ESILEHELE TEHASED UUDISED
MUUD VÄIKETÖÖKOJAD JA MEISTRID 1920. AASTATEL


Raadiotööstuse arenemisvõimalustest Eestis, Raadio Nr 25 13.08.1927:
"... Peamiselt seisneb see töö /raadiovastuvõtjate valmistamine/ selles, et vastuvõtjaid välismaa üksikosadest kokku monteeritakse; mõned tööstused valmistavad ka lihtsamaid üksikosi. Vastuvõtteaparaate ehitavad meil A-S Tormolen & Ko, A-S Kapsi & Ko, A-S Tartu Telefonivabrik, K-M Radiophon, E. Nysten, H. Lohmann, Mercado jt vähemad ettevõtted Tallinnas, Tartus ning teisteski linnades. Peale vastuvõtjate ehitab AS Kapsi & Ko ka telegraafisaatejaamu ning mõningaid nende juurde kuuluvaid üksikosi, Tartu Telefonivabrik peatelefone ja Radiophon ning E. Nysten poole ja transformaatoreid.
Need tööstused on asutatud raadioäride juurde ja varustavad aparaatidega eeskätt oma kauplusi. Peale selle töötab meil kaks erilist tööstust raadio alal, nimelt Luxi ja ins Raagi patareitööstused. See olekski kõik. ..." K. K.


Raadio kasutamise mõnusused meie päevil, Ühistegelised Uudised Nr 50 17.12.1927:
"... Esimeseks raadio aparaatide valmistajaks osutus Tartu telefoni vabrik, kes hakkas ehitama Saksa Telefunkeni firma patentide järele. Edasi loodi Tallinnas raadiomüügi suurärid ja aparaatide tööstused, näit. akts. Tormolen ja Ko, akts. Kapsi ja Ko (kauples varem elektritarvetega), K. Lemberg, Standard Electric, Esto-Muusika, E. Nysten, H. Lohmann, Radiophon j.t. Siis veel Lux'i ja ins. Raagi patareitööstused. Meie raadiotööstused suudavad valmistada igasugu raadioaparaate, detektor-vastuvõtjast algades kuni 30 ja 40 tuhande margalise 5-6 lambiga neutrodüünini jne. Valmistatakse ka üksikosi... -rg."


Alltoodud mudelite valmistaja pole kindlalt teada. Aparaate müüs äri VÄLK Viljandis.

Hooaeg 1929/30

Mudel: Uudis-3
Toide:
Lambid: 3
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: ?.- kr.


Mudel: E 83 W
Toide: võrk
Lambid:
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 195.- kr.
Jõudis kohale veebruaris 1930,
varivõre-võrkvastuvõtja
NB! E83W oli 1928-30 ka Saksa tehase Huth mudel




Elektri, raadio ja grammofonide spetsiaaläri Välk avati Viljandis Tartu 3  19. jaanuaril 1929 (reklaamid ilmusid sama päeva ajalehtedes Sakala ja Oma Maa). Äri omanikuks oli Bekker (või Becker) ja see tegutses veel aprillis 1933, kuid võib-olla kauemgi (5.06.1934 ilmus Sakalas erakuulutus "Elektri-, jalgratta- ja raadioäri ruum, kaua sissetöötatud, heal kohal, elumuudatuse tõttu 1. juulist saada Tartu tän nr. 3, küsida hoovimajast krt. 1.")
Välk oli AS TORMOLEN & KO esindaja Viljandis; äri müüs veel varivõre-aparaate, 4- ja 5-lambilisi neutrodüüne, Telefunkeni, Ideali ja Loewe vastuvõtjaid. 1930/31 hooajal relaamis Välk aparaate Loewe, Lorenz, Telefunken ja Philips (Sakala 22.11.1930); 1931/32 hooajal Telefunken, Lorenz, Loewe ja Ideal (Sakala 12.09.1931).

Äri VÄLK sildiga vastuvõtja
3 lampi
Võib-olla Uudis-3
Omanik: elravel[ät]hot.ee

E. KAHM
raadiod ?-1928/29-1929/30(?)-?
Tallinn


Hooaeg 1929/30(?)


Hooaeg 1928/29
  1929 veebruar: "Tallinnas peetud raadio näitusel esines ka Rakveres tuntud E. Nude
           raadioäri mitmesuguste raadioapparaatidega, millised äri jaoks Tallinnas E. Kahm'i
           poolt valmistatakse. Ühele sellasele aparaadile, 4-lambilisele neutrodüün
           vastuvõtjale määrati näituse 1. auhind ja rahaline tasu - 30 kr. Sama süsteemilised
           aparaadid, mis varem E. Nude ärist müüdud on tarvitajates täielise poolehoiu
           leidnud."
(Virulane 28.02.1929)


1929. a. detsembris märgiti Rakvere E. Nude äri tutvustavas reklaamartiklis:
"... Oma töökoda raadio-aparaatide valmistamiseks, kus valmistatud aparaadid möödunud aastasel raadionäitusel 1. auhinnaga krooniti." (Virumaa Teataja 21.12.1929)
Võimalik, et ka 1929. aasta detsembris valmistas E. Nude ärile raadioaparaate E. Kahm, aga välistada ei saa ka mõnda teist meistrit või töökoda.

E. Nude äri oli vanemaid Rakvere elektriärisid, asutatud 1919. aastal, tegutses alguses AEG osakonnana, hiljem iseseisva ärina. Raadiokaubast esindas Rakveres firmat AS Tormolen & Ko, samuti müüs Telefunkeni ja Philipsi aparaate.



H. W. WECKRAM
1902-1940?
raadiod ?-29/30-?
Tartu, Jaani 12 (29-31)


1. detsembril 1929 märgitakse ajalehes Postimees:

"... Äril on olemas oma töötuba, kus valmistatakse ise grammofone ja raadioaparaate välismailt tellitud osadest. ..."

Müüdi ka välismaa raadioaparaate ja grammofone. 1930. aastatel jäid Weckrami äri peamiseks müügiartikliks grammofonid.
Ehkki 1918. aastal ostsid K. Sersant, A. Hausenberg ja G. F. Liblik seniselt omanikult ära tema 1900. aastal asutatud äri "H. W. Weckram" ning rajasid firma "Sersant, Liblik ja Hausenberg" (vt K. Sersant & A. Hausenberg), näidati H. W. Weckrami äri algusajana hiljem 1902. aastat.
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti grammofoniäri "Hugo Woldemar Weckram" 1929. a. novembris (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 23/1929).
(Vt ka Eesti grammofonitööstused)



G. LEETBERG / G. LEETBERG & POEG (1903-1933) -> ARKADY LEETBERG
1903-1933
raadiod ?-29/30-?
Rakvere, Tallinna 19 (25-26) - Lai 8 (1929-1933)


1929 detsember:
raadioaparaatide kokkuseadmine oma töökojas

Virumaa Teataja 12.12.1929:
"... raadioaparaadid - Philips ja Telefunken, millede kokkuseadmine oma töökojas"
Virumaa Teataja 14.12.1929:
"Õiendus. Meie lehe eelmises numbris G. Leetberg ja Poeg äri kirjeldusest võib arusaada nagu seaks nimet. äri Philips ja Telefunken raadio aparaate ise kokku, mis tõele ei vasta, vaid nim. äri töökojas säetakse kokku küll raadioaparaate müügilolevaist paremaist väljavalitud osadest, mis paljudes kohtades ülespandud ja omanikke rahuldavalt töötavad. Küll on äris müügil veel peale omas töökojas valmistatute Philips ja Telefunken aparaadid."

GUSTAV LEETBERG (22. IX 1862 - 29. XI 1933) sündis Vihulas renditalu peremehe pojana, lõpetas Rakvere kreiskooli, läks Peterburgi, kus õppis peenmehaanikat. Sajandivahetuse paiku tuli tagasi Rakverre, avas mehaanikatöökoja ja kaupluse, oli Rakvere esimesi elektriasjanduse pioneere ja autoomanikke. Ta ehitas Viru nime kandvaid jalgrattaid juba enne I maailmasõda, samuti 1920. a-te lõpus. G. Leetberg oli tegev ka Rakvere tuletõrjes. Gustav Leetberg lahkus pikaajalise südamehaiguse tagajärjel, olles juba varem äri pojale Arkady Leetbergile üle andnud. (Virumaa Teataja 30.11.1933)


HUGO LOHMANN
26-1940
raadiod ?-27/28-28/29-?
Tallinn, Pikk 36 (26-1928) - Pikk 33 (1928-1934) - Pikk 31 (1934-1940)- Harju 21 II k (1940)

Tehnika kontor ja ladu Hugo Lohmann (26-27); H. Lohmann, tehniline kontor ja ladu (28-38); Tehnika kontor Hugo Lohmann (39-1940)
   1940 ühendati "T-K Hugo Lohmann" ja "Kaubanduskontor Vasa, omanik Hugo Lohmann"


Hooaeg 1928/29

1929. a. veebruaris toimunud II Eesti raadionäitusel esines H. Lohmann "endaehitatud ja välismaa aparaatide ning akkumulaatoritega".


Hooaeg 1927/28

  1927 august: valmistab raadioaparaate

Mudel: HUGLO
Toide:
Lambid: 4
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 23 000.- mk.

Mudel: HUGLO
Toide:
Lambid: 5
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 25 000.- mk.


1927. aasta augustis toimunud VI Eesti näitus-messil võitsid I auhinna Hugo Lohmanni neutrodüünid:
  4-lambiline neutrodüün, komplekt 23 000.- mk.
  4-lambiline neutrodüün, üksikosad 12 500.- mk.
  5-lambiline neutrodüün 25 000.- mk.
Raadio 26/1927 teatel oli tegemist "rootsi firma Baltic osadest ja Baltic-skeemide järgi ehitatud vastuvõtjatega". 4-lambilises reinartz-reaktsiooniga aparaadis oli uudisena kasutatud firma enda konstrueeritud kõrgsageduse-ümberlülijat. Väljapaneku hulgas olid ka detektoraparaadid.
Hugo Lohmann osales omavalmistatud aparaatidega I Eesti raadionäitusel 1928. aasta veebruaris, kuulutades samal ajal ajalehes Postimees: "Eriti selektiivsed vastuvõtteaparaadid Huglo poolikombinatsiooniga süsteem Knaut, suure hääletugevusega ja puhtusega 4-5-lambilised aparaadid", lisaks müüs H. Lohmann veel Baltic vastuvõtjaid, Isolit isolatsioonimaterjale, Nife akusid ja patareisid ning NK poole.


1930. aastate lõpus esindas H. Lohmann Eestis terve rea Rootsi tehaste toodangut: Electrolux (tolmuimejad, põrandapoonijad, külmutuskapid jm), AB Jungner (Nife akud, laternad jm), AB De Lavals Anturbin (auruturbiinid, tsentrifugaalpumbad ja -ventilaatorid jm), AB Separator (separaatorid), AB Rockwool (isolatsioonimaterjalid), Gasbetong-Fabriken (betoonkivide valmistamise masinad), AB Berol-Produkten (impregneerained), AB Svenska Tempus (tulekustutid), AB Vaporackumulator (auruakud), F. Jäger & Söner (elektriseadmed), Kockums Mekaniska Verkstads AB (häire- ja signaalseadmed) jmt.



JUHAN SUITS
25-36
raadiod ?-28/29-?
Viljandi, Tartu 55 (25-27) - Tartu 4 (28) - Tallinna 5 (31) - Lossi 37 ehk Lossi/Posti nurk (34-36)

J. Suitsu jalgrataste (neid valmistati ka oma töökojas), laskeriistade ja grammofonide äri hakkas raadioaparaate müüma 1920. a-te lõpus. 1928. aasta septembris kuulutati:
"Meie uus vastuvõtteaparaat, tüüp SPO 4, ületab teised samalambilised oma häälepuhtuselt ja -tugevuselt". Kas tegemist oli oma töökoja toodanguga, pole täpselt teada. Hilisemast omatoodangust andmed puuduvad 1929. aasta sügisel peetud Viljandi näitusel osales J. Suits AS Kapsi & Ko esindajana Philipsi ja Kapsi raadioaparaatide väljapanekuga.


Hooaeg 1928/29

Mudel: SPO 4
Toide:
Lambid:
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: ?.- kr.



A. HAUSENBERG & KO
1926?-1929
raadiod ?-1928/29-?
Tartu, Suurturg 16 (1926?-1927) - Suurturg 5 (1927-1929)


Hooaeg 1928/29
  november 1928: ... raadioaparaate valmistab äri ise väljamaalt sissetoodud osadest ...

1918. aastal ostsid K. Sersant, A. Hausenberg ja G. F. Liblik seniselt omanikult ära tema 1900. aastal asutatud äri H. W. Weckram (hiljem asutas too aga samanimelise äri ilmselt uuesti, vt H. W. Weckram).
Uus firma Sersant, Liblik & Hausenberg jagunes mõne aja pärast aga kolmeks iseseisvaks äriks. Esmalt eraldus Liblik ja asutas omanimelise äri. Seejärel lahkus arvatavasti 1926. aastal allesjäänud firmast K. Sersant & A. Hausenberg teine osanik, asutades samuti omanimelise tehnikaäri A. Hausenberg & Ko.
Arnold Hausenberg tegeles peamiselt elektri- ja raadiokaupade müügiga, lisaks kauples fototarvete, jalgrataste ja muu sarnasega. 1929. aastal sattus tema äri raskustesse, sama aasta 30. detsembril müüdi oksjonil suurem osa äris asunud kaubast. 1930. aasta oktoobris tunnistas rahukogu A. Hausenbergi maksujõuetuks ja ta võeti vahi alla.
Vt K. Sersant & A. Hausenberg



GEORG LANE
1921-1931
raadiod ?-1928/29-?
Tartu, Promenaadi 9 (27-30)


Hooaeg 1928/29
  1928 november: ... täielik raadioosakond, kus saadaval kodu- ja välismaa aparaadid.
           Kodumaa firmadest võiks nimetada Tartu Telefonivabrikut, "Esto-Muusikat" ja

           ka oma töid


Georg Lane (ka Laane) äri müüs autosid, autotarbeid ja muid tehnilisi kaupu; bensiini; raadioaparaate; pidas shokolaadivabriku Kawe esindust jne.
1931. aasta aprillis kogus Tallinnas asunud keemiatehas E. Ullay & Co nõudeid Georg Lane maksujõuetuks tunnistamiseks. 1931. a. oktoobris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris tehniliste kaupade müügi firma Georg Lane tegevuse lõpetamine. 1932. a. oktoobris oli Georg Lane maksujõuetuks kuulutamise asjas kutsutud rahukogusse ja kuna ta kohale ei ilmunud, kuulutati ta üleriigiliselt tagaotsitavaks. (Postimees 26.04.1931, 7.10.1932; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 21/1931 jm)



INS. O. VAHER
raadiod ?-27-28-?
Tallinn, Niguliste 3 (1927-28)
vt Raadio-Valve, E. Nysten


Hooaeg 1927/28
   I Eesti raadionäitusel 1928. a. veebruaris eksponeeris oma töökojas valmistatud
   7-lambilist ultradüüni
, mis oli võimalikult suures ulatuses oma töökoja üksikosadest
   (sh vahesagedustransformaator) kokku pandud,
samuti detektoreid

Raadio 26.11.1927: "Teatan ..., et olen lahkunud Raadio-Valvest ja olen oma raadioaparaatide ehitustöökoja ja akkumulaatorite laadimisjaama üle viinud Niguliste 3 teine maja Harju tänavalt. Kõige austusega O. Vaher."



O. VAHER
raadiod ?-25-26-?
Tallinn, Narva mnt 19 (25-26)

O. Vaher, elektro-mehaanikatöökoda (25); O. Vaher, raadio spetsiaal-tööstus (26)


1926 ?

  1926: ... võtab vastu kõiksugu raadioaparaatide ehitust ja parandust

1925
  1925 november: ... raadioaparaate valmistab ja seab üles soodsate hindadega alates
           4500 Emk ...



RAADIO-VALVE, E. NYSTEN
1927-31
raadiod 1927-28-?
Tallinn, Hobuse 10 (02.1927-1930) - Nunne 8 (1930-31)

Raadio spetsiaaläri ins. O. Vaher & E. Nysten (märts 27); Raadio spetsiaaläri E. Nysten (märts 27); E. Nysten, raadioaparaatide-töökoda ja akkumulaatorite laadimise jaam (28); Raadio-Valve E. Nysten (apr 27-28); Raadio-Valve (dets 30-jaan 31)
vt O. Vaher


Hooaeg 1927/28

  1927 august: valmistab raadioaparaate; lisaks poole, transformaatoreid, kondensaatoreid

Mudel: universaal
Toide:
Lambid: 3
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 11 000.- mk.

Mudel: neutrodüün
Toide:
Lambid: 4
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 20 000.- mk.

Mudel: neutrodüün
Toide:
Lambid: 5
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 25 000.- mk.

Mudel: ultradüün
Toide:
Lambid: 7
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 45 000.- mk.


Raadioleht nr 22, 14.08.1927: "Käesoleva aasta veebruarist töötab Tallinnas Hobuse uulitsal nr. 10, uus raadioäri, nime all "Raadio-valve", mille omanikuks on hra E. Nysten. Äri valmistab ise raadioaparaate...", kõrgsageduse transformaatoreid, ümberlülijaid ja osasid, detektor- ja lampaparaate igasugu suuruses.

Kaja 17.08.1927 /ülevaade raadioväljapanekutest 13.-22. augustini Tallinnas peetud VI Eesti näitus-messil/: ""Raadio-Valve", E. Nysten on võrdlemisi noore tööstusettevõttena ja ärina tugevaid edusamme teinud. Võitis 2. auhinna - väike hõbe-auraha. Valmistab vastuvõtte aparaate ja üksikosi..."

Postimees 20.08.1927: "Raadio-aparaadid on välja pandud /13.-22. augustini Tallinnas peetud VI Eesti näitus-messil/ "raadio-valve" E. Nysteni poolt. Äri valmistab omas töökojas aparaatide osi, nagu: transformaatoreid, mesikärg- ja leedion-poole, kondensaatoreid jne. Niisama seab kokku ka suuremalt oma töökoja osadest raadio-aparaate. Nii on välja pandud 7-lambiline aparaat, mis kaunis kõlakalt hääldab. Aparaadil on mitmed teistest lahkuminevad eriosad, mis ümberkäimist lihtsustab. E. Nystenile määrati väike hõbeauraha ja 10.000 mk. ergutusraha."

Raadio 26.11.1927: "Teatan ..., et olen lahkunud Raadio-Valvest ja olen oma raadioaparaatide ehitustöökoja ja akkumulaatorite laadimisjaama üle viinud Niguliste 3 teine maja Harju tänavalt. Kõige austusega O. Vaher."

Raadio 03.12.1927: "Teatan ..., et minu tehniliselt viimistletud akkumulaatorite laadimisjaam ja aparaatide ehitamis ning parandustöökoda Raadio-Valve asub endiselt Hobuse 10. Raadio-Valve E. Nysten.



21.03.1929-17.03.1931 töötas Raadio-Valve tehnilise juhatajana raadiotehnik ARTUR HAABU (vt AS KAPSI & KO).
Aadressil Nunne 8 registreeriti 1932. a. jaanuaris Kaubandus-tööstuskoja äriregistris elektri-, raadio- ja kaaludeäri RADIO-SERVICE, VIKTOR SPESSA (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 3/1932).



MERCADO, omanik RUDOLF KRIK (1926?-1928?)
raadiod 1926?-27-?
Tallinn, Müürivahe 16 (26-28)


1927
  1927 august: valmistab raadioaparaate

1926
  1926 november: Raadiotööd, uute aparaatide valmistamist, vigade parandamist ...
           võtab teha eriteadlane raadio alal, töötanud Üh. Riikides ...



1926. aasta septembris kutsuti ostjaid uude elektrikaupade ärisse Mercado, mille omanikud olid elektriäri Mars endine ärijuht Rudolf Krik ja keegi Wollmann.
1. veebruaril 1928 ilmusid Päevalehes, Vabas Maas ja Kajas kuulutused, milles Tallinna linna elektrikeskjaama juhatus teatas, et "firma "Mercado'lt" (omanik Rudolf Krik), Müürivahe tän. nr. 16, on elektrisisseseadete ehitamise õigus Tallinnas ära võetud ja tulevikus tema poolt tehtud tööd linna kaablivõrguga ühendamist ei leia".
1930. aasta alguses avati Müürivahe 16 muusikaäri Harmonie.
1930. a. aprillis tunnistati Rudolf Krik (Krick) äri alal maksujõuetuks (Päevaleht 29.04.1930).



INS. E. MALTENEK
raadiod ?-26-27-?
Tallinn


Hooaeg 1926/27

  1927 jaanuar:   "Eksituste ärahoidmiseks teatan, et mina ei seisa firma RADIOPHON'iga
     mingisuguses ärilises ühenduses ja et ma
oma raadioaparaate nimetatud firmas enam
     müügile ei lase. Ühtlasi teatan, et olen oma "Raadio käsiraamatu" pealao üle viinud
     kaubamaja "Pihlakas ja Pojad" raamatukauplusse. Ins. E. Maltenek.
     (Päevaleht 6.01.1927)



Hooaeg 1926/27
  1926 märts: ins. Malteneki neutrodüünid (müüs Radiophon)



EVALD MALTENEK
Sündinud 9. II 1887 Võrumaal Tsooru vallas
Surnud 31. III 1938 Tallinnas

Evald Maltenek oli üks Eesti raadioasjanduse ja soojustehnika pioneere. Ta õppis Tartu Reaalkoolis, lõpetas 1911 insener-tehnoloogina Riia polütehnikumi, praktiseeris Rootsis, töötas Tallinnas Volta tehases, oli Tallinna elektrijaama tehniline juhataja, töötas konsultandina Tartu elektrijaamas, Aseri tehases, Eesti Pangas jm. Ta oli üks Tallinna tehnikumi asutajaid, 1919-1921 selle õppejõud ja elektrotehnika osakonna dekaan, alates 1929. aastast õppejõud aurukatelde, auruturbiinide ja soojusmajanduse alal, samuti Riikliku Katsekoja soojustehnika laboratooriumi juhataja. Tallinna Tehnikaülikoooli asutamisest 1936. aastal selle õppejõud ja esimene prorektor, alates 1. jaanuarist 1938 korraline professor ja soojustehnika laboratooriumi juhataja. Kotkaristi 3. järgu kavaler, Korp! Vironia ja Rotary klubi liige (Uus Eesti 31.03.1938; Päevaleht 31.03.1938 jm)



INS. A. KENN (27)
raadiod ?-27-?
Tartu, Aleksandri 24-a (27)


1927
   1927 aprill: raadio-aparaadid - igasugu tüüpide ehitus, parandus, ümberehitus,
            käsitsemisõpetus, nõuanded iseehitajatele


1937. aastal kuulus Tallinna Metallitöösturite Ühingusse Aleksander Kenn (s. 6. IV 1905), kes oli "iseseisev metallitööstur" alates 1929. aastast ning kelle erialaks oli "raadioremont ja erinõuetele vastavad konstruktsioonid" (Tallinna Metallitöösturite Ühing (1937)).


JOHANNES DIEZMANN (DIETSMAN)
25-37
raadiod ?-26?-27-?
Võru, Kreutzwaldi 58 (25-31) - Aleksandri 4 (37)


J. Dietsman, optik-peenmehaanik (37) - Johannes Diezmann, Raadio-töötuba (31) - Johannes Diezmann, optika-mehaanika tööstus, peeninstrumentide ja füüsika-aparaatide tehas (26?) - Joh. Diezmann, Optika-mehaanika tööstus (25)


1927, august

  3- ja 5-lambilised neutrodüünid

1926?
  valmistab raadio-aparaate


Ühel säilinud dateerimata reklaamlehel teatab Johannes Diezmann, et valmistab oma tööstuses "kõrgeväärtuslikke raadio-aparaate maksuta ainult tingimusega, et kõik tarvisminevad osad saavad minu käest ostetud".
Leht pärineb arvatavasti 1926. aastast (seal mainitakse 1200 vastuvõtja olemasolu Eestis ja sügisel avatavat ringhäälingu saatejaama - tõenäoliselt peeti silmas 1926. a. detsembris alustanud OÜ Riigi Ringhäälingu programmi, sest kui 1928. a. sügisel alustas tegevust uus Tartu saatja, oli Eestis juba üle 10 000 vastuvõtja).
Pildil kujutatud raadioaparaat võib olla ka mõne teise tehase toodang ja ainult illustratiivse eesmärgiga.
JOHANNES DIEZMANN'I REKLAAMLEHT

1925. aasta detsember: "Müügil mitmetüübilised raadio aparaadid ja nende osad. Nendele, kes soovivad ise endile raadio aparaate valmistada, antakse juhatust ja skeemid tarvitada. Võtan enese peale raadio aparaatide ülesseadmisi vastutusega, et nad korralikult töötama saavad. Optika-mehaanika tööstus Joh. Diezmann" (Võru Teataja 24.12.1925)

13.-22. augustini 1927 Tallinnas peetud VI Eesti näitus-messil eksponeeris J. Diezmann omavalmistatud 3- ja 5-lambilisi neutrodüüne, valjuhääldeid, häältepuhastajaid" jm. "Kuulub rohkem asjaarmastajate hulka" (Kaja 17.08.1927).
Postimees 20.08.1927:

"... Pealinnast kaugel asuv Võru linn ei taha ka raadio-aparaatide konstrueerimise ja uute osade ülesleidmise alal pealinna äridest maha jääda. Nii on Võru optika ja mehaanika töökoja omanik Johannes Diezman välja pannud oma poolt kokku seatud 3- ja 5-lambilised neutrodüünid. Hääle kõla loomulikuks tegemiseks on hra Diezmanil välja töötatud vilgukivist membran ja erilisest massist valjulthääldaja. Esimene on Eestis patenteeritud nr. 749 all, kuna teine patenteerimata. Aparaadi välimuses on mõned puudused, kuid hääle kõla on hea. Võistlusest ei saanud leidur, tema oma seletusel, mõningatel põhjustel osa võtta, sellep. ei ole talle auhinda määratud. Soovime edu Eesti leidurile, sest kõik leidused on väikeselt alanud. ..."

1931. aasta detsembris müüs Raadio-töötuba ("Esimene Võrus") Johannes Diezmann OÜ Esto-Muusika neutrodüüne jm raadioaparaate ning ostis kokku, vahetas, noorendas ja parandas raadioaparaate.


K. SERSANT & A. HAUSENBERG / K. SERSANT
(H. W. Weckram (1900-1918)) - Sersant, Liblik & Hausenberg (1918-22) - K. Sersant & A. Hausenberg (25-1926?) - K. Sersant (1926?-27) - JÕUD & VALGUS (30-37)
raadiod ?-26-?
Tartu, Rüütli 9 (22) - Rüütli 11 (25-29)


1926
  1926 juuli: müüme ja valmistame tellimise peale raadioaparaate

(1925: raadio üksikosad ja kompl. aparaadid)


1918. aastal ostsid K. Sersant, A. Hausenberg ja G. F. Liblik seniselt omanikult ära tema 1900. aastal asutatud äri H. W. Weckram (hiljem asutas too aga samanimelise äri ilmselt uuesti, vt H. W. Weckram).
Uus firma Sersant, Liblik & Hausenberg jagunes mõne aja pärast aga kolmeks iseseisvaks äriks. Esmalt eraldus Liblik ja juba 1926. aastal tegutses Tartus Suurturg 10 firma G. F. Liblik (samas asus äri ka 1930. a-te algupoolel). Allesjäänud "Tehnika äri K. Sersant & A. Hausenberg" jagunes omakorda ilmselt 1926. aastal firmadeks "Tehnika-äri A. Hausenberg & Ko", Suurturg 16 ning K. Sersant, Rüütli 11. K. Sersanti äri asemel tegutses umbes 1930. aastast "Elektrotehnika äri Jõud & Valgus, end. Firma K. Sersant".
1928. aasta sügisel tegutses K. Sersanti äris raadioosakond, "kus saadaval kodu- ja välismaa aparaadid ja nende osad". Enda valmistatud vastuvõtjaid ei mainitud. Küll aga müüs oma valmistatud raadioaparaate 1933. aasta alguses firma Jõud & Valgus
Vt JÕUD & VALGUS
Vt A. Hausenberg & Ko


 

K. SERSANT'i detektorvastuvõtja.
Nr. 277 (kirjutatud pliiatsiga)
Omanik: elravel[ät]hot.ee


POSTI TELEGRAAFI-TELEFONI PEAVALITSUSE KESK-ELEKTROTEHNIKA TÖÖKODA (25) / POSTI PEAVALITSUSE KESKTÖÖKODA (29)
25-29
raadiod ?-25-?
Tallinn, Hollandi põik 5 (25) - Hollandi põik 6 (29)


1925 ?
   1925: eriala ... raadio aparaadid ja nende osad

raadiotuba[ät]hot.ee