ESILEHELE TEHASED UUDISED
MUUD VÄIKETÖÖKOJAD JA MEISTRID 1930. AASTATE II POOLEL

HOOAEG 1939/40 HOOAEG 1938/39
ERGO RAADIO
38-1941 -> FIRMA R. PEEP & E. VÄINASTE
Tartu, Riia 15 (38) - Võidu 1 (39-40) - Aleksandri 24-a ( -1941)

Ergo, spetsiaal raadiotöökoda (38); Ergo-Raadio, Ergo raadiotöökoda (39-41)


Hooaeg 1939/40

  tellimisel patarei- ja võrkvastuvõtjad

Hooaeg 1938/39
  tellimise peale mitmesuguste raadiovastuvõtjate ehitamine


"Müüa täiesti korras 3-lambiline raadio "Ergo" ühes uue aku ja anoodiga, Kivi 42-5..." (Postimees 31.03.1946)



Vt SÄDE RAADIOTÖÖSTUS. Ergo Raadio oli kas uue nimega Säde või samades ruumides asutatud uus raadiotöökoda.

1941. aasta septembris liitusid E. Väinaste Aleksandri 24-a asunud raadiotöökoda Ergo ja R. Peep'i Riia 17 asunud raadiotöökoda Firma R. Peep ning asutati Raadio-elektrotehniline äri ja tööstus Firma R. Peep & E. Väinaste asukohaga Riia 17.
1936. a. sügisel oli E. Väinaste raadiotehnilise töökoja Sirena tehniliseks meistriks.



FIRMA R. PEEP & E. VÄINASTE
1941-
Tartu, Riia 17 (1941- )
Asutati E. Väinaste raadiotöökoja Ergo ja R. Peep'i raadiotöökoja Firma R. Peep liitumisel.


1941

  september 1941: ehitatakse iga liiki raadioaparaate


1941. aasta septembris liitusid E. Väinaste Aleksandri 24-a asunud raadiotöökoda Ergo ja R. Peep'i Riia 17 asunud raadiotöökoda Firma R. Peep ning asutati Raadio-elektrotehniline äri ja tööstus Firma R. Peep & E. Väinaste asukohaga Riia 17. (Postimees 13.09.1941)
Firma tegeles purustatud raadioaparaatide parandamise ja ümberehitamisega, laadis akumulaatoreid, müüs laualampe ja kupleid. Samas teatati ka raadioaparaatide ehitamisest.
"Raadio-elektrotehnil. äri ja tööstus Riia 17 F-ma R. Peep & E. Väinaste. Parandatakse ja ehitatakse iga liiki raadioaparaate, võimendajaid, helifilmi-seadeldisi jne. Ostame ajakohase kõrge hinnaga uusi, pruugitud ja purunenud raadioaparaate, raadiolampe ja üksikosi. Akumulaatorite laadimise jaam. Töö kiire, korralik ja vastutusega. Radio-Elektrotechnische Werkstatt. Reparatur von Radioapparaten. Aufladung von Akkumulatoren. Riia-Str. 17. Geöffnet v. 8 bis 17 Uhr. (Postimees 20.09.1941)



RAYMOND PEEP
Sündinud 14. IX 1901 Tartumaal Rõngu vallas
Surnud

Vt Raadio-elektrotehniline tööstus R. PEEP


ERNST VÄINASTE
Sündinud 10. I 1906
Surnud

1936. aasta sügisel oli Ernst Väinaste raadiotehnilise töökoja Sirena tehniline meister, hiljemalt 1938. aastast raadiotöökoja Ergo Raadio ja alates 1941. aastast firma R. Peep & E. Väinaste omanik-kaasomanik.
Juunis 1936 esitas E. Väinaste Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Ametile avalduse õppinud töölise kutseeksami sooritamiseks. Sellele lisatud tunnistusel kinnitasid Eduard Kessler ja Erich Karheiding, et E. Väinaste on töötanud raadioalal alates 1928. aastast. Uue avalduse esitas E. Väinaste märtsis 1937, sooritas eksami ja registreeriti õppinud töölisena raadio tööalal 20.03.1937.

Riigiarhiiv ERA.3167.1.7919 (Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Amet)


PAUL NURM
37-41
Tartu, Vene 10 (37) - Riia 121a (40) - ? (41)

Paul Nurm, raadiotöökoda (37) - Paul Nurm, raadiotööstus ja parandustöökoda (40) - Paul Nurm, raadio-elektrotehniline laboratoorium (41)


1937. a. septembris teostas diplomeeritud raadiomehaanik Paul Nurm iga tüüpi raadioaparaatide parandusi ja ümberehitusi, pakkus
"vastuvõtjaid tuntud headuses" (pole teada, kas tegemist oli valmistamise või ainult müügiga), võrktransformaatoreid, poolikomplekte; keris moodsal masinal ristmähiseid ja laadis akusid.
Postimehes 11.08.1941 reklaamis Paul Nurm oma raadio-elektrotehnilises laboratooriumis raadiote ja elektriaparaatide parandamist. Kehva trükikvaliteedi tõttu on töökoja aadress loetamatu.


PAUL NURM
Sündinud 25. V 1911
Surnud ?

5. septembril 1936 teatas Paul Nurm ajalehes Postimees: "Lgp. raadioharrastajaile teatan käesolevaga, et olen lõpetanud OÜ Esto-Muusika raadiomehaaniku kohuste täitmise. Paul Nurm, Tartus, Vene 10."
15. detsembril 1936 esitas P. Nurm Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Ametile avalduse õppinud töölise kutseeksami sooritamiseks. Tunnistajate Samuel Meieli ja Hans Milistveri kinnitusel oli ta töötanud raadio tööalal 1927. aastast. Paul Nurm registreeriti õppinud töölisena raadio tööalal 20. märtsil 1937.
1938. a. septembris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris muudatus, mille kohaselt oli Paul Nurm lõpetanud toiduainetekaupluse pidamise Tartus, Vene 10 ja avanud kirjutusmaterjali- ja pudukaupluse Tartus, Riia 121-a (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 19/1938).

Riigiarhiiv ERA.3167.1.4858 (Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Amet); Postimees 5.09.1936; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 19/1938 jm





Tõenäoliselt Paul Nurme töökojas valmistatud
aparaadi säilinud skaala (ja ümberehitatud sisu
hiljem vahetatud kastis).
Skaalal: "NURM" RAADIO 1940.
Omanik: urti[ät]hot.ee - Raadiomuuseum

HOOAEG 1939/40
RAHVA-RAADIO, E. MAASIK, RAADIOTÖÖSTUS
39-40
Tallinn, Tehnika 15 (39-40)
Müüdi: Pärnus? (Vennad Jeerik "RAHVARAADIO"?)


Hooaeg 1939/40

  RAHVARAADIO




Tiidrik Maasik avas 1939. aasta kevadel aadressil Tehnika 15 "raadio-foto-elektri-jalgratta-ala erikaupluse" firma Tehnika, kus müüdi Ülo ja välismaa raadioaparaate, raadiolampe ja üksikosi; teostati akude laadimist ja vastuvõtjate parandust; müüdi fototarbeid (Agfa, Zeiss-Ikon, Perutz, Balda, Voigtländer, Eisenberger) ja tehti fototöid; müüdi ja parandati elektriaparaate (Siemens) ja -tarbeid; müüdi jalgrattaid. Aasta lõpust tegutses samal aadressil Eduard Maasiku ettevõte Rahva-Raadio.


EDUARD MAASIK
Sündinud 16. X 1899 (vkj 3. X 1899) Jõhvis
Surnud ?

Tiidrik ja Bernhard Maasiku vend. Tegutses alates 1929. a-st Tudulinna vallas raadioaparaatide valmistamise alal. 30.-31. augustil 1930 Tudulinna Põllumeeste Seltsi korraldatud Tudulinna põllumajandusnäitusel pälvis Eduard Maasik raadioaparaatide eest II auhinna. Alates 1. oktoobrist 1932 töötas Raadio-Teres. 1936. aastal taotles Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis registreerimist oskustöölisena raadio tööalal, kuid vajalikku eksamit ei sooritanud. 1937. aasta mais taotles Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Ametis registreerimist õppinud töölisena raadio tööalal. Sel ajal töötas iseseisvalt raadioalal, elades Tudulinna vallas Kesavälja külas. Avaldusele lisatud tõendis kinnitas firma Raadio-Tere, et Eduard Maasik on "Raadio-Tere teenistuses 1.10.1932 kuni käesoleva ajani, talve kuudel oskustöölisena uute aparaatide ehituse alal ja muul ajal iseseisva montöörina välistel service töödel". Taotlus jäi ka Tartus ilmselt rahuldamata (registreerimistunnistus puudub).
Eduard Maasik rajas 1939(?) oma raadiotööstuse Rahva-Raadio.

Riigiarhiiv ERA.1569.1.1996 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet), ERA.3167.1.4247 (Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Amet)

RAADIOTÖÖSTUS J. & E. KIVISAAR
1938-41
Narva, Tallinna mnt 1 (1938-41)


1938. a. septembris võttis Elmund Kivisaar üle varalahkunud F. MAKAVEI raadiotööstuse. 1940. a. jaanuaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris "Raadiotööstus J. & E. Kivisaar". Täisühingu osakapital oli 1000.- krooni ja täisosanikeks olid Johannes Kivisaar ja Elmund Kivisaar. Ettevõtte tegevusalana näidati "raadioaparaatide valmistamine, parandamine ja müük". Tööstus asus aadressil Narva, Tallinna mnt 1 (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 4/1940).
1941. aastal korraldatud ENSV tööstusloenduse järgi töötas raadiotööstus Edmund Kivisaar 1940. aastal 1 kuni 3 töötajaga 295 päeva. Selle aja jooksul valmistati oma toormaterjalist
6 raadioaparaati (neist neli vahelduvvoolule 1000.- rbl tükk ja 2 alalisvoolule 1000.- rbl tükk) ning remonttööde eest saadi 1500.- rbl. Tööstuses oli üks mähise kerimise seadeldis, kruustangid, puur, smirgelkäi ja 2 kW elektrimootor. (Riigiarhiiv ERA.R-10.1.178)


ELMUND KIVISAAR
Sündinud 28. XII 1912 Narvas
Surnud

Enda sõnul töötas E. Kivisaar "Fr. Makavei nimelises raadiotöökojas" tööjuhatajana alates 1937. a. aprillist. Fr. Makavei ootamatu surma järel võttis töökoja septembris 1938 üle. Juulis 1940 taotles E. Kivisaar Narva Tööstusliku Kutseoskuse Ametis enda registreerimist oskustöölisena raadio tööalal, kuid avaldus jäeti vajalike tunnistuste puudumise tõttu rahuldamata.

Riigiarhiiv ERA.4342.1.840 (Narva Tööstusliku Kutseoskuse Amet)

HOOAEG 1938/39
F. MAKAVEI RAADIOTÖÖSTUS
1937?-1938 -> J. & E. KIVISAAR
Narva, Joala 18 ( -1938) - Tallinna mnt 1 (1938)


Hooaeg 1938/39 (august 1938)

  raadioaparaadid oma tööstusest



Friedrich Makavei töökoja täpne asutamisaeg pole teada. Elmund Kivisaar märgib 1940. aastal enda raadio tööalal oskustöölisena registreerimise avalduses, et töötas "Fr. Makavei nimelises raadiotöökojas" 1937. a. aprillist. Võimalik, et F. Makavei alustas iseehitajana raadioaparaatide valmistamist juba varem.
1938. a. alguses asus F. Makavei tööstus Joala 18, augustis Tallinna mnt 1.
F. Makavei osales 20.-22. augustini 1938 toimunud Narva Tööstuse ja Kaubanduse Näitusel, eksponeerides "raadioaparaate oma tööstusest"; Fr. Makavei raadioaparaatide tööstus pälvis näitusel I auhinna väikese kuldauraha.


FRIEDRICH MAKAVEI
Sündinud 30. XI 1912 (vkj 17. XI 1912) Joaorul
Surnud 11. IX 1938

Friedrich Makavei õppis 2 aastat gümnaasiumis, töötas elektrimontööri abilisena, raadioalal täiendas end iseõppimise teel. 21. novembrist 1932 kuni 11. aprillini 1936 töötas Narvas V. Musta raadioäris montöörina. Märtsis 1936 osales Eesti Raadioaparaatide Valmistajate Ühisuse (ERVÜ) "Ühisraadio" korraldatud raadiokursustel. 4. novembril 1936 asus tööle Kr. Saar & Ko Narva esindusse raadiomontöörina.
1937. aastal esitas F. Makavei Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Ametile avalduse õppinud töölise kutseeksami sooritamiseks. Eksami sooritamise järel omandas 31. mail 1937 õppinud töölise kutse raadio tööalal, vastav tunnistus väljastati 12. juunil 1937.
F. Makavei elutee lõppes varakult ja traagiliselt - ta jäi 11. septembril 1938 Tartu lähedal rongi alla. Tema töökoja võttis septembris 1938 üle seal töötanud Elmund Kivisaar (vt J. & E. KIVISAAR).

Riigiarhiiv ERA.3167.1.4279 (Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Amet); Uus Eesti 12.09.1938; Uudisleht 12.09.1938

AIVO VALDU TORMILAID   (a-ni 1937 ARNOLD VIKTOR SEEDER (ka SEDER))
raadiod 1930?-39-...
Narva, Eha 5-1 (39)


Jaanuaris 1939 saatis Aivo Valdu Tormilaid (s. 11. V 1914 (vkj 28. IV 1914)) Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametile järelepärimise, kuidas sooritada raadio tööalal õppinud töölise kutseeksamit. Päringu leht kandis templit "Raadiotehniline talitus A. V. Tormilaid, Eha 5-1, Narva".
A. V. Tormilaid oli lõpetanud Narva Tööstuskooli teoreetilise osa metalliosakonnas ja olnud samal ajal alates 1930. a-st iseseisvalt tegev raadio ja elektritöö alal, "parandanud
ja ka ehitanud aparaate ... suurim ehitatud aparaat 7+2 l 3. lainealaline suursuper".
Vastusena nõudis amet täiendavaid tõendeid õppimise ja töötamise kohta.

Riigiarhiiv ERA.1569.1.2025 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet)

BORIS KUUSIK
raadiod 1926?-39-...
Tallinn, Suur-Patarei 12-9 või 9-12 (40)


Juunis 1940 esitas Boris Kuusik (s. 28. I 1907) Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametile avalduse enda registreerimiseks meistrina raadio tööalal. Enda sõnul oli ta tegutsenud
"raadioaparaatide ehitamise ja paranduse alal iseseisvalt alates 1926. a. vahetpidamata kuni seniajani".
B. Kuusik lõpetas 1931. a-l Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, seejärel tegutses Tallinnas mitme raadioäri juures raadioaparaatide ehituse ja paranduse alal.
Äri ja parandustööstuse RAADIOKLIINIK omanik K. Leilop tõendas 10. juunil 1940, et B. Kuusik on "teinud minu ärile kõiki raadioaparaatide ehituse kui ka paranduse alal ettetulevaid töid tükitöö tasu alusel, arvates 1.01.1931. a. kuni praeguseni".
1936. a. kevadel käis B. Kuusik firma Kr. Saar & Ko lähetusel praktikal Rootsi raadiotehases Gylling & Co (Centrum-Radio).
Philipsi ja Tartu Telefonivabriku raadioaparaate müünud elektri-, raadio- ja jalgrattaäri Elra (Müürivahe 7) tõendas 14. juunil 1940, et B. Kuusik on äris teinud "kõiki ettetulevaid töid tükitöötasu alusel, arvates 1939. a. kuni praeguseni".

Veel olid B. Kuusiku avaldusele lisatud tõendid mitmelt inimeselt, kellele ta oli raadioaparaadid ehitanud.
Nõmme linna vannutatud maamõõtja E. Ristlaan tõendas 11. juunil 1940, et B. Kuusik
"...valmistas minule 1929. a. 4-lambilise võrkvastuvõtja, millist kasutasin 10 aastat. 1939. a. septembris tellisin temalt uue 4-lambilise võrguvoolul töötava superraadio vastuvõtja, mida kasutan praegu."
Vandeadvokaat B. Niidu tõendas 16. juunil 1940, et B. Kuusik "...valmistas minule tellimise peale 1939. a. kevadel uue 4 lambilise raadioaparaadi, millist kasutan praeguseni."
Arstide Koja sekretär ...son(?) /allkiri/ tõendas 4. juunil 1940, et B. Kuusik "...valmistas minule minu tellimisel 1938. a. ühe 4 lambilise võrguvoolul töötava super-raadiovastuvõtja, millist kasutan sellega rahul olles tänaseni."
Tallinna linna bakterioloog Ed. Gens(?) tõendas 6. juunil 1940, et B. Kuusik "...valmistas minule tellimise peale 1937. a. 5-e lambilise super-raadiovastuvõtja, millist kasutan tänini."
Linna 3. haigla inspektor O. Saulep(?) tõendas 8. juunil 1940, et B. Kuusik "...ehitas 1933. a. Tallinna Linna III Haiglale tellimise kohaselt raadiovastuvõtu tsentraali (aparaadi) ning varustas ühtlasi haigla palatid kuuldekohtadega, millist seadet haigla kasutab tänaseni."

Oktoobris 1940 otsustati B. Kuusiku raadio tööalal meistrina registreerimise palve jätta rahuldamata, kuna tunnistused olid mitteküllaldased ja "iseseisvalt tegutsemine ei tähenda veel tegutsemist meistrina".

Riigiarhiiv ERA.1569.1.1988 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet)

HOOAEG 1938/39
E.R.Ü. LABORATOORIUM
1938-1940
Raadiod 1938/39
Tallinn, Estonia pst 13-8 (1938-1940)

Eesti Raadiooperaatorite Ühingu E.R.Ü. Raadio- ja elektrotehnika laboratoorium ja töökojad (1938-1940); Eesti Raadiooperaatorite Ühingu laboratoorium (1939)


Hooaeg 1938/39
  veebruar-märts 1939:
vastuvõtjad tellimise peale 45.- kr
      tellija materjalist 5.-



1938. a. oktoobris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Eesti Raadiooperaatorite Ühing, mille juhatus asus Tallinnas Teenri 4 ning raadio- ja elektrotehnika laboratoorium ja töökoda Tallinnas Estonia pst 13. Ühingu juhatusse kuulusid Jaan Pekker, Ervin Saar, Peet Mänd, Villu Vilnit ja Eduard Vaarjas. 1939. a. septembris teatati Kaubandus-tööstuskoja äriregistrile Estonia pst 13 asunud Eesti Raadiooperaatorite Ühingu raadio- ja elektrotehnika laboratooriumi ja töökoja tegevuse lõpetamisest.
Riigiarhiivis säilitatakse E.R.Ü. laboratooriumi ja töökodade pearaamatut ning likvideerimise komisjoni protokolliraamatut. Pearaamatu järgi oli töökoja aktiivse tegutsemise periood oktoobrist 1938 kuni sügiseni 1939 (septembrist novembrini oli käive väga väike, detsembris 1939 ja jaanuaris 1940 sisuliselt null). Töökoja likvideerimisele asuti aga alles 1940. aasta suvel ja komisjoni neljandal koosolekul 3. jaanuaril 1941 jaotati varade müügist saadud tulu 336,77 krooni ning loeti likvideerimine lõppenuks.
E.R.Ü. laboratoorium ja töökojad teenis tulu enamasti mitmesuguste parandustöödega. Pearaamatu järgi valmistati töökojas 1939. a. kevadel ilmselt 5 kuni 7 raadioaparaati:

  22.02.1939 Saadud raad. apar. eest. Arve No 114 -- 46.50
  28.02.1939 Saadud raad. apar. eest. Arve No 115 -- 31.-
    3.03.1939 Saadud raad. ap. eest. Arve No 116 -- 45.-
    4.03.1939 Saadud raad. ap. eest. Arve No 117 -- 45.-
  14.03.1939 Saadud raad. apar. müüg. Arve No 119 -- 56.50
  21.03.1939 Saadud raad. apar. eest. Arve No 121 -- 45.-
    6.06.1939 Saadud raad. apar. müügist Arve No 130 -- 56.50
  16.06.1939 Saadud raad. apar. ümbereh. Arve No 131 -- 32.75



Riigiarhiiv ERA.1563.1.62 ja ERA.1563.1.70 (Eesti Raadiooperaatorite Kutseühing); Kaubandus-tööstuskoja Teataja 23/1938, 20/1939

HOOAEG 1938/39
ARM RAADIO
1938/38
Raadiod 1938/39
Tallinn, Suur-Patarei 18a-7 (1939)


Hooaeg 1938/39
  Päevaleht 29.04.1939:
ARM Raadio parandab, ehitab, häälestab raadioaparaate.
      Iseehitajatele igasuguste poolide kerimine. S. Patarei 18-a - 7, Tallinn.



Võib-olla oli ARM Raadioga seotud BRUNO SILD.
Bruno Hermann Sild (s. 16. VI 1908) osales 1926. ja 1927. a-l insener F. Olbrei juhitud NMKÜ raadiokursustel, 1929/30 lõpetas Sidepataljoni raadiotehnika klassi, töötas 1930. a-l 8 kuud kaitseväe Võru ja Tartu raadiojaamades, õppis 1930/31 Tallinna Tehnikumi juures korraldatud raadiooperaatorite ettevalmistuskursustel ja sooritas Postivalitsuse raadiotelegrafisti kutseeksami. Enda sõnul "ühtlasi kogu selle aja tegutsenud raadiotehniliste seadete konstrueerimise alal".
1. augustist kuni 1. novembrini 1931 töötas B. Sild J. Rammuli raadiotöökojas, alates 1. novembrist 1931 kuni 1. septembrini 1937 mereväes raadiotelegrafistina, sh tegutses alates 26. augustist 1932 tollases mereside laboratooriumis raadio-elektrotehniliste seadmete konstrueerimise ja parandamise alal. Alates 1. septembrist 1937 oli 3. Lennuväedivisjoni raadiomehaanik.
Juunis 1936 esitas B. Sild Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametile avalduse enda registreerimiseks õppinud töölisena raadiotöö alal. Avaldus jäeti rahuldamata. Juulis 1940 esitas ta uue avalduse ning 17. jaanuaril 1941 registreeriti B. Sild oskustöölisena raadiotöö alal. Nii 1936. a. juunis kui 1940. a. juulis märkis B. Sild oma elukohaks Tallinn, Suur-Patarei 18a, korter 3.


Riigiarhiiv ERA.1569.1.2018 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet)

HOOAEG 1938/39
TÜRI RAADIOTEHNILINE TALITUS
1939-44
Türi, Viljandi 3 (1939-40) - Viljandi 5 (1941- ) - Viljandi 9 (42)


Hooaeg 1941/42
  sept 1941:
uute raadioaparaatide ehitamine

Hooaeg 1939/40

Hooaeg 1938/39
  märts 1939:
raadioaparaatide ehitamine ja parandamine


Türi raadiotehniline talitus avati Riigi Ringhäälingu Türi saatejaama ruumides märtsis 1939.

Järva Teataja 10.03.1939 lk 10:
Türil avati raadiotehniline talitus. Käesoleval nädalal avati Türil Riigi Ringhäälingu saatejaama tehniliste jõudude poolt raadiotehniline talitus, mille juures asub ka akulaadimise punkt, mis töötab Riigi Ringhäälingu kontrolli all. Avatud raadiotehniline talitus parandab raadioaparaate ja valmistab ka uusi tellimise peale, tahtes ühtlasi rahuldada Türil ja ümbruskonnas üha kasvava raadiokuulajate nõudeid puuduva raadiotöökoja suhtes. Vastava töökoja puudumisel on raadioaparaatide omanikud sageli pidanud oma aparaadid saatma Tallinna või mujale ilmnenud rikete kõrvaldamiseks, milline tülikas toiming aga nüüd osutub tarbetuks kohapeal avatud vastava töökoja näol. Pealegi on tööjõududeks ettevõttes Türi saatejaama vastava eriteadmistega raadio-asjatundjad.
Avatud talitus võimaldab kõigile tasuta nõuannet raadiotehnilisel alal.

Järva Teataja 12.09.1941 Uuesti avatud Türi raadiotehniline talitus asub nüüd Türil, Viljandi tn. 5 majas. Uute raadioaparaatide ehitamine ja vanade parandamine. Ostame igasuguste raadioaparaatide osasid.


Pikem artikkel Türi raadiotehnilise talituse tegevusest ilmus ajalehes Järva Teataja 3.08.1944 lk 3. Töökoja omanikuks oli siis endine Türi saatejaama valvetehnik Artur Leok ja töökojas oli ametis 11 töölist. Tegeleti raadioaparaatide ja elektriseadmete parandamisega. Koos sõjaväe tellimustega oli töökoja igakuine läbikäik umbes 30-35 raadioaparaati, talvehooajal suuremgi. Väiksemaid parandamiseks vajalikke osi hankis töökoda ise, kuid näiteks raadiolambid tuli muretseda aparaadi omanikul. Vaatamata osade puudusele oli seni suudetud parandada kõik töökotta toodud raadioaparaadid peale 2, mis tuli liiga suurte kahjustuste tõttu tagasi saata.

GEORG GOTTFRIED NEE
raadiod 1932-1938
Paide


Detsembris 1940 esitas Georg Nee (s. 1. IV 1915) Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametile avalduse enda registreerimiseks oskustöölisena raadio tööalal. Enda sõnul oli ta pärast Paide Ühisgümnaasiumi lõpetamist 1932. a. kevadel tegutsenud 1932-1938 Paides iseseisvalt raadioalal, parandades, korrastades ja
eritellimisel valmistades raadiovastuvõtjaid. Avaldusele lisatud tõendis kinnitas Paides Suur-Aia 13-2 elanud raadio oskustööline ALBERT LAMSTER, et G. Nee töötas Paides raadio tööalal 1. juunist 1932 kuni 21. juunini 1938 (võimalik, et G. Nee töötas A. Lamsteri töökojas või temaga muul viisil koostöös). Sarnase sisuga tõendi oli esitanud ka Paide linnavalitsus.

Paides Rüütli 18-1 elanud Evald Elgas tõendas 8. juulil 1940, et G. Nee
"...on minule eritellimisel valmistanud 1. X 1936. a. 4+2-lambilise võrksupervastuvõtja, mis minu poolt esitatud nõuetele vastav ja kõigiti korralikuks osutus..."
Lukusseppmeister A. Väliste tõendas 8. juulil 1940, et G. Nee "...on minule eritellimise peale ehitanud 3+1-lambilise võrk otse vastuvõtja..."

Oktoobrist 1936 kuni 1. veebruarini 1938 teenis G. Nee aega Sidepataljonis, kus lõpetas õppekompanii raadioklassi. Alates augustist 1938 töötas G. Nee Tallinnas E. Laurmanni ja E. Kivisalu raadiotöökojas RAADIO EL. 1940. a. kevadel lõpetas ta NMKÜ eratööstusõpilastekooli raadiotöö alal. Georg Gottfried Nee registreeriti raadio tööala oskustöölisena jaanuaris 1941.

Riigiarhiiv ERA.1569.1.2003 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet)

HOOAEG 1937/38        HOOAEG 1936/37
G. RAAG / RAADIOTEHNIKA BÜROO
36/37-37/38
Pärnu, Suur Sepa 3 (37)


Hooaeg 1937/38
  okt 1937:
Raadiotehnika büroo. Raadioaparaatide ehitus ja parandustöökoda. Ehitab,
      parandab ja moderniseerib igasuguseid raadioaparaate. Töökoda avatud ärip. 8-5.
      S.-Sepa t. 3. Meie poolt ehitatud universaal luksus suursuper on vaatamiseks välja
      pandud E. Sepa muusikariistade äri vaateaknale Kalevi tn. 14.

      (Pärnu Päevaleht 01.10.1937)
  sept 1937: Hooaja saabudes alustasin tegevust. Ehitan igasuguseid raadioaparaate.
      Eritellimiste peale ka moodsaid luksussupereid. Vanade aparaatide moderniseerimine
      ja parandus. Töökoda avatud äripäeviti kl. 8-1. G. Raag, S.-Sepa tn. 3.

      (Pärnu Päevaleht 06.09.1937)

Hooaeg 1936/37
  veebr 1937:
Raadiohuvilised! Avasin "Raadiotehnika büroo" nime all raadioparanduse
      töökoja, kus parandan ja ehitan igasuguseid raadioaparaate. Elektrimootorite
      blokeerimine. Raadiotehnik Georg Raag, Suur-Sepa 3.

      (Pärnu Päevaleht 13.02.1937)

   

RAAG RAADIO raadiokapp
Pole täpselt teada, kas see on mingil moel seotud Georg Raagi Raadiotehnika bürooga või hoopis Artur Raagi Tallinna raadiotööstusega HELI.
Kahjuks säilinud vaid kast.
Omanik: elravel[ät]hot.ee

HOOAEG 1936/37        HOOAEG 1935/36 HOOAEG 1934/35        HOOAEG 1933/34
UNIVERSAAL
1933?-1940
raadiod ?-33/34-36/37-?
Tartu, Kalda 1 / Kalda ja Raekoja nurk 1/2 (1933-1935) - Narva 25 (1935-...) - Narva mnt 45 (36-08.1939) - Kauba 13 II korrus (15.08.1939-...)

Universaal, raadio- ja elektrotehnika tööstus (33-34); Universaal, raadio-elektrotehnika töökoda, omanik M. Lauren (35); Universaal akkulaadimisjaam, raadioparandus (37); Universaal, raadio-elektrotehnika-tööstus (36-39)



Hooaeg 1936/37
  november 1936: valmistab raadioaparaate, igasuguseid võrkvoolu tarbeid,
     elektrisisseseadeid jne.


Hooaeg 1935/36
  oktoober 1935: tellimisel(?) 2-lambilised u. 80.- kr. ja 3-lambilised u. 100.- kr.

Hooaeg 1934/35
  oktoober 1934: raadio aparaatide ehitus, ümberehitus ja parandus
     "Tööstus valmistab parimate kavandite järele kõige moodsamaid
     võrk- ja patareivastuvõtjaid."
  november 1934: raadiovastuvõtjaid valmistatakse "keäsoleval hooajal ainult tellimisel"


Hooaeg 1933/34
  mai 1934: ehitab moodsaid kohver-raadiovastuvõtjaid
  november 1933: raadioaparaadid tellimisel

Postimees 4. oktoober 1935:
"... "Universaal" raadio-elektrotehnika töökoja omanik M. Lauren seletab: "hooaeg on tänavu elavam mullusest. Olgugi, et algaval hooajal on müügile ilmunud nii kodu- kui välismaa firmade uudisaparaate, mis paremad eelmise aasta tüüpidest, jäävad nad siiski paljudele oma hinna poolest kättesaamatuks. Keskmiselt maksab aga meie oma tööstuses valmistatud aparaat 80-100 krooni, olenedes sellest, kas valmistatud aparaadid on 2- või 3-lambilised. Ka püüab tööstus tellimisi võimalikult kiiresti täita. Keskmiselt võtab aparaadi valmistamine 2-3 päeva." ..."
Kuulutus samas lehes:
"Universaal'i raadio-elektrotehnik Tartus Narva 25 valmistab võrkvoolu elektrotehnikatarbeid, raadio alal moodsaid ja ajakohaseid raadio-vastuvõtjaid."

Postimees 23. november 1934:
"Raadio-elektrotehnika tööstuse "Universaal", Kalda tän. 1, juhataja M. Lausen /=Lauren/ seleteb, et "Universaal" töötab tema juhtimisel juba üle aasta, millise aja kestel on saanud tööstus rohke tarvitajaskonna osaliseks. See on võimaldanud ka tööstust täiendada ja andnud tööstusele ühtlase võimaluse võistelda praegusaja paremate raadiovastuvõtjate ehitamisel, kuna neid käesoleval hooajal ainult tellimisel valmistatakse.
Peale raadioaparaatide valmistamise tööstuses parandatakse ja ehitatakse moodsamateks aparaatideks veel ümber kõiki vanematüübilisi aparaate, mida paljud pidavat kasulikumaks kui osta uut kallihinnalist aparaati."

Postimees 10. november 1933:
"Raadiotööstus Tartu. Kodanikud M. Lauren ja Ad. Orav on esinenud linnavalitsusele palvega, et neile võimaldataks avada väiketööstust "Universaal" Tartus, Kalda 1. Tööstus hakkaks töötama elektrotehnika, raadio ja telefoni alal. Tööstuses peale kahe omaniku rohkem töölisi ei ole. Samuti ei ole tööstuses ette nähtud jõumasinaid."

1934. aasta lõpus oli Universaali erialaks: raadio aparaatide ehitus, ümberehitus ja parandus, raadio ja signalisatsiooni sisseseadmine, akude laadimine ja korrastamine, igasugu elektriaparaatide parandus.
Kevadest 1937 kuni veebruarini 1939 töötas Universaalis Johannes Raudsepp, kelle mälestustel põhineb järgnev väike ülevaade Universaali tegevusest 1930. a-te lõpus.
Sel ajal oli töökoja ainuomanikuks Metshislav Lauren, Ad. Orav enam Universaalis ei tegutsenud (ta töötas hiljem Tartu Telefonivõrgus). Samuti ei valmistatud sel ajal Universaalis enam raadioaparaate. Narva mnt 45 oli töökoja käsutuses kaks umbes 10-11 ruutmeetrist ruumi. Esimeses, akendeta köögis, oli vastuvõtu- ja akude laadimise ruum; teises asus töökoda (maja hävis koos teiste ümbruskonna hoonetega sõjatules). Mingit erilist sisseseadet töökojal polnud - tagumises ruumis asusid kruustangid, käsidrell, elektritõlvikud, näpitsad-kruvikeerajad, taskuvoltmeeter, lisaks kümmekond 1920. aastate patareivastuvõtjat ja suur Blaupunkti elektromagneetiline valjuhääldi.
Töökoja põhitegevuseks oli raadio- ja autoakude laadimine ja parandamine (plaatide vahetus). Aeg-ajalt toodi parandada mõni raadioaparaat (siis käis kohal raadiotehnik) või elektriline majapidamisseade, vahel testiti ja parandati autode elektriseadmeid.
Umbes aasta töötas koos J. Raudsepaga Universaalis üks tema klassivend, siis jäi ta ainukeseks tööliseks. Tööd jäi üha vähemaks ja 1939. a. veebruaris lahkus ka Johannes Raudsepp Universaalist, siirdudes tööle Tartu Linna elektrijaama. Alates veebruarist 1942 töötas J. Raudsepp Raadio Kooperatiivi Tartu esinduse raadioparandustöökojas.


METSHISLAV LAUREN (ka Metsislav Lauren)
Sündinud 19. VI 1911
Surnud 15. X 1981

Töötas ja õppis ametit 1926-1930 Tartu Telefonivabrikus, hiljem (alates 1933?) pidas kuni 1940. a-ni Tartus oma töökoda. 3. novembril 1933 sai Tartu Tööoskusametilt ajutise töötamise loa õppinud töölisena elektrotehnika (telefoni- ja raadioaparaatide) alal, mis kehtis 1. märtsini 1934.
Kolis 1940. aastal Tallinna, taotles sama aasta juulis Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis enda registreerimist oskustöölisena raadio-telefoni-elektrotehnika tööalal, kuid registreerimismaksu mittetasumise tõttu jäi avaldus menetlusse võtmata. Sõja ajal olevat M. Lauren töötanud Toompea lossi elektrikuna, peale sõda Ministrite Nõukogu autobaasis garaazhide ülemana.

Johannes Raudsepp; Riigiarhiiv ERA.1569.1.1990 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet).


GALVAN
1932-37
raadiod ?-36-?
Valga, Vabaduse 7 (36-39)

Galvan, Paul Järlik (1932-1933); Galvan, Ernst Jürison (1933-37)


1936. aastal valmistati
50 raadioaparaati 8300.- kr väärtuses.

1937. a. majandusloenduse järgi rajati ettevõte Galvan 1932. aastal Paul Järliku poolt. 1933 sai omanikuks Ernst Jürison. Galvani tegevusaladeks olid nikeldamine, vasetamine, hõbetamine, raadio, grammofonid, elektrotehnika. 1936. aastal töötati peamiselt raadio ja galvaniseerimise alal, valmistati raadioaparaate, tehti nikeldamis-, kuldamis-, parandus- ja remonttöid. Masinatest olid kasutusel poleerimismasin (oma töö) ning Siemens-Halske puurmasin ja mateerimismasin. Firmas töötas koos omanikuga veel üks inimene.
1936. aastal valmistati 50 raadioaparaati (8300.- kr) ja 200 peeglijalga (200.- kr) ning tehti mitmesuguseid teenustöid ja laaditi akusid.

Riigiarhiiv ERA.1831.1.4867 (majandusloendus 1937)

HOOAEG 1936/37
EINO JÕEMETS
1936-...
Väike-Maarja



Hooaeg 1936/37
   sept 1936:
Hiljuti avatud kellasepa-raadiotöötoas ... valmistan uusi raadioaparaate
     ja ehitan asjatundlikult ümber vanematüübilisi.

PHILIPP KINGSEPP
raadiod u. 1930?-36-...
Tallinn, Kristiine 11-6 (36)


Philipp Kingsepp (s. 10. V 1905) tegutses raadio alal alates 1925. aastast, töötades 8.10.1925-30.04.1928 raadioäris Radiophon raadioaparaatide ehitajana ja parandajana. Seejärel teenis aega Sidepataljonis, lõpetas õppekompanii raadiotehnika klassi, oli kaitseministeeriumis raadiotehnik-telegrafist.
Kaitseväest lahkudes
hakkas iseseisvalt raadioaparaate valmistama, millega enda sõnul tegeles ka juunis 1936, kui esitas Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametile avalduse enda registreerimiseks õppinud töölisena raadio tööalal.
Muuhulgas
konstrueeris ta raadioaparaate "dipl. ins. A. Lukkile, eluk. S. Pärnu 17, kes raadio välisfirmade esindajana müüs ka minu konstrueeritud aparaate".
Hiljem õppis P. Kingsepp Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas matemaatika osakonnas ja Tallinna Tehnikumis raadio alal.

ALEKSANDER LUKK registreeris oma tehnilise-kaubandusliku agentuuri "Dipl. ins. A. Lukk" Kaubandus-tööstuskoja äriregistris märtsis 1929. Agentuuri tegevuse algusajaks oli 1. juuli 1928, asukohaks (Suur-)Pärnu mnt 17 korter 1, alates 1. juulist 1937 Nõmme, Muru 1.
1934. a-l esindas A. Lukk firma Ferranti raadioaparaate ja -tarbeid. P. Kingsepa konstrueeritud Eesti vastuvõtjate reklaame ega muid andmeid ei ole leida õnnestunud.


Riigiarhiiv ERA.1569.1.1983 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet), ERA.891.2.9495 (Kaubandus-tööstuskoda) jm

H. KISTBACK
? - 42?
Haapsalu, Posti 2

H. Kistback, raadioaparaatide ehitaja ja parandaja




Detektor
Templiga "Raadioaparaatide ehitaja ja parandaja H. Kistback Haapsalu, Posti 2"
1942? (aastaarv on kirjutatud pliiatsiga templi kõrvale)
Omanik: heiki.ahonen[ät]mail.ee




2-lambiline patareivastuvõtja Vefar 2MD/35 kastis
Templiga "Raadioaparaatide ehitaja ja parandaja H. Kistback Haapsalu, Posti 2"
Osa detaile 1939. a. kirjadega
Omanik: urti[ät]hot.ee - Raadiomuuseum



Skaala ja konstruktsiooni järgi võib-olla H. Kistbacki valmistatud vastuvõtja
Omanik: taaraneli[ät]hotmail.com



H. Kistbacki tempel on teada ka ühe säilinud Are Vikerlane 1938/39 hooaja mudeli kastil.

? (PEETER MÄGI)
1934-37
Tartu, Aleksandri 3 (1934-1935) - Promenaadi 5 (1935-1936) - Võidu 11 (1936-37)


Tartu Töösturite Keskühing 1917-1937 (1937):
Peeter Mägi õppis 1915-1918 Kroonlinna merekoolis, teenis I maailmasõja ja Vabadussõja ajal raadiojaamades, oli 1922-1928 Peipsi laevastiku raadiojaama vanem. Tegutses aasta ärijuhina Tartus Teater & Muusika kaubamajas, seejärel oli kuni 1934. aastani raadiomeister Tartus KM Vennad Prüüs raadioosakonnas. Sealt lahkudes omandas meistrikutse Tartu Tööoskusametis raadio-, elektrotehnika- ja telefonitöö alal. 1934. a. sügisel asutas Aleksandri 3 Raadio-Kooperatiivi Tartu osakonna
ja selle kõrvale ka iseseisva raadioaparaatide ehitus- ja parandustöökoja.
1936. aasta sügisel tõi mõlemad ettevõtted üle Võidu 11, olles mõlema ettevõtte juhiks. Peeter Mägi kuulus muuhulgas ka Tartu Kaupmeeste Seltsi, Tallinna Raadiooperaatorite Ühingusse ja Tartu Motoklubisse.

Pole teada, mis nime P. Mägi tööstus kandis. Seni pole õnnestunud leida ka mingeid viiteid seal toodetud raadioaparaatidele. Siiani leitud mitme Tartu raadioalase väiketööstuse hulgas pole ka ühtegi, mis asunuks aadressil Aleksandri 3 või Võidu 11.
Raadio-Kooperatiiv asus vahepeal (1935-1936) veel Promenaadi 5; Võidu 11 oli asukohaks 1940. a-ni ning ka hiljem, sõja ajal.


Johannes Raudsepp (vt Universaal, M. Lauren) asus tööle Raadio-Kooperatiivi raadioparandustöökotta 1942. a. veebruaris. Raadio-Kooperatiivi Tartu esindusel oli uues moodsas hoones Võidu 11 (hiljem Ülikooli 1) kasutada avar äriruum, mille taga asus teine, kontori- ja töökojaruum. 1941. a. juulilahingute ajal sai ümbruskond tulekahjude läbi tugevasti kannatada ning hoone Võidu 11 pääses tänu Peeter Mägi organiseeritud tulevalvele. Saksa ajal kuulus kauplus Tööstus-Kaubanduskeskuse Tartu kontori koosseisu. Müüdi vähesel arvul järelejäänud raadioosi ja Inglise õngekonkse (!). J. Raudsepp tegeles peamiselt vastuvõtjate parandamisega, klientideks olid muuhulgas ka saksa sõjaväelased, kes kuulasid Tartu lähedal tegutsenud sõdurisaatjat "Ursula" ja lasid oma aparaate vastavalt kohalikele oludele ümber ehitada. J. Raudsepp töötas Raadio-Kooperatiivis aprillini 1943, mil ta mobiliseerituna määrati Siemensi töötajaks ning suunati Kohtla-Järve ja Kiviõli õlitehastesse.

Peeter Mägi sündis 5. septembril 1898 ning suri 5. jaanuaril 1965. Kui Raadio-Kooperatiivi kauplus peale sõda likvideeriti, avas ta väikese raadioparandustöökoja Raekoja kõrval, mille kolis hiljem Ülikooli tänavale (üle tee, endise Raadio-Kooperatiivi äriruumide vastu), kus tegutses u. kümmekond aastat.

Piltidel Peeter Mägi oma Ülikooli tn raadioparanduse ees ja sama maja 1997. aastal.
Fotod: Johannes Raudsepp.

M. PUKK
35-39
Valga, Maleva 5 (35) - Pedeli 2a (37-39)


Pole teada, kas M. Pukk valmistas ise või müüs mõne muu tööstuse raadioaparaate.


märts 1937: "Uued 6 ja 4 lambil. patar. ja akudega raadioaparaadid maal kasutam. odavalt müüa. Järelmaks ja vastutus. Näha Valgas, Pedeli tn 2-a, M. Pukk, dipl. raadiomeister." (Lõuna Eesti 22.03.1937)


"Dipl. raadiomeister M. Pukk, eriala: raadioaparaadid, akulaadijad, pingeregulaatorid, mõõduriistad jm elektrotehnil. erikonstruktsioonid." (Eesti Veski 1/1939)

"M. Pukk, elektrotehn. dipl. raadiomeister. Valmistan odavalt polariseeritud releega akulaadijaid alalisvoolule, või releesid eraldi ja lampalaldajaid vahelduvvoolule." (Eesti Veski 4/1938)

"Elektrimasinate, mootorite ja aparaatide plokeerimist toimetab asjatundlikult ja määruste kohaselt M. Pukk dipl. elektrotehnik- raadiomeister." (Lõuna Eesti 27.11.1935)

HOOAEG 1935/36
RAADIOMONTÖÖR JOH. ONU
36
Avinurme


1936

mai 1936: "Valmistan tellimise peale raadioaparaate ja võtan vastu ka parandusi. Töö korralikkuse eest vastutus. Hinnad mõõdukad. Raadiotehnika viimane uudis: Aparaadid ilma anoodpatareita!" (Uudisleht 28.05.1936)

VELLEMA
1935/36
Tootja teadmata. Eestis valmistatud?



Mudel: VELLEMA
Toide: võrk
Lambid: 5
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 260.- kr.


 

Vellema aparaate reklaamis Voldemar Engeli elektrotehnika büroo ja äri 1935. aasta oktoobris-novembris koos USA Philco raadiotega.
Ajalehes Vaba Maa 12.10.1935 ilmunud reklaamartiklis kirjutati:
"V. Engel ja Ko. elektritehnika tööstus. "Sügishooajaks saadame turule raadiosõpradele uue vastuvõtteaparaadi - 5-lambiline "Super", mis peaks rahuldama meie nõudlikuma raadiokuulaja soove. Selle aparaadi viimistlemisel oleme töötanud kolm kuud. Hinna poolest võiks see tüüp kättesaamatu olla laiemale hulgale. Võimaldame ostjale soodsad järelmaksutingimused. ... Oma tööstuse kaudu saadame turule mitmes suuruses tööstuste tarvis elektrimootoreid..."
V. Engel osales 25.-30. oktoobrini 1935 toimunud VII Eesti Raadionäitusel. Uus Eesti 26.10.1935: "...V. Engeli väljapanekute hulgas paelub tähelepanu väga maitsekas lugemisnurga jaoks mõeldud aparaat, varustatud püstlambiga ja raamaturiiuliga..."
Nii uute kui pruugitud aparaatide müügiga tegelenud raadio-fototarveteäri Ra-Fo (Tallinnas Viru 13) reklaamid:
Päevaleht 4.02.1937:
"Raadio aparaate hooaja lõppedes müüme ... Vellema super 3 laineala Kr. 155 ..."
Päevaleht 15.03.1937: "Raadioaparaate kuni 18-kuise osamaksuga - suure hinnaalandusega ... "Vellema" super Kr. 165 ..."

V. Engeli eri nimesid (V. Engel, V. Engel ja Ko, Võime) kandnud tööstuses valmistati mitmesuguseid elektrimasinaid (elektrimootoreid, juukselokkimisaparaate VELLEN, juuksekuivatajaid, kõrgepingeaparaate), kuid raadioaparaatide ehitamist ei ole tööstuse reklaamides ega reklaamartiklites kunagi mainitud.
V. Engeli äris müüdi raadiotarbeid ja raadioaparaate nii 1920. kui 1930. aastatel, kuid nimeliselt on neid reklaamides mainitud üksikutel kordadel: 1928. aastal müüdi Nora raadioaparaate, 1935. a. sügisel Vellema ja Philco aparaate.

1936. aastal soovis Uus-Kalamaja 14-11 elanud Erik Anderson (s. 23. V 1911) sooritada Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis õppinud töölise kutseeksami raadio alal. Enda kinnitusel oli ta sel alal tegutsenud alates 1926. a-st ja kutseliselt alates 1931. a. algusest "oma koduses töökojas". Avaldusele oli lisatud V. Engeli tunnistus 21. augustist 1936: "...kinnitan, et Erik Arnoldi poeg Anderson on alates 8. veebr. 1931. a. kuni käesoleva ajani minu ettevõttele teinud igasuguseid raadiotehnilisi töid, ehituste ja paranduste näol. Kõik eelnimetatud tööd sooritas härra Anderson omas koduses töökojas laitmatult ning asjatundlikult." /Riigiarhiiv ERA.1569.1.1966 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet)/.

LABORATOORIUM MIKI?
1935/36?





5-lambiline vastuvõtja
Kasutatud lampide järgi tõenäoliselt 1935/36 hooajast.
Skaalal: LAB."MIKI".; muud valmistaja- ja mudelitähised puuduvad.
Nupud vahetatud.
Omanik: urti[ät]hot.ee - Raadiomuuseum


Aparaadi valmistamise täpsed asjaolud on seni teadmata.
1936. aasta alguses avas Kurt Mill Tallinnas Pärnu mnt 36 / Roosikrantsi 23 äsja valminud uues majas oma manufaktuur- ja fotoäri ning fototehnilise laboratooriumi "Miki" (Foto Miki). Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti firma 1936. a. aprillis. /Päevaleht 21.03.1936; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 9/1936/
Muuhulgas reklaamiti Miki ühe erialana ka raadioskaalade valmistamist.
Kindlad andmed säilinud vastuvõtja ja Kurt Milli fototehnilise laboratooriumi Miki võimalikust seosest praegu puuduvad.

UNIVERSUM (?)


Päevaleht 26.02.1936, raadioäri Viru 8 müüb:
     Universum 3 lainega 135.- kr
     Universum 3 lambiga 100.- kr
     Universum 4 lambiga 115.- kr
Päevaleht 4.02.1937, raadio-fototarveteäri Ra-Fo Viru 13 müüb:
     Universum 3 lambiga 75.- kr
     Universum 4 lambiga 80.- kr
Päevaleht 10.02.1938 ja Uus Eesti 11.02.1938, Ra-Fo Viru 13 müüb:
     Universum 5 lambiga, 2 lainealaga, 1936. a. mudel, enne 245.-, nüüd 95.- kr
     Universum 4 lambiga, 2 lainealaga, 1936. a. mudel, enne 185.-, nüüd 65.- kr
Päevaleht 7.02.1939, raadio-fotoäri A. Tikkar Tartu mnt 8 müüb:
     Universum, enne 225.-, nüüd 50.- kr


Raadiote Universum Eesti või välismaa päritolu pole selge (näiteks oli Universum 1936/37 ka Austria raadiotehase Kapsch üheks mudeliks).

raadiotuba[ät]hot.ee