse nüüd välja uued tehnilised tingimused standardaparaatide kohta, mis on veidi avaramad kui endised. Seejärel tuleb juba kokku raadiotöösturite ja müüjate esindajate koosolek. Aparaatide standardiseerimise sihiks on odavamahinnaliste aparaatide hinda alla viia. Kui praegu näiteks 3-lambilise aparaadi hind on umbkaudselt 160-170 krooni, siis peaks hind alla minema 100 kroonile. Standardiseerimine puudutab loomulikult ainult odavamahinnalisi aparaate. Peaks olema kindel, et hinna allaviimine tõstab läbimüüki. Rahvaleht Nr 144, 21.06.1939 lk 8 Maa saab odava raadiovastuvõtja. Prooviaparaadid hiljemalt 1. augustiks neljalt vabrikult. - Standardaparaadi hinna kinnitab majandusminister. Ehitusnaeltele ja pliidiplaatidele ühtlased mõõdud. Esmaspäeval oli majandusministeeriumis koos ratsionaliseerimiskomitee, mille päevakorras seekord oli kolm ettepanekut standardimissektsioonilt ja informatsioon üldsektsiooni tegevuse kohta. Koosolekut juhatas majandusminister L. Sepp. Esimese ettepanekuna standardimissektsioonilt komitee kinnitas ehitusnaelte normimise kava. See määrab kindlaks rauast valmistatud ehitusnaelte sortide arvu 30-le senise 58-60 sordi asemel, kusjuures eraldi on normitud neljakandilised naelad, ümmargused papinaelad, ümmargused plekinaelad ja neljakandilised konksud. Normimisel on peetud silmas, et tarvitaja saaks küllalt tugevaid ja tehniliselt sobivaid naelu. Teise ettepanekuna komitee kinnitas pliidiplaatide normid. Pliidiplaadid on normitud vastavalt rõngaste mõõtudele, kusjuures ühe auguga pliidiplaate on kuues suuruses, kahe auguga raudu kuues suuruses ja üks suurus kolme auguga pliidiraua jaoks. Igal plaadil on kindlaks määratud ainult välised ja augu mõõdud, kuna kõik muud mõõdud on vabad konstruktsioonimõõdud, peale nende, mis seoses on rõngaste mõõtudega. Plaadid võivad olla siledad või ribistatud, malmist või terasest, mis igakord tingib eri konstruktsioonimõõte. Järgmise päevakorrapunkti all tuli arutlusele standardimissektsiooni ettepanek standard-patareiraadio-vastuvõtuaparaadi tehnilisteks tingimusteks. Nagu nõunik M. Juhkami seletusest järgnes, on pärast pikemaid kaalumisi loobutud rahvaaparaadi mõttest, nagu seda võiks kujutleda ühele või paarile vabrikule suure riikliku tellimise andmise näol. Esialgu oli nimelt kavatsus välja töötada kindel rahvaaparaadi tüüp, mida oleksid siis valmistama asunud prooviaparaatide kontrollkatsestusel paremaiks osutunud vabrikud. See kava jäeti aga ebasobivana kõrvale. Rahvaaparaadi kindla tüübi väljatöötamise asemel on püstitatud minimaalsed tehnilised tingimused, millistele vastavad aparaadid saavad standardaparaadi tunnustuse. Need tingimused on välja töötatud riigi ringhäälingu ja vastavate eriteadlaste poolt ning võetud vastu nelja suurema raadiotööstuse ja üleriikliku muusikariistade kaupmeeste ühingu poolt. Pärast tehniliste tingimuste vastuvõtmist ja kinnitamist majandusministri poolt võib iga raadiotööstus nende järele raadioaparaate valmistama hakata ja, kui vastav eriteadlaste komisjon leiab nad olevat tingimustele vastavad, standardaparaadi tunnustuse saada. Praegu maksavad niisuguse kvaliteediga aparaadid, nagu seda kirjutavad ette standardimissektsiooni poolt välja töötatud tehnilised tingimused, 150-170 kr. Arvestades sellega, et standardimise järele standardaparaatide müük suureneb ja müügikulud vähenevad, võib viia standardaparaadi hinda alla 100 kroonile. Võimalik, et 100-kroonise aparaadi hinna sisse saab kalkuleerida ka vooluallikad. Kui tingimused kinnitamist leiavad, võib oodata neljalt vabrikult prooviaparaate hiljemalt 1. augustiks. Minister L. Sepp oma sõnavõtus märkis täiendavalt, et möödunud aastal lähtuti peamiselt aparaadi hinnast ja loodeti seda hinda tugevasti alla viia sel teel, et riik annaks tellimise ühele vabrikule ja levitaks neid aparaate mingisuguse riikliku organisatsiooni, näit. postkontorite kaudu. Sellele mõttele asusid vastu raadiokaupmehed, ja nagu hiljem selgus, osutus sel teel võimatuks ka nii tunduv hinna alandamine, et see oleks annud suuremat efekti. Leiti, et küsimuse lahendamine sel kujul pole pole sobiv. Kui valitsus oleks sellesse üritusse end sisse lülitanud, siis ainult sellisel juhul, et kuulajail oleks olnud võimalus kuulata ainult kodumaist saatekava, sest valitsusel poleks olnud mõtet toetada seda üritust, kui nende aparaatidega poleks siiski kuulatud mitte Eesti, vaid välismaist raadiokava. Neil põhjustel tuldi välja abisaatejaamade kavaga, et siis võiks levitada väikesi vastuvõtuaparaate, millistega võimalduks kuulata ainult kodumaisi saatjaid. Kuna aga seegi kava osutus liig kalliks, tuli sobivamaks pidada praegust lahendusviisi, kus üldiselt jäädakse endise seisukorra juure, kuid saavutatakse aparaaditüüp, millist võib soovitada ja mis ka hinnalt on maakuulajaile vastuvõetav. Komitee liige K. Erenurm tähendas, et maarahvas tahab ühte head, temale garanteeritud kvaliteediga aparaati ja lepib seejuures 100-kroonise hinnaga. Maarahvas on tõsiselt tüdinenud agentidest. Komitee liikme H. Uuemõisa arvates ringhääling võiks kaaluda standardaparaatidelt esimese aasta kuulamismaksu ärajätmist. Siis oleks nende levik maal täiesti kindlustatud. Pärast eeltoodud sõnavõtte ratsionaliseerimiskomitee otsustas standardimissektsiooni ettepaneku standard-patareivastuvõtuaparaadi tehniliste tingimuste kohta vastu võtta. Standardaparaadi lõpliku hinna kinnitab prooviaparaatide kontrolli teostamise järel majandusminister. Päevakorra viimase punkti all üldsektsiooni juhataja k.-t. V. Erit informeeris komitee liikmeid üldsektsiooni tegevusest. Üldsektsioonil on kavas kõigepealt paberitööstuse ratsionaliseerimise ülesanne, mille esimene osa, paberi hinna alandamine, on peale komitee arvamise avaldamist antud läbiviimiseks majandusministeeriumi tööstusosakonnale. Paberitööstuse ratsionaliseerimiseks rahvamajanduslikus ulatuses on esialgu käimas tehnilised uurimused Türi ja Johansoni paberivabrikutes. Teise ülesandena on tulnud üldsektsioonile majandusministrilt standardimissektsiooni kaudu maa tulekindlate ehituste riikliku soodustamise viisi otstarbekuse küsimus. Kogemused näitavad, et praegune soodustuse alus, juuremaks telliskivile, ei ole kõige tulemusrikkam. Selle ülesande lahendamiseks on eeltööd juba käimas. Kolmanda probleemina on üldsektsiooni töökavas uue vineerivabriku asukoha küsimus. Kuna a.-s. "Eesti Metsatööstus" Pärnusse vabrikut ehitada ei soovi ja on olemas eragrupp, kes on valmis vineerivabrikut ehitama mujale, siis andis majandusminister vineerivabriku rahvamajanduslikult kõige otstarbekohasema asukoha probleemi selgitamise ratsionaliseerimiskomitee üldsektsioonile. Uus Eesti Nr 235, 31.08.1939 lk 6 Standardraadioaparaat tuleb müügile. Lõppesid ametlikud katsetamised. - Välispoliitiline ärevus pidurdab Eesti raadiotööstust. Odavahinnaline standardraadioaparaat tõotab müügile ilmuda juba õige peatselt. Eile lõppes Riigi Ringhäälingu laboratooriumides katsetamiseks esitatud aparaatide proovimine, mida toimetasid Majandusministeeriumi ratsionaliseerimise komitee asjatundjad. Katsetamiste lõplikud tulemused on veel kokku võtmata, kuid juba enne ametlike kokkuvõtete valmimist ollakse kindel, et enamik aparaate vastab ratsionaliseerimise komitee poolt esitatud tehnilistele normidele. Igal asjaomasel raadiotööstusel õnnestub vähemalt ühele aparaaditüübile saada ametliku standardaparaadi tunnustust. Katsetamisel oli seitse raadioaparaati, mis erinevate tüüpidena olid esitatud Tartu telefonivabriku, RET, ARE ja Rammuli raadiotööstuste poolt. Vastuvõetavaks osutunud aparaatide kohta antakse tööstustele lähemail päevil ametlik standardaparaadi tunnustus. Selle saamisel võivad tööstused neid aparaate juba turustada standardaparaatidena. Majandusministeeriumi ratsionaliseeirmise komitee teostab ka hiljem müügile lastud standardaparaatide väärtuse ja võimete kontrolli, et turule ei satuks halvem kaup kui see oli esitatud prooviaparaatidena. Standardraadioaparaat patareivastuvõtjana on määratud maal elavaile raadiokuulajaile ja maksab 100 krooni. Omal algatusel on üks mainitud raadiotööstustest juba müügile lasknud sajakroonise aparaadi. Seda sarja esindav aparaaditüüp oli ka tulevase standardaparaadina katsetamisel. Raadiotööstustelt kuuldub, et standardaparaadi tootmine ei valmista raskusi. Normaalse olukorra kestmisel suudavad tööstused aastas turule lasta 5000 ja enamgi standardaparaati. Viimased päevad on neid võimalusi küll vähendamas. Inglise laevade tagasitõmbumisega Balti mere liinidelt on takistatud raadiotööstuse tarvete saamine Inglismaalt. Seetõttu tööstused on elavast nõudmisest hoolimata sunnitud aparaatide tootmist aeglustama. Uudisleht Nr 114, 01.05.1940 lk 4 1500 "rahvaaparaati" rahva käes Standard-raadioaparaatide ehitamisele teeb raskusi tooraine küsimus - Eesti jõudis raadiokuulamises Lätist ette Soome sõda tõstis järsku raadiolevikut Läinud sügisel võeti Ratsionaliseerimise komitee poolt vastu raadio standard-patareivastuvõtuaparaadi tehnilised tingimused ning varsti selle järele asuti ka standardaparaatide või n.n. rahvaaparaatide valmistamisele kahe tehase, o.-ü. "Ret'i" ja a.-s. "Are" poolt. Vastavatel andmetel on meil seni valmistatud ja turustatud umbes 1500 rahvaaparaati. Tarbijad on seni jäänud standardaparaadi kvaliteediga väga rahule, kuna Ratsionaliseerimise Komitee poolt püstitatud nõuded on küllalt kõrged. - Standardaparaatide müük oleks võinud olla veelgi suurem, nagu kuuleme müüjatelt, kui valmistamisel poleks olulisi takistusi. Ka meie raadiotehased ja -turustajad peaksid olema huvitatud odavate raadioaparaatide valmistamisest, sest see võimaldab hoopis uute ostjasringide avastamist ja seega ka raadiokuulamise senisest suuremat levikut, kuna rahvaaparaadi hind on suhteliselt odav võrreldes aparaadi kvaliteediga. Kõige olulisem puudus rahvaaparaadi levitamisel on aga asjaolu, et praeguses sõjaolukorras on takistatud aparaatide valmistamiseks vajalike materjalide, eriti lampide sissevedu. Olgu muuseas märgitud, et Riigi Ringhääling on rahvaaparaatidele lubanud tasuta reklaami, kuid et niikuinii ei suudeta nõudmisi rahuldada, on ülearune ka reklaam. Oluliseks takistuseks lisandub aparaatide valmistamisel, et raske on saada anoodpatareide valmistamiseks toorainet - pruunkivi. Pruunkivi tarvitatakse praegu lõhkeainete valmistamiseks, mistõttu sisseveoks võimalusi näib olevat väga vähe. Tähelepandav on ühtlasi raadio vastuvõtuaparaatide kiire levik viimastel kuudel. Kui 1. jaan. 1939. a. 1000 elaniku kohta tuli 58 aparaati ning tänavu jaanuaris 77 aparaati, on märtsiks aparaatide arv kasvanud 81 tuhande elaniku kohta. Kuni jaanuarini s.a. olime vastuvõtuaparaatide poolest Lätist veel järel, kuid märtsiks läksime juba mööda. Lätis tuli 1. märtsiks 1000 el. kohta 79 vastuvõtjat. Eestis on praegu võrkvastuvõtjaid 48.287 ja patareivastuvõtjaid 38.580. Raadioaparaatide levikut viimastel kuudel olla aidanud palju kiirendada Soome sõjasündmused, kuna see on meelitanud inimesi aparaatide ostmisele, et kuulda lähemat sõjasündmustest. Võrreldes maad ja linna, on raadiolevik maal veel siiski üsna tagasihoidlik, mille üheks puuduseks on olnud maale sobiva aparaaditüübi puudumine. Tüüpide rohkus on omakorda mõjunud hinna kõrgusele. Maal peaks aparaadi hind olema vastuvõetavalt odav, kuna keskmiselt on maaelaniku tulu väiksem kui linnaelanikul. Üldiselt, võrreldes teiste kultuurriikidega, on raadioaparaatide levik meil siiski üsna tagasihoidlik. Käepärast on võrdlusarvud 1. jaanuari s.a. kohta. Neist selgub, et näit. USA-s tuleb iga 1000 elaniku kohta 215 aparaati, edasi Taanis 206, Rootsis 195, Inglismaal 193, Belgias 134, Hollandis 133, Saksas 133, Shveitsis 131, Islandis 131, Norras 126, Prantsusmaal 112, Soomes 78, Lätis 69, Eestis 58 (tänavused arvud Läti ja Eesti suhtes, nagu toodud eespool, on muutunud meie kasuks), Iiris 50, Ungaris 47, Itaalias 23, Leedus 23, Rumeenias 14, Portugalis 11 jne. Eeldades tarbijate nõudlust rahvaaparaatidele tohiks loota neile senisest suuremat levikut. Olgu lõpuks tähendatud, et väljatöötamisel on uus rahvaaparaadi tüüp, mille turuletulemise aeg aga veel lahtine. Tahetakse võtta kasutamisele mõningaid selliseid osi, mis meil lootust väljast saada. raadiotuba@hot.ee