ESILEHELE TEHASED UUDISED
EESTI GRAMMOFONITÖÖSTUSED

Grammofonide hiilgeaeg Eestis jäi 20. sajandi esimesse kolme kümnendisse. Hiljem tõrjus raadio grammofoni tahaplaanile, kuigi salvestatud muusika oma tähtsust siiski ei minetanud.
Konkurents grammofoniturul oli tihe, näiteks aastail 1926-1932 müüdi Eestis lisaks kõige tuntumatele välismaistele markidele nagu His Master's Voice (HMV), Columbia, Odeon, Parlophon, Homocord ja Lindex veel järgmisi välismaiste tootjate grammofone:
Academy, Adler, Bonzola, Brunswick, Calenola, Capital, Cremona, Decca, Dektrophon, Descaphone, Dixi, Edisson Bell, Electric, Electro-Cremola, Fidelio, Fox, Gloria, Grammola, Guiniphone, Hymnophone, Indüphon, Junior, Junophon, Limania, Lissenola, Majesta, Majestrola, Mascotte, Microperophone, Mignon, New Academy, Paillard, Parvus, Pathe, Polydor, Polyphon, Primavera, Primax, Puck, Record, Saturn, Sermonette, Souverain, Tonika, Vox, Voxonette.
Nagu raadioaparaatide puhul, nii sai ka grammofonide ehitamisel esimeseks tõukeks ilmselt kodumaiste aparaatide odavam hind. Arvatavasti ostsid kõik Eesti grammofoniehitajad peenemad detailid-mehhanismid välismaalt sisse, kohapeal toimus monteerimine ja valmistati korpused jm lihtsamad osad.



ASTRON (24-28)

Klaverivabrik AS Astron (1922-1940), Tartu/Tallinn

1924, jaanuar:
AS Astroni vabrikus valmistatud grammofonid, hind alates 2200 marka, müüja OÜ Esto-Muusika.

1925:
"Peale klaverite valmistab vabrik mitmesuguses stiilis ja väljanägemises ning hinnas - grammofonisid. Võib julgesti oletada, et sel alal korda saab minema väljamaa riistu välja tõrjuda, kui vähegi energilisemalt selles sihis töötada."

1928, november:
valmistatakse grammofone

AS Astron oli üks arvukatest sõdadevahelisel perioodil Eestis tegutsenud klaveritööstustest (ent üks vähestest, mis ei kandnud klaverimeistri nime). Firma asutati 1922. aasta lõpus, kui osteti Tartu endine Moori mööblivabrik koos puutööstusmasinatega. Suuromanikuks oli alguses OÜ Esto-Muusika ja juhiks Eesti üks kuulsamaid klaverimeistreid Ernst Ihse (Iise, hiljem Hiis); uue klaverivabriku rajamise üks initsiaatoreid oli Mihkel Lüdig. Esimesed klaverid jõudsid müügile 1923. aasta kevadel.
Riigi Teatajas avaldati aktsiaseltsi Astron asutamise teadaanne 1923. aasta mais. Firma Eesti klaverivabrik "Astron" asutajateks olid Ernst Iise, August Nursi, Eduard Sarepera, Hans Torokoff, Georg Jürgens ja August Vares; põhikapitaliks 1 000 000 marka 200 aktsias 5000 marka aktsia; tegevusalaks "kõiksugu muusikariistade ja puutööstussaaduste valmistamine ja nendega kauplemine Eesti Vabariigi piirides ja väljamaal". Peagi pärast asutamist sattus vabrik raskustesse (ekspordile seatud liiga kõrged lootused ei olevat täitunud), mille tulemusena said Astroni uuteks omanikeks ja juhtideks Bernhard Kiisel ja endine Esto-Muusika osanik Heinrich Väljamäe. Astroni juht Ernst Ihse lahkus firmast, tegutses mõnda aega koos E. Sprenkiga klaverivabrikus Ihse-Sprenk (hiljem Sprenk-Läte), asutas peagi Tartus oma klaverivabriku Ernst Ihse ning kolis selle 1929. aasta sügisel Tallinna, kus ehitas muuhulgas ka grammofone (vt allpool). Konkurentideks saanud Astroni ja Esto-Muusika vahel puhkes tõsine võitlus, mis lahvatas 1926. aasta septembris ajalehtede veergudel üsna räigete vastastikuste süüdistustega "klaverisõjaks" ning jõudis isegi kohtusse.
Kui kaua AS Astron grammofone valmistas, pole teada.
Päevaleht 21.12.1922, 02.05.1923; Eesti Majandus 13/1923, 18/1925


Astroni reklaamid (Päevaleht 11.01.1924 ja Vaba Maa 05.12.1928).
Pildid: Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)


COLUMBUS (1929-33)

Grammofonitööstus Columbus, Elva

1930, august:
grammofonid firma "Columbus" modell 1 ja 11, maakera kaitsemärgiga
1930, detsember:
Eestis valmistatud "Columbus" grammofonid maakera kaitsemärgiga

1931, november:
... hinnakirjad maksuta ...

1932, detsember:
8 mudelit


Tööstuse asutas Tartu kaubamaja K. G. Reinhold omanik Karl Gustav Reinhold. Grammofone eksporditi Soome, Leetu ja Saksamaale. Kui kaua tööstus tegutses, pole teada (näiteks 1933 võidi müüa ka juba varem lattu valmistatud grammofone). Ehkki Columbus-grammofone hakati valmistama juba 1929. aastal, registreeris Karl Gustav Reinhold oma Elvas asuva grammofonitööstuse Columbus Kaubandus-tööstuskoja äriregistris alles 1931. aasta märtsis (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 9/1931).

Maaleht 9.09.1930:
"... Tartu tuntud kaubamaja omanik K. G. Reinhold on konstrueerinud uuema tüübilise odava grammofoni "Columbus" - kaitsemärgiga: maakera ellipsi kujulises sõõris, - mis kõigi katsete tulemusena ei karda piiritaguse produktsiooni võistlust - ei kvaliteedilt, ammugi aga mitte odavuselt, kuna "Columbuse" grammofonid tulevad ligi poole odavamad.
Sama tööstuses kavatsetakse ka valmistada raadio-aparaate sama kaitsemärgiga.
Aastate-pikkuse vaevanägemise järele on K. G. Reinhold viinud oma grammofonid täiuseni, koostades neid hääst ja läbiproovitud osadest, nii et äri omanik oma kaubale on turu leidnud isegi välismaal.
Kodumaal aga tõotavad tähendatud grammofonid täielikult võidule pääseda, sest "Columbus" grammofoni hulgaline müük linnades ja alevites suureneb päev-päevalt.
Tööstus on arenenudki selle määrani, et suudab tervet kodumaad rahuldada."

Päevaleht 8.12.1931:
"Elva grammofonitööstus seisab. Juba mõnda aega töötas Elvas Tartu ärimehe Reinholdi grammofonitööstus. Tööstuses leidis teenistust kümne inimese ümber. Viimasel ajal aga seisab tööstus. Seda põhjustab laos olev suur grammofonide hulk ja väikseks jäänud nõudmine grammofonide järgi.
Olgu tähendatud, et praegu käib protsess Elva "Columbuse" ja Ameerika "Columbia" grammofonide vahel. Viimane firma leidis, et "Columbus" sarnanevat nime poolest liialt "Columbiaga", milline asjaolu viivat ostjaid eksiteele."

Uus Eesti 01.05.1932:
"... Reinhold on avanud ka suurema grammofoni-tööstuse Eestis, mis asub Elvas, oma majas. Nimetatud grammofone saadab tööstus välja "Columbus" nime all. Soliidse välimuse, puhta, kauni kõla ja vastupidavuse ning odavuse tõttu on nende menu senini olnud õige suur. Peale kodumaa on nende järele nõudmine kasvanud ka välismaal. Seni on neid eksporteeritud Soome, Leedusse ja isegi Saksamaale. ..."


Columbuse reklaamid (Kaja 22.11.1931, Postimees 24.01.1932 ja Postimees 19.03.1933).
Pildid: Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)

Kohvergrammofon Columbus.
Erakogu: elravel[ät]hot.ee


ENNAK (1928?-1933?)

Esimene Eesti grammofonitööstus Ennak, Valga, Riia 4 (29-1933?)

1929, juuni:
grammofonid

1930, detsember:
kohver-, kapp- ja laua-kappgrammofonid

1931, september:
valmistatakse raadio kapp-grammofone

1932, detsember:
saadaval kabinett-, laua-, kapp- ja kohvergrammofonid


1927. aasta detsembris ilmus ajalehes Lõuna Eesti reklaam: "Eelteade. Uuel aastal avatakse Valgas gramofoni tehas, esimese järgu instrumentide valmistamiseks. Müügi hinnad palju odavamad." (Lõuna Eesti 21.12.1927)
"Esimese Eesti grammofoni tööstuse Ennak" asutajaks oli ühtedel andmetel Valga fotograaf Kallas, kes oli eelnevalt külastanud grammofonimehhanismide tehast Šveitsis. Teistel andmetel olid nii asutajateks kui omanikeks Eduard ja Johannes (või Johanna) Org.
1933. aasta märtsis registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris grammofonitööstuse Ennak, Ed. ja J. Org, Valga, Riia 4 lõpetamine (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 8/1933).

Ennak valmistas kohver-, kapp- ja kabinett-grammofone, 1931. aasta sügisel ka raadio kapp-grammofone. Ennaku grammofonide osad veeti sisse Šveitsist, kõlaritorud ning pisemad metall- ja puuosad ehitati ise. 1931. aasta septembrikuu seisuga oli Ennak täitnud tellimusi ka Soomest, Lätist ja Leedust ning pälvinud erinevatel näitustel mitmeid auhindu (näiteks 1930. aastal Tartu põllumajandus- ja tööstusnäitusel 1.-b auhind suur hõbeauraha, 1931. aastal Tartu põllumajandus- ja tööstusnäitusel 1.-a auhind väike kuldauraha).
(Uudisleht 21.09.1929, Postimees 4.09.1931 jm)

Uudisleht 21.09.1929:
"... Uue ettevõtte nimeks on "Ennak" ning valmistatavate grammofonide mehanismid on samuti Schveitsist. Esialgu valmistatakse ainult kohver-grammofone, millede järele nõudmine Lõuna-Eestis on nii suur, et neid tarvilisel hulgal valmistadagi ei suudeta.
Tallinnas tulevad need grammofonid lähemail päevil K. Lembergi kaubamajja müügile.
"Ennaki" kohver-grammofon sarnleb välimuselt täiesti "His Masters Voici" omale ning on varustatud parimate osadega Schveitsist ja Inglismaalt.
Sellejuures on ta hind välismaa omadest tunduvalt odavam. Kuna "His Masters Voice" kohver-grammofon maksab müügil 125 kr., "Columbia" 110 kr., on "Ennaki" grammofonide hinnaks ainult 90 kr.
Eesti grammofonid on välimuselt nägusad, nikeldatud osadega ning kõlaliselt ei jäta nad ka midagi soovida - on isegi kaugelt paremad Saksa samahinnalistest grammofonidest. ..."


Ennaku reklaamid (Ugala 18.05.1929; Lõuna Eesti 20.12.1930 ja 03.12.1932).
Pildid: Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)

   
Kohvergrammofonid Ennak (erakogu: www.hot.ee/retroraadio) ja Ennak Mudel 6 (Eesti Jalgrattamuuseumi kogu).

ESTELLA (29-32)

Grammofonitööstus Estella, H. W. Weckram, Tartu, Kloostri 10-13

1929, detsember:
valmistatakse grammofone välismaalt tellitud osadest

1930, aprill:
ESTELLA - kohvergrammofon nr. 59,  50.- kr
ESTELLA - kohvergrammofon nr. 56A, 55.- kr
ESTELLA - kohvergrammofon nr. 58,  60.- kr
""ESTELLA" on praegusel ajal hinnaväärtuslikum kohvergrammofon maailmas, selle sõna tõsisemas mõttes!!! Nende uute grammofonide omadus on: vastupidavus - sest nad on kõige parematest osadest kokku seatud ja parima kunstnahaga kaetud; kõla on puhas ja äärmiselt tugev; välimus ja suurus sarnanevad "His master's voice" kohvergrammofonile."

1931, september:
ESTELLA-WUFA - kohvergrammofon, 35.- kr
ESTELLA-PAILLARD - kohvergrammofon, 75.- kr
ESTELLA - suur kohvergrammofon, 75.- kr
ESTELLA - suur lauagrammofon (mahagonist), 125.- kr
ESTELLA plaadikohvrid 3.50, 4.-, 4.50, 5.- ja 5.50 kr


Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti Hugo Woldemar Weckrami grammofonitööstus "Estella", Tartu, Kloostri 10-13 alles 1932. aasta märtsis (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 7/1932).

Estella reklaamid (Postimees 16.04.1930 ja 04.09.1931).
Pildid: Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)


ESTONIOLA / KUBO (29-34?)

J. Kubo grammofoni tööstus, Tartu, Lai 21 (29-30) - Lai 23-2 (30);
Joh. Kubo mööblitööstus, Ülikooli 14 (34)


1929 (Postimees 23.12.1929):
valmistan kohver-, laua-, kapp-grammofone ja grammofoni kaste

1930, detsember:
kohvergrammofonid 40.- kr. - 60.- kr.

1934, november:
grammofonid


Postimees 16.11.1934:
Joh. Kubo mööblitööstuses valmistatakse peale igasugu mööbli veel ka grammofone, kuna J. Kubo omas varemalt ka grammofoni eritööstuse.


Estoniola reklaam (Postimees 24.12.1930).
Pilt: Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)


GUSTAV KURGPÕLD (29-32)

Harmooniumi ja grammofoni töökoda Gustav Kurgpõld, Kuressaare, Pärna 20 (28) - Kohtu 17 (29) - Kubermangu 24 (32)

1929, mai:
valmistan igas suuruses Ameerika süsteemi järele harmooniumeid ja grammofone

1932, aprill:
valmistan igas suuruses Ameerika süsteemi järele harmooniumeid ja grammofone


Gustav Kurgpõllu reklaamid (Meie Maa 18.05.1929 ja 02.04.1932).
Pildid: Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)


HELING (30-31)

OÜ Esto-Muusika, Tallinn

1930, september:
HELING - kohvergrammofon, 6800 gr, 41x29x14 cm, 90.- kr (kaetud musta, tumesinise või halli kunstnahaga), 120.- kr (kaetud eht nahaga)

1931, august:
HELING - kohvergrammofon, 90.- kr


Helingu reklaamid (Põhja-Eesti 30.08.1930 ja Uudisleht 08.08.1931).
Pildid: Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)

Kohvergrammofon Heling.
Omanik: elravel[ät]hot.ee



Teadmata firma grammofon OÜ Esto-Muusika sildiga.
Erakogu


ISAPHON (30)

Esimene Eesti grammofonitööstus Isaphon, Ernst Ihse (30), Tallinn, Endla 9 (30)

1930, juuli:
"Valmistab mitmesuguseid grammofone väljaproovitud kõrgeväärtuslikkudest Schveitsi osadest. Võistlevad paremate välismaa grammofonidega." (Päevaleht 24.07.1930)


Ernst Ihse, pärast nime eestistamist Ernst Hiis (16. IV 1872–29. X 1964), ehitas 1893 oma esimese klaveri ja asutas 1903 Peterburis oma klaveritöökoja. Pärast Eestisse naasmist töötas mõnda aega 1922. aastal asutatud Tartu klaverivabriku AS Astron juhina (vt ülal). Firma raskustesse sattumise ja omanike vahetuse järel tegutses koos E. Sprenkiga Tartu klaverivabrikus Ihse-Sprenk (hiljem Sprenk-Läte), asutas peagi Tartus oma klaverivabriku Ernst Ihse ning kolis selle 1929. aasta sügisel Tallinna, kus vähemalt 1930. aastal ehitas ka grammofone. 1930. aastatel valmistas kontsessionäärina tõenäoliselt klavereid J. Becker (ilmselt kaupmees J. Mitti tellimisel). Pärast II maailmasõda pani aluse Estonia klaverivabrikule.

Isaphoni reklaam (Päevaleht 24.07.1930).
Pilt: Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)


KALEFON (29)

Kaubandus-tööstusfirma Kalev muusika osakond (29), Tartu, Aleksandri 1 (29)

1929, detsember:
"... on oma töökojas hakanud välismaa vabrikutest tellitud osadest grammofone ehitama ja on paar omapärast grammofoni, "Kalefoni" ja "Patendi" nime all müügile saatnud, millel menu pole puudunud. ..." (Postimees 1.12.1929)

Kaubandus-tööstusfirma Kalev (ka Peeglitehas Kalev) asutas 1924. (teistel andmetel 1922.) aastal Adolf Seidans (Saidans?). Firma valmistas ning müüs peamiselt peegleid ja klaasi, aga ka väikesi metalltooteid, kummist kamme jms. Aadressil Aleksandri 1 tegutseti veel ka 1934. aastal.


PATENT (29)

Kaubandus-tööstusfirma Kalev muusika osakond (29), Tartu, Aleksandri 1 (29)

1929, detsember:
"... on oma töökojas hakanud välismaa vabrikutest tellitud osadest grammofone ehitama ja on paar omapärast grammofoni, "Kalefoni" ja "Patendi" nime all müügile saatnud, millel menu pole puudunud. ..." (Postimees 1.12.1929)

Kaubandus-tööstusfirma Kalev (ka Peeglitehas Kalev) asutas 1924. (teistel andmetel 1922.) aastal Adolf Seidans (Saidans?). Firma valmistas ning müüs peamiselt peegleid ja klaasi, aga ka väikesi metalltooteid, kummist kamme jms. Aadressil Aleksandri 1 tegutseti veel ka 1934. aastal.

Kalefoni ja Patendi reklaam (Postimees 01.12.1929).
Pilt: Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)


ZENITH (30-31)

Tootja teadmata

1930, detsember:
Eesti "Zenith" (näitusel auhinnaga kroonitud)

1931:
grammofonid 65.- kr.

Zenithi reklaamid (Pärnu Päevaleht 24.02.1931, 28.03.1931, 05.09.1931 ja 06.12.1931).
Pildid: Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)


Kohvergrammofon Zenith.
Pärnu müügiäri Vennad Jeerik sildiga.
Omanik: elravel[ät]hot.ee


VANEMUINE (31) ?

Tootja teadmata, arvatavasti Eestis valmistatud



AS Tormolen ja Ko poolt müüdud grammofonide TOKO (32) täpne päritolu pole seni teada. Näiteks Toko raadiovastuvõtjad valmistati oma töökojas, kuid Toko kaubamärgiga jalgrattad telliti ilmselt Saksamaa vabrikust.


Kohvergrammofon Toko.
Omanik: es2abl[ät]hot.ee



Kohvergrammofon His Master's Voice
AS Tormolen ja Ko Toko sildiga.
Erakogu

raadiotuba[ät]hot.ee