ESILEHELE TEHASED UUDISED
MUUD VÄIKETÖÖKOJAD JA MEISTRID 1930. AASTATE I POOLEL


HOOAEG 1935/36          HOOAEG 1934/35

HOOAEG 1933/34          HOOAEG 1932/33

HOOAEG 1931/32

(VÕRU) RAADIOKLIINIK, JOH. LAMPSON
?-31-36-?
Võru, Liiva 7 (31) - Jüri 28-a (33-34) - Jüri 27 (1936- )

Võru Raadiokliinik (31); Raadiokliinik, Joh. Lampson (33); J. Lampson, Võru Raadiokliinik (34); Joh. Lampson, raadiokliinik (36)


Hooaeg 1935/36

  jaan 1936: moodsate aparaatide ehitamiseks täiendatud sisseseade

Hooaeg 1934/35
  aug 1934: uute /raadioaparaatide/ ehitamine

Hooaeg 1933/34
  sept 1933: valmistab kõige moodsamaid raadioaparaate

Hooaeg 1932/33

Hooaeg 1931/32
  nov 1931: valmistatakse uusi /raadiovastuvõtjaid/ ja ehitatakse ümber aparaate kõige
                     moodsamate skeemide järele

  dets 1931: valmistab igatüübilisi ja igahinnalisi aparaate, ka võrkkütte vastuvõtjaid
                     linnas kuulajatele kõige uuema skeemi ja uudislampidega (kaudselt köetavad)


4.-7. septembrini 1931 toimunud Tartu põllumajandus- ja tööstusnäitusel sai Võru Raadio-kliinik 3.-b auhinna "vastuvõtja eest ühes valjuhääldajaga" ja kiituskirja ?-lambilise aparaadi eest.
Samal ajal ilmunud kuulutuses teatati: "Raadio-kliinik, Võrus, telef. 10-1. Ehitatakse uusi moodsaid vastuvõtjaid ja monteeritakse ümber igasuguseid raadio-aparaate. Töö eest vastutus. Hinnad odavad. Tutvunege väljapanekutega Tartu juubelinäitusel." (Postimees 6.09.1931)
1933. aasta september: "Raadiokliinik valmistab kõige moodsamaid raadioaparaate võrk- ja akkumolaatori küttega, dünamilisi- ja harilikke valjuhääldajaid, elektromembrane grammofoni kõvendusele ja võrkanoode 12 kroonist alates. Eriti tähtis maakuulajaile väike voolu tarvitus, ja just minu valmistatud 4-lambilisel aparaadil on 3 korda väiksem voolutarvitus harilikust vabriku 3-lambilisest aparaadist, kuid hääle poolest palju tugevam. Pääle selle ehitan ümber aparaate, asetan uusi plaate akkumolaatorisse ja teen igasugu raadioalasse puutuvaid töid. Austusega Joh. Lampson Võrus, Jüri tn. 28-a. (Võru Teataja 10.09.1933)
1933. aasta septembris peetud Võru põllumajandus- ja tööstusnäitusel sai Joh. Lampson raadioaparaatide, akumulaatorite ja valjuhääldite eest 1. auhinna, diplomi väikesele kuldaurahale.
1934. aastal valmistati uusi ja ehitati ümber vanu raadioaparaate, parandati vastuvõtjaid ja akusid ning laaditi akusid.



HOOAEG 1935/36

KAFR RAADIO
?-35-?
Võru, Kasarmu 1 (35)


1935/36

  juuni 1935: valmistab igasuguseid raadioaparaate; võrkvastuvõtjad 1935.-36. a. mudelid
                       valmimisel, hinnaga 65 kr. alates


1935. a. juuni:
"On õige aeg lasta oma vastuvõtja parandada "KaFr Raadio" juures, et raadiohooaja tulekul oleks vastuvõtja tõsiseks meelelahutajaks ja sõbraks sügisõhtul. Võrkvastuvõtjad 1935.-36. a. mudelid valmimisel, hinnaga 65 kr. alates. Raadioaparaatide eest aastane vastutus. Järelmaks võimaldatud. "Ka Fr Raadio" Võrusse uuesti avatud osakond Kasarmu 1." (Võru Teataja 7.06.1935)
"KaFr Raadio valmistab igasuguseid raadioaparaate mitmesuguses suuruses ja hinnas. Eriti soovitame universaal-vastuvõtjaid, mis töötavad alalis- ja vahelduvpingega (vooluga) ilma vastuvõtja ümberehituseta. Eriti tähtis isikutele, kes muudavad elukohta. 1935.-36. a. mudelid 65 kr. alates ilmumisel. Aastane vastutus. Maksutingimused soodsad. Vastuvõtjate parandused. Üksikosade valmistus. Ka Fr Raadio Uuesti avatud Võru osakond Kasarmu t. 1." (Võru Teataja 14.06.1935)

KaFr Raadio kuulutused ilmusid Võru ajalehes ainult 1935. aasta juunis, hilisemast tegevusest andmed puuduvad. Samuti pole midagi teada varasemast tegevusest ja töökoja põhiasukohast ("Võrusse uuesti avatud osakond"!).


PAUL PLAKK
raadiod 1932-1936
Koiola, Võrumaa


Detsembris 1936 esitas Paul Plakk (s. 15. VII 1909) Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametile avalduse enda registreerimiseks õppinud töölisena raadio tööalal. Enda sõnul oli ta tegutsenud 1932. a-st kuni 3. augustini 1936
raadioaparaatide ehituse ja paranduse alal oma sünnikohas Koiola vallas Võrumaal.

Paul Plakk õppis raadiotehnikat alates 1926. a-st Tartu Ühistehnikagümnaasiumi elektrotehnika harus, mille lõpetas 1930 cum laude, töötas 1931. a-ni kooli laboratooriumis, teenis 1931-1932 aega kaitseväes Sidepataljonis elektrotehnika laboratooriumis Leo Stürmeri juhatusel. Sooritas septembris 1931 Postivalitsuse juures raadioamatööri eksami. 1932-1936 tegutses raadioalal kodukohas Koiolas, augustis-septembris 1936 töötas raadiotehases OÜ RET ja alates 1. oktoobrist 1936 J. Rammuli raadiotehases.

Riigiarhiiv ERA.1569.1.2011 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet)

BORIS TAMBERG
raadiod 1930. a-te I poolel?
Tallinn, Allika 8-3 (37)
Võib-olla ehitas raadioaparaate ka firmadele AS Drommeter & Co ja Eldro, Tallinn, Lai 1


Augustis 1937 esitas Boris Tamberg (s. 25. VIII 1907) Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametile avalduse raadio tööalal meistri kutseeksami sooritamiseks. Eksam jäi ühe katse ja korduvate loobumiste järel sooritamata.
B. Tamberg lõpetas 1928 Tallinna Saksa Poeglaste Gümnaasiumi, töötas 23.09.1928-1.05.1931 AS Drommeter & Co raadioosakonna juhatajana. Kui aktsiaseltsi asuti likvideerima, müüdi raadioosakond Ella Drommeteri asutatud uuele ärile Eldro ja B. Tamberg jätkas 1.05.1931-04.1934 Eldro raadioosakonna juhatajana,
"...monteerides ise kõiki raadioaparaate, kusjuures need aparaadid võimaldasid eriti puhta selektiivse vastuvõtu..." (Eldro tõend 1. märtsist 1934). Seejärel täiendas B. Tamberg enda sõnul end iseõppimise teel, sealhulgas "ehitades ja parandades raadioaparaate". 21.05.1937-1.10.1939 töötas B. Tamberg Vef Eesti osakonna raadiolaboratooriumi juhatajana. Töölt lahkumise põhjuseks oli firma sulgemine "sisseveoraskuste tõttu".
Juulis 1939 esitas B. Tamberg uue avalduse enda registreerimiseks oskustöölisena raadio tööalal, kellena ta registreeriti jaanuaris 1941.

Riigiarhiiv ERA.1569.1.2021 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet)


INS. LEO VALDMANN
1926-1939 - PEETER TSCHURAKOV
raadiod 1926, 28, 31, 32, 1935/36? (vaid tellimisel?)
Rakvere, Ehituse 2 (1926-1927?) - Tööstuse 5 (1927?-1939)

Ins. L. Waldmann (26); Elektri insener Leo Waldmann (27); Insener Leo Waldmanni elektrotehnika ja raadiotööstus (31); Ins. Leo Waldmanni elektrotehnika ja raadio töökoda (28-36); Ins. Leo Valdmann, Raadio elektrotehn. töökoda (39)


1935/36

  jaanuar 1936: erialaks ... raadioaparaadid ... (remont või ehitamine?)

1932

  juuli 1932: "... raadio alal ... märkimist igasuguste aparaatide valmistamine,
  täiendamine ja parandamine ..."


1931/32
  august 1931: "Töökojas tegutsetakse raadioaparaatide valmistamise ... alal"

1928
  detsember 1928: "... walmistab igat süsteemi raadio aparaate"

1927
  november 1927: "Praegu on käsil Tööstuse uulitsal endise "Matkaja" saapavabriku
       ruumides uue elektrotehnilise töökoja sisseseadmine. Peale harilikkude ja
       mitmesuguste elektrisisseseadete valmistamise ja remonttööde hakatakse uues
       töökojas ka suuremal arvul raadioaparaate valmistama, millede valmistamine kohapeal
       odavam tuleb. Töökoja sisseseadjaks on ins. Waldmann, kelle juba varem ehitatud
       raadioaparaadid võrdlemisi laialdast poolehoidu on leidnud."
(Virulane 17.11.1927)
  juuli 1927: "valmistan igas suuruses kõige uuemat systeemi raadio aparaatisid ja nende
       osasid..."


1926
  "igat systeemi raadio aparaatisid ehitan ümber, parandan ja valmistan uusi
  iga soovi järel"



Riigiarhiiv ERA.2113.1.156 (3. Jaoskonna Tööinspektor, Tööstusettevõtete järelvalvetoimikud, L. Valdmanni elektritööstus 1928-1939); Tallinna Teataja 29.08.1931 jm.
Leo Valdmann oli töötanud pikemat aega Saksamaal erialalaboratooriumite juhatajana.
1928. aastal tegeles tema töökoda elektriaparaatide ja masinate paranduse ja valmistamisega, töö toimus käsitsi, ajutiselt oli kasutada 1-2 hj elektrimootor dünamode proovimiseks, töölisi oli 3 meest (sh 2 alla 18-aastast) ja 1 palgata õpilane.
Järgnevatel aastatel oli Leo valdmannil probleeme haigekassa maksetega, tööliste palgaraamatutega jms, mille eest teda ka trahviti.
1931. aastal tegeles L. Valdmanni töökoda lisaks raadioaparaatide valmistamisele ka elektriaparaatide parandamise; magnetraudade täitmise; piksekaitsmete, eelarvete, projektide ja jooniste valmistamise ning tehniliste nõuannete andmisega. (Tallinna Teataja 29.08.1931, lk 6)
1939 siirdus Leo Valdmann koos perega ümberasujana Saksamaale. Tema töökoja võttis sügisel rentniku ja juhatajana üle Rakvere lähedalt Kadrinast pärit Peeter Tschurakov, kes jätkas tegevust samal aadressil ja reklaamis oktoobris 1939, et teeb elektrisisseseadeid (installatsioon), parandab elektri- ja raadioaparaate, kõvendab magneteid, laadib auto- ja raadioakusid ning teeb mähiseid. Meister P. Tshurakovi elektrotehniline töökoda laadis ja parandas akusid, elektrimasinaid ja aparaate ka 1940. a. jaanuaris. Töökojas oli 1,5 kW elektrimootor ja 2,2 kW dünamo. Töölisi polnud.



HOOAEG 1935/36

JULIUS VEEVO
?-35/36-?
Narva, Paemurru 8 (35)

Elektrotehnik Julius Veevo (35)


Hooaeg 1935/36

  august 1935: valmistab uusi ja moderniseerib vanu raadioaparaate


JULIUS VEIDEBACH'i ÄRI JA RAADIOTÖÖSTUS
1928-39
Raadiod 1927-34/35-?
Mustvee, Tartu 31 (1928- ) - Tartu 15 (31) - Tartu 33 (36)? - Jaama 2 (39)



Aprill 1931


Mudel: DIKTAATOR 3 LUXUS
Toide: patarei
Lambid: 3? (Philips)
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 120.- kr.

Metallkest, valgustatud skaala, Philips valjuhääldi.


J. VEIDEBACH'i RAADIOTÖÖSTUSE REKLAAM
Raadioleht, 5. aprill 1931.


Julius Veidebach registreeris oma kelladekaupluse Kaubandus-tööstuskoja äriregistris 1928. a. jaanuaris, tegevuse alguse kuupäevana oli märgitud 1. jaanuar 1928.
18. aprillil 1936 esitas Julius Veidebach Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Ametile avalduse enda registreerimiseks õppinud töölisena raadio tööalal. Avaldusele lisatud kirjelduses märkis ta, et on alates 1927. a-st valmistanud 592 patarei- ja võrkaparaati. Lisaks kinnitas Mustvee Majandusühisus 31.03.1936 välja antud tunnistuses, et J. Veidebach oli varustanud nende äri alates 16.02.1935 kokku 47   3- ja 4-lambilise võrk- ja patareivastuvõtjaga, mis kõik ka ära müüdud. J. Veidebach sooritas kutseeksami ja omandas 24.10.1936 õppinud töölise kutse raadio tööalal.
1939. a. jaanuaris teatas Julius Veidebach Kaubandus-tööstuskoja äriregistrile (vastusena päringule, et KTK andmeil olevat ta oma äri lõpetanud), et on ostnud III järgu äritunnistuse ja jätkab äritegevust, kaubeldes oma äris raadioaparaatide ja tulevikus ehk ka odavamate muusikariistadega, töötades ühtlasi OÜ Esto-Muusika agendina ning müües ja üürides (müük järelmaksuga) nende kaupa.


JULIUS VEIDEBACH
Sündinud 12./13. IV (vkj 31. III) 1888 Virumaal Simuna kihelkonnas Salla mõisas
Surnud ?

Julius Veidebach rändas 1905. aasta paiku Narva, sealt edasi Sankt-Peterburgi. Lõpetas insener Russakovski 3-aastased elektrotehnika kursused, töötas 1911-1918 Peterburis ja Kroonlinnas ampermeetrite, voltmeetrite ja oommeetrite valmistamise alal. 1918 tuli tagasi Eestisse, asus Mustveesse. Alates 1927. a-st ehitas raadioaparaate, 1928 avas Mustvees oma äri ja töökoja.
Fotol Julius Veidebach Mustvees oma äri ukse ees. /elravel[ät]hot.ee/
Riigiarhiiv ERA.3167.1.7651 (Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Amet), ERA.891.2.2146 (Kaubandus-tööstuskoda).


VALERI LANDSBERG
Sündinud 14. XII 1911
Surnud ?

Kui V. Landsberg taotles 1940. aastal Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis enda registreerimist õppinud töölisena raadio tööalal, tõendas Julius Veidebach, et V. Landsberg "...töötas minule kuuluvas raadio-töökojas raadio-vastuvõtjate ehituse alal alates 1928 a. 25. oktoobrist kuni 1934 a. 1. augustini. Töö juures oli hoolas, korralik ja kaine. Lahkus omal soovil".
1934-1939 töötas V. Landsberg raadioaparaatide ehituse alal elektrotehnikatehases Aglo ja alates 1. augustist 1939 I järgu montöörina raadioaparaatide korrastuses ja häälestuses raadiotehases AS Are. V. Landsberg registreeriti raadio tööala oskustöölisena augustis 1940.

Riigiarhiiv ERA.1569.1.1989 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet).



HOOAEG 1934/35

HOOAEG 1933/34

RAADIO KOLMTEIST
?-34-35-?
Tallinn, Raekoja pl 13 (34-35)

Raadio 13 (34); Raadio Kolmteist (34-35)


Hooaeg 1934/35


Mudel: SV 13
Toide: võrk
Lambid: 3
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 95.- kr.


Hooaeg 1933/34


1935. a. juunis teatas Aleksander Starkov Kaubandus-Tööstuskoja äriregistrile, et on lõpetanud "pruugitud raadioaparaatide, grammofonide ja plaatide kaupluse A. Starkov", Tallinnas, Raekojaplats 13. Võib-olla oli tegu äriga Raadio Kolmteist. 1935. a-l kolis aadressile Raekoja plats 13 varem Kullasepa 8 asunud Raadiokliinik K. Leilop (vt alla). Raadio Kolmteist reklaamid ilmusid veel 1935. a. veebruaris, Raekoja pl 13 kolinud Raadiokliiniku kuulutused aga juba sama aasta märtsis.
/ Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 14/1935 jm /



HOOAEG 1934/35       HOOAEG 1933/34       HOOAEG 1932/33       HOOAEG 1931/32

RAADIOKLIINIK
1930?-1940
raadiod 31/32-34/35
Tallinn, Kullasepa 8 (1930?-1935) - Raekoja pl 13 (1935-1940)

Raadiokliinik (1930-1940); Raadiokliinik, raadio- ja grammofoniäri (35); Raadiokliinik, K. Leilop, raadio- ja grammofoni parandus ja üksikud osad (36)


Hooaeg 1934/35

Mudel: RKL 3
Toide:
Lambid: 3?
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 75.- kr.

  detsember 1934: "Uudis. Meie luksus-raadioaparaat "Rahvavastuvõtja RKL 3" ühes
  dünaamilise valjulthääldajaga maksab ainult Kr. 75.-"

  aprill 1935: Saadaval odavad raadioaparaadid, grammofonid, osad. Ost, müük,
  vahetus,
ehitus ja parandus.


Hooaeg 1933/34


  september 1933: ... ehitab ajakohaseid uusi raadioaparaate ...
  jaanuar 1934: ... ehitab odavasti moodsaid, kõrgeväärtuslikke raadioaparaate ...


Hooaeg 1932/33


Hooaeg 1931/32


  jaanuar 1932: ... ehitab ja parandab raadioaparaate ...


1930. aasta detsembris müüs Raadiokliinik raadiotarbeid ja aparaate, elektrilampe, grammofone ja grammofoniplaate. Samuti tehti igasuguseid parandustöid. (Päevaleht 29.12.1930)
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti "juhusliku kauba, raadiotarvete, grammofonide ja -plaatide äri ja parandus" Karl Leilop, Raadiokliinik 1931. a. jaanuaris (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 4/1931).
1932. a. I poolel ehitati ja parandati Raadiokliinikus raadioaparaate ja grammofone, samuti ehitati raadioaparaate ümber patareitoitelt võrgutoitele. Peale selle parandati võrkanoode, valjuhääldajaid, peatelefone, akusid, jalgrattaid; magnetiseeriti peatelefone, täideti akusid. (Sõnumed 29.01.1932, 2.05.1932)
Hooajal 1935/36 müüdi Raadiokliinikus mitmesuguseid Eesti, Rootsi, Hollandi, Saksa, Inglise ja koguni N. Liidu raadioaparaate. Samuti vahetati grammofone ja vanu raadioaparaate uute vastu, müüdi raadiodetaile ja tehti parandustöid. Kuid oma tööstuses valmistatud vastuvõtjaid enam ei reklaamitud.


ISIKUD:

KARL LEILOP (ka Karel, Kaarel)
Sündinud 31. XII (vkj 18. XII) 1880 Pärnumaal Saarde kihelkonnas Pati mõisas
Surnud 5. IX 1967 Tallinnas

Raadiokliiniku asutaja ja omanik.
Enne I maailmasõda töötas Karl Leilop Kilingi-Nõmmes mehaanika- ja lukussepatöökojas. 1915. a-st teenis maakaitseväelasena Peterburis I autoroodus ja (enda sõnul) "ülevenemaalises metallistide ühingus artellide ja käsitöökodade järelvalves". 1920 naases Eestisse, töötas Tallinnas Eesti Metsateenijate Ühingus. Raadioalaga tutvus iseõppimise teel, osales F. Olbrei kursustel, töötas raadioaparaatide ehitaja ja parandajana firmas Radiophon 28. oktoobrist 1925 kuni 30. aprillini 1928, seejärel samal alal kaubamajas ja OÜ-s Radion 1928-1930, olles ka OÜ Radion osanik ja juhatuse liige.
Radioni maksujõuetuks jäämisel asutas oma äri ja töökoja Raadiokliinik.
1936. aasta juunis taotles Karl Leilop enda registreerimist Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis meistrina raadio tööalal, kuid see taotlus jäi rahuldamata. 1940. aasta juunis taotles Karl Leilop enda registreerimist Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis oskustöölisena raadio tööalal, kinnitades, et on "raadioalal töötanud üle 10 a., missuguse aja jooksul olen valmistanud üle 300 uue raadioaparaadi ja teinud väga palju parandustöid...". Taotlusele lisatud tunnistuste järgi valmistas K. Leilop näiteks 1927. a-l proviisor Hans Saarikule tellimisel 4-lambilise raadioaparaadi "mis on veel praegugi töökorras", 1928. a-l Riigikantselei sekretär Karl Hallistele tellimisel 4-lambilise raadioaparaadi "mis praeguseni on veel töökorras", 1928. a-l apteeker V. Kuikile tellimisel 4-lambilise raadioaparaadi. Karl Leilop registreeriti oskustöölisena raadio tööalal 29. oktoobril 1940.

Riigiarhiiv ERA.1569.1.1992 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet); Saarde koguduse personaalraamat (EAA.1281.1.140); Haudi


BORIS KUUSIK
Sündinud 28. I 1907
Surnud ?

Kui B. Kuusik taotles 1940. aastal Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis enda registreerimist meistrina raadio tööalal, tõendas Raadiokliiniku omanik K. Leilop 10. juunil 1940, et B. Kuusik on "teinud minu ärile kõiki raadioaparaatide ehituse kui ka paranduse alal ettetulevaid töid tükitöö tasu alusel, arvates 1.01.1931. a. kuni praeguseni".
Vt BORIS KUUSIK


HOOAEG 1934/35              HOOAEG 1933/34              HOOAEG 1932/33

VIRU 8 / VIRU 8-2 -> RA-FO (alates 1936)
?-31-1940
raadiod ?-32/33-34/35-?
Tallinn, Viru 8 (31-1936) /ka Viru 8-2/

Raadio Viru 8 (32-33); Raadioäri Viru 8 (33-1936); Raadio-, grammofoni- ja heliplaadiäri Viru 8 (35); Raadio, grammofoniplaatide ja elektritarvete äri Viru 8-2 (34)
Alates 1936 Ra-Fo, Viru 13


Hooaeg 1934/35


Mudel: ?
Toide:
Lambid: 2
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: ?.- kr.

Mudel: ?
Toide:
Lambid: 3
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: ?.- kr.

Mudel: ?
Toide: võrk
Lambid: 4
Lainealad:  
Võnkeringid:  
Hind: ?.- kr.

Mudel: ?
Toide: võrk
Lambid: 5
Lainealad:  
Võnkeringid:  
Hind: ?.- kr.


Hooaeg 1933/34
  september 1933: "Ehitame raadioaparaate ja -kõvendajaid"


Hooaeg 1932/33
  november 1932: "... ehitan ja parandan raadioaparaate, grammofone, kõvendajaid,
     valjuhääldajaid..."



1932. a. novembris müüdi raadioäris Viru 8 uusi Schaub vastuvõtjaid ja mitmesuguseid pruugitud aparaate (Seibt, Blaupunkt, Pentodyn), raadiotarbeid, akusid ja akulaadijaid, grammofone ja grammofoniplaate. Lisaks vahetati vanu aparaate uuemate vastu. Samuti tegeleti aparaatide ehitamise ja ümberehitamisega. (Päevaleht 21.11.1932)

Päevaleht 16.11.1933: "Hooaja uudis! Raadio "Rex". 3-lambiline võrkvastuvõtja ühes valjulthääldajaga Kr. 145, 4-lamb. sama tüüpi - Kr. 260, absoluutne selektiivsus, puhas toon, 2 nupu häälestus. Müügil ainult meil. Näitusel ei esine. Osamaks võimalik. Ühe aasta eest vastutus. Raadioäris Viru tän. 8".

Päevaleht 8.11.1934: "Raadio-montööri tarvis kohe, kes iseseisvalt tööd tunneb. Palk kuni Kr. 100 kuus. Tulla Viru 8, raadioärisse."

Detsembris 1935 müüdi raadioäris Viru 8 (ka järelmaksuga) raadiolampe ja -osi, valjuhääldeid, anoode, akulaadijaid, grammofone ja mitmesuguseid raadioaparaate. Samuti vahetati vanu apraate uute vastu.
Peale vastuvõtjate Telefunken, Lorenz, Schaub ja Lumophon müüdi 1935. aasta detsembris veel näiteks (uusi või kasutatud - ei olnud märgitud) raadioaparaate Tartu Telefoni Vabrik Maailma super (165.-) /eelmisest ehk 1934/35 hooajast/, Raadio-Tere Condor 4-lambiline (125.-), Raadio-Tere Budapest 4-l (85.-), raadio Muru /??/ Rex 4-l (115.-), raadio Muru Rex 3-l (75.-), raadio Muru Rex 2-l (48.-), Standart 4-l (85.-), Luxus 2-l (75.-), kodumaa 4-l patareivastuvõtja (25.-), kodumaa 3-l patareivastuvõtja (20.-) ning kodumaa võrkanoode.

1936. aasta kevadel müüs Raadioäri Viru 8 laias valikus raadioaparaate (kuni 18-kuulise osamaksu võimalusega, 5-kroonise kuumaksega ja aastase kirjaliku vastutusega):
   5-lambilised alates Kr. 68.-,
   4-lambilised alates Kr. 48.-,
   3-lambilised alates Kr. 32.-,
   2-lambilised alates Kr. 28.-;
   kallimad kuni Kr. 525.-
raadiolampe, Philips võrkanoode, valjuhääldeid (R 66, U 100).
Arvatavasti oli vastuvõtjate puhul vähemasti osaliselt tegu Philipsi aparaatidega. Oma valmistatud aparaate enam ei mainitud.


Aadressil Viru 8 tegutses grammofoniplaatide müügi ja vahetuse äri juba mais 1931 (Vaba Maa 9.05.1931).
1931. a. oktoobris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris Ida Jõõtsi pruugitud grammofonide ja plaatide äri, Tallinn, Viru 8-2. Selle tegevuse lõpetamine registreeriti juulis 1932. Detsembris 1935 registreeriti Viru 8-2 asunud pruugitud grammofoniplaatide müügi äri Miralda Leppik lõpetamine ja uue ettevõttena pruugitud grammofoniplaatide müügi äri Mart Tikkar, Tallinn, Viru 8-2.
1936. aastast tegutses firma edasi nime all Ra-Fo, raadio-elektri-foto tarvete äri. Augustis 1936 asus "Ra-Fo, end. raadioäri Viru 8" juba aadressil Viru 13. Muu kauba hulgas müüdi uusi, osteti kokku ja müüdi edasi vanu ning vahetati igasuguseid raadioaparaate. Vastuvõtjate valmistamisest andmed puuduvad. KTK äriregistris registreeriti muudatus hilinemisega 1937. a. aprillis ja selle kohaselt oli "Mart Tikkar'i raadio-, foto- ja elektritarveteäri" asukohaks senise Viru 8-2 asemel Viru 13, firma nimeks oli "Raadio-, foto- ja elektritarveteäri "Ra-Fo", Mart Tikkar" ning prokuristiks Martin Boris Tikkar.
Aadressil Viru 8 registreeriti KTK äriregistris 1937. aasta jaanuaris raadio- ja elektritarvete äri "Amper, L. Lourie", äripidaja Leonid Lourie.
1937. a. novembris registreeriti KTK äriregistris "Raadio-, foto- ja elektritarveteäri "Ra-Fo", Mart Tikkar" lõpetamine ning uue firmana "Raadio-, foto- ja elektritarveteäri "Ra-Fo", Miralda Tikkar", Tallinn, Viru 13. Selle firma tegevuse lõpetamine registreeriti omakorda 1938. a. augustis ning uue firmana registreeriti samas "Raadio-, foto- ja elektritarveteäri "Ra-Fo", B. Tikkar", Tallinn, Viru 13, äripidaja Boris Tikkar.
Detsembris 1938 registreeriti KTK äriregistris raadio-, foto- ja kosmeetikatarveteäri Anna Tikkar, Tallinn, Tartu mnt 8, äripidaja Anna Miralda Tikkar.
1939. a. septembris registreeriti KTK äriregistris "Raadio-, foto- ja elektritarveteäri "Ra-Fo", B. Tikkar" tegevuse lõpetamine ning uue firmana samas "Raadio-, foto- ja kosmeetikatarveteäri "Uus Ra-Fo", A. Tikkar", Tallinn, Viru 13, äripidaja Anna Miralda Tikkar.
(Kaubandus-tööstuskoja Teataja 22/1931, 15/1932, 1/1936, 4/1937, 10/1937, 24/1937, 18/1938, 1/1939, 20/1939)

Veebruaris 1937 müüs Ra-Fo hooaja lõpetamisel muuhulgas raadioaparaate:
Freimann 3-lambiline 55.- /K. Freimann?/, Luxus 3-l 65.-, Universum 3-l 75.-, Universum 4-l 80.-, Vellema super 3 lainealaga 155.-.
Jaanuaris 1938 müüs Ra-Fo odava väljamüügi raames muuhulgas raadioaparaate:
RET 5-l patareisuper 1937. a. mudel 135.- (maksis 240.-); ARE Kuldtäht 5-l 1937. a. mudel 150.- (maksis 230.-); Aglo 5-l super-raadio, 3 laineala, 1936. a. mudel 150.- (maksis 265.-); Kondor 5-l kappraadio 100.- (maksis 350.-) /Tere/.
Veebruaris 1938 müüs Ra-Fo hooajast järele jäänud raadioaparaatide hulgas:
E.R. 4-l super 1937. a. mudel 2 lainealaga 125.- (enne 185.-); E. V. /??/ 5-l 3 lainealaga super 1936. a. mudel 145.- (enne 265.-); Universum 5-l 2 lainealaga 1936. a. mudel 95.- (enne 245.-); Universum 4-l 2 lainealaga 1936. a. mudel 65.- (enne 185.-); Rammuli 4-l 2 lainealaga 1935. a. mudel 85.- (enne 265.-); RET 5-l patareisuper 3 lainealaga 1937. a. mudel 148.- (enne 265.-)
Aprillis 1938 müüs Ra-Fo hooaja lõpetamise puhul muuhulgas raadioaparaate:
E.R. 5-l super 85.- (enne 225.-); Universum 5-l 65.- (enne 195.-); Ülo 5-l 4 lainealaga 1938. a. mudel 155.- (enne 220.-).
Jaanuari lõpus 1940 müüs Ra-Fo "hooajast järelejäänud" raadioaparaate, muuhulgas:
Ret Rekord V 1939/40 3 laineala 145.- (maksab 185.-); Valvo /??/ 1939/40 3 lainealaga 140.- (maksab 225.-); Ret Maret 5 3-l 80.- (maksab 100.-); Aglo 4-l 3 lainealaga 1939/40 mudel 135.- (maksab 245.-); Are patareisuper 4-l 85.- (maksab 225.-).




HOOAEG 1934/35


K. FREIMANN / KARL FREIMANNI RAADIOTALITUS
?-34-?
Tallinn, Erne 13/3


Hooaeg 1934/35

  september 1934: raadiovastuvõtjad valmis ja tellimise peale

Mudel: super (lihtsam)
Toide:
Lambid: 5
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: ? (odavam) kr.

Mudel: super
Toide:
Lambid: 5
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: ? (kallim) kr.


Raadio 14. september 1934:
"Töötan juba mitmed aastad raadioalal, valmistades peaasjalikult parimaid vastuvõtjaid tellimise peale ..."
Karl Freimannil oli poolivalmistamise seade ja ta valmistas ka poole (peam superheterodüünidele) ja mitmesuguseid väiksemaid raadioosi (klappkondensaatorid, transformaatorid, Nipkovi kettaid "kaugenägemise jaoks" jm).

1937. aasta veebruaris müüs Tallinnas Viru 13 asunud raadioaparaatide äri Ra-Fo hooaja lõppemise puhul muuhulgas ka aparaati
Freimann, 3 lampi, 55.- kr. (võis olla kasutatud vastuvõtja).


VIKTOR SPESSA ja RADIO-SERVICE
1930?-...
Viktor Spessa: Tallinn, Toompuiestee 4c (1930- ) - Uus 12 (37?)
Radio-Service: Tallinn, Nunne 8 (1932-1933) - Hobuse 10 (21.02.1933- 30.12.1933)


VIKTOR SPESSA (ka Victor Spessa)
Sündinud 19. X 1888
Surnud

V. Spessa õppis 1904-1908 Riias Otto Kuntzingi firmas ja töötas samas 1908-1909. Aastail 1909-1912 oli Austrias sõjaväes relvameister, 1912-1914 oli Bulgaarias Singeri õmblusmasinafirma teenistuses ja 1914. a-l 6 kuud Montenegros samuti Singeri teenistuses. 1917 langes vangi ja töötas 1918-1920 Venemaal Belaja Tserkovi elektrijaamas meistrina ja tehnilise juhataja abina.
1920 tuli Eestisse, pidas 1920-1925 Tallinnas Kaarli puiesteel galvanoplastilist tööstust Planeet. Jaanuarist 1926 kuni septembrini 1929 töötas AS Tormolen & Ko "raadio laboratooriumi juhataja ja iseseisva raadio-aparaatide konstrueerija-ehitajana". 1930. a-st töötas edasi iseseisvalt, kuid valmistas AS Tormolen & Ko kinnitusel näiteks ka 1930. a-l neile raadioaparaate, sealhulgas sama aasta raadionäitusel Tormoleni väljapanekus I auhinna saanud aparaadid.

Päevaleht 3.08.1930: "Viktor Spessa, Toompuiestee 4-c. Olen välismaalt tagasi tulnud ja
võtan jälle vastu raadioaparaatide ehitusi ja nende parandustöid".

1932. aasta jaanuaris registreeris V. Spessa Kaubandus-tööstuskoja äriregistris firma Radio-Service, Tallinn, Nunne 8, omanik Victor Spessa, äriala "elektri-, raadio- ja kaaludeäri". Tegevuse algusajaks märgiti 4. jaanuar 1932. Alates 21. veebruarist 1933 asus äri Hobuse 10.   8. jaanuaril 1934 saabus KTK-le äritegevuse lõpetamise teade: "Lõpetasin 30. detsembril 1933 a. oma Tallinnas, Hobuse tän. 10 asunud elektri-, raadio- ja kaaludeäri. Pean äritunnistuseta raadiotöökoda".

1937. aastal esitas V. Spessa Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametile avalduse enda registreerimiseks meistrina elektrotehnika tööalal, kuid amet nõudis vastava eksami sooritamist. Avaldusele lisatud ametikäigu kirjelduses märkis ta, et 1930. a-st kuni praeguse ajani "töötan iseseisvalt, juhtides minule kuuluvat vastavat tööstust, tegelikult kaasatöötades meistrina".
1930. a-tel kolis V. Spessa Sillamäele, kus töötas ilmselt Eestimaa Õlikonsortsiumi õlitööstuses.
1940. a. juulis esitas V. Spessa Narva Tööstusliku Kutseoskuse Ametile taotluse enda registreerimiseks meistrina "elektri töö, installatsiooni alal, samuti ka aparaatide ja montaszhi alal", kuid sai märtsis 1941 eitava vastuse.

Riigiarhiiv ERA.1569.1.1865 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet), ERA.4342.1.2181 (Narva Tööstusliku Kutseoskuse Amet), ERA.891.2.14701 (Kaubandus-tööstuskoda)



HOOAEG 1934/35


KM TEATER JA MUUSIKA
1926-37
raadiod 1934/35-...
Tartu, Rüütli 8 (1926-01.11.1931) - Küüni 6 (02.11.1931-1936) - Võidu 6 (1936-40)


Hooaeg 1934/35
  november 1934: Teadaanne. Pöörame oma lugupeetud ostjaskonna tähelepanu
  asjaolule, et nüüdsest peale võtame vastu igasugu raadioaparaatide parandus-,
  ümberehitus- ning
uute aparaatide ehitustöid, mis tehakse esmaklassilise tehniku
  juhatuse all. /Postimees 12.11.1934/


Kaubamaja Teater ja Muusika asutas 1926. aastal Paul Flint (ka Paul Flint-Püss).
1930. aasta aprillis Kaubandus-tööstuskoja äriregistris tehtud muudatuse järgi olid täisühingust "Muusikariistade- ja raadioäri P. Flint ja Ko" lahkunud täisosanikud Erika Väljamäe ja Erika Kiisel; ettevõtte tegevus jätkus ainuisikulise ärina "Paul Flint-Püss, KM Teater ja Muusika".
Äris müüdi laias valikus muusikariistu, raadioaparaate, grammofone, grammofoniplaate. 1928. aastal esindati Astroni klavereid ja Tärkmanni harmooniume, aasta hiljem oldi OÜ Esto-Muusika esindatavate klaverite edasimüüja. 1934. aasta kevadel oli firma Teater ja Muusika OÜ Esto-Muusika Lõuna-Eesti esindajaks, kaubavalikusse olid juba eelmisest aastast lisandunud jalgrattad, jalgrattatarbed ja rehvid, samuti sporditarbed.
Raadiotest müüdi 1928. a. novembris: AS Tormolen & Ko, OÜ Esto-Muusika ja Tartu Telefonivabriku ning välisfirmadest Loewe, Blaupunkt ja Telefunken apraate; 1933/34 Tartu Telefonivabriku, Esto-Muusika ja Raadio Kooperatiivi aparaate; 1934/35 Tartu Telefonivabriku, VEF, American Bosch, Lorenz, Philips aparaate; 1936/37 Philips, Hornyphon, AGA, Ecko jpm aparaate.
1933. aasta sügisel tehti äris "ümberehitusi kui ka parandusi igasugu raadioaparaatide alal vilunud tehniku juhatusel, kes kauemat aega on töötanud raadio alal Tartu Telefoni Vabrikus".
1934. aasta sügisel reklaamiti ka uute raadioaparaatide valmistamist. Kui kaua see tegevus jätkus, pole teada.
(Postimees 22.11.1928, 01.12.1929, 21.04.1934, 09.03.1937; Maamees 16.10.1933; Vaba Sõna 21.07.1934; Kaubandus-tööstuskoja Teataja 9/1930 jm)


HOOAEG 1934/35


?
Tallinn, Lai 6-4 (35)


Hooaeg 1934/35
  märts 1935: Müüa kahelambiline võrkraadio. Sealsamas tehniline nõuanne, tehakse
  igatüübilisi vastuvõtjaid
ja parandustöid.


HOOAEG 1934/35


ELMAR KULL
detektorid ?-34/35-?
Nõmme, Harku 9 (34-35)


Hooaeg 1934/35
  detektorid E. K. S. (EKS, E.K.S.) ja TASKURAADIO nime all


Elmar Kulli "dedektor raadio-vastuvõtjad "E. K. S."" olid väljas Tallinnas 1.-10. septembrini 1934 toimunud 9. Eesti näitus-messil.

 
Reklaamid Maaleht 1.09.1934 ja Uudisleht 3.05.1935 (dea.nlib.ee)



R. RODEMAN (ROODEMANN)
?-29-34-?
raadiod ?-29/30-34?-?
Jaanilinn, Haigemaja 6 (29)


1929 oktoober:
"Igasuguste raadioaparaatide valmistamine tellimiste peale, mõõduka hinnaga parandan ja ehitan ümber vanu vastuvõtjaid moodsateks. Teen vastavad sisseseaded jne."

Postimees 24.01.1934: "Uus raadiotööstus Narvas. Narvas on asutatud uus raadio osade valmistamise tööstus. Tööstuse asutajaks on Rudolf Roodemann, kelle tööstus asub Jaanilinnas. Uus tööstus suudab valmistada peaaegu kõik raadioaparaadi osad, maha arvatud ainult mõned üksikud osad, mille valmistamiseks puudub kohapeal vastav materjal."



HOOAEG 1933/34

HOOAEG 1932/33

EESTI RAADIO
?-32-33-?
Elva, Turuplats 4 (32-1933) -> Tartu, Riia 2 (1933- )

Eesti Raadio, raadiotööstus (32) - Eesti Raadio, O. Kippasto, raadiotööstus (33)


Hooaeg 1933/34

   november 1933: raadio aparaatide ehitus, ümberehitus ja parandus


Hooaeg 1932/33
   veebruar? 1933 (Tartu): ehitatakse võrgu ja patarei raadio vastuvõtjaid, valjuhääldajaid,
     heliplaatide muusika kõvendajaid, võrkanoode ja akulaadijaid

   jaanuar 1933 (Elva): valmistatakse moodsaid võrgu- ja patareivastuvõtjaid,
     valjuhääldajaid, heliplaatide muusika kõvendajaid, võrkanoode ja akulaadijaid

   detsember 1932 (Elva): moodsate võrgu- ja patareivastuvõtjate ehitused ja vananenud
     vastuvõtjate ümberehitused



1932. aasta lõpus tegutses raadiotööstus Eesti Raadio Elvas, omanikuks oli E. Kuusik. Novembri alguses ehitati võrk- ja patareivastuvõtjaid, samuti ehitati ümber vananenud aparaate. (Elva Elu 05.11.1932, 10.12.1932)
Detsembris 1932 võeti Eesti Raadio kontoris vastu ka Julius Veidebachi kella- ja kullassepatööstuse tellimusi. (Elva Elu 17.12.1932)
1933. aasta jaanuaris valmistati moodsaid võrk- ja patareivastuvõtjaid, valjuhääldajaid, heliplaatide muusika kõvendajaid, võrkanoode ja akulaadijaid. Vananenud ja suure voolutarbega patareivastuvõtjad lubati ümber ehitada moodsateks ja säästlikeks aparaatideks (nii näiteks lubati anoodvoolu tarve 10-18 mA ümberehituse käigus vähendada 2-4 mA-le). Tööstuse vastuvõtjad olid väidetavalt pälvinud näitustel esimesi auhindu ehk kuldaurahasid. Elva Elus ilmunud reklaamartiklis märgiti, et tööstus oli hiljuti Elvasse asunud ja omas üle riigi hulga tööde vastuvõtukohti. (Elva Elu 13.01.1933)

1933. aasta alguses ostis Oskar Kippasto seniselt omanikult E. Kuusikult raadiotööstuse Eesti Raadio ning viis 30. jaanuaril firma üle Tartusse. Säilinud ringkirjast nr 1 nähtub, et O. Kippastol olid tööstusega võrdlemisi ambitsioonikad plaanid. Eesti Raadio ehitas võrk- ja patareivastuvõtjaid, valjuhääldajaid, heliplaatide muusika kõvendajaid, võrkanoode ja akulaadijaid, automaatseid anoodvoolu reguleerijaid ning ehitas ümber vanu patareivastuvõtjaid. Raadiote ja valjuhääldite kastid valmistati isoleerainest Pertinax. Eesti Raadio tellimusi võtsid vastu: A. Kamdron Elvas, Kesk 25-a; A. Peskmanni raadio-elektri-mehaanika töökoda Elvas, Kesk 16; Mustvee Majandusühisus Mustvees; Ljubimov Irboskas; J. Kade peenmehaanika tööstus Põlvas; Joh. Räpp Laius-Tähkveres; R. Kask Simunas Padus; N. Toos Väike-Maarjas. (Eesti Raadio Ringkiri nr 1; Maamees 24.03.1933, 27.03.1933; Uudne Linn Nr 2, 9.04.1933)

Paremal: AS Tormolen & Ko-le saadetud O. Kippasto raadiotööstuse Eesti Raadio Ringkiri nr 1 (Riigiarhiiv ERA.892.1.254 lk 339)

Seni viimased teated O. Kippasto raadiotööstuse Eesti Raadio tegutsemisest pärinevad 1933. aasta novembrist. Juba enne I maailmasõda asutatud O. Kippasto kella- ja kullassepaäri Tartus Riia 2 müüs aga raadioaparaate ja anoodpatareisid veel ka 1934. aasta lõpus.

Hiljemalt 1934. aastast tegutses Tallinnas Viktor Siimanni raadiotööstus Eesti Raadio, mille võimaliku seotuse kohta O. Kippasto Eesti Raadioga andmed esialgu puuduvad.



ARNOLD VOOLMAA (VÖÖLMANN)
Umbes 1926-1933/34
Rakvere


Valmistas kokku 58 raadioaparaati.



ARNOLD JOHANNES VOOLMAA (kuni 01.1937 VÖÖLMANN, õieti WÖHLMANN)
Sündinud 21. I 1907 (vkj) Rakveres
Surnud

Oli Rakvere esimesi raadiopioneere, alustas amatöörkatsetega juba kooliajal. Pärast kooli lõpetamist töötas lühemat aega raadioäris ja hakkas seejärel iseseisvalt raadioaparaate valmistama. Ehitas kokku 58 raadioaparaati (mis olid väidetavalt kõik 1935. a. septembris "Rakveres ja ümbruskonnas tarvitusel"). Vastuvõtjate ehitamisest loobudes hakkas tegelema tehaseaparaatide müümisega. 1934/35 hooajal müüs OÜ Esto-Muusika esindajana Rakveres 40 raadioaparaati. Rajas koos Bernhard Lille'ga kaubamaja Lille & Vöölmann, hilisem B. Lille ja A. Voolmaa, mis tegutses Rakveres kuni 1940. a-ni, müües raadioaparaate, jalg- ja mootorrattaid jpm tehnilisi kaupu.

Virumaa Teataja 30.09.1935



VALTER PETERSON
1931?-1943
raadiod ?-32/33-33/34-?
Tartu, Tähtvere 49 (31-1943)

V. Peterson, elektromehaanik (31); V. Peterson, elektrotehnika- ja raadiotööstus (39); Raadio elektrotehnika tööstus dipl. meister V. Peterson (41)


Hooaeg 1933/34

   detsember 1933: Raadiotehnik-spetsialist teeb kõiksugu raadio alale kuuluvaid töid.
   Ehitab moodsaid ja ka lihtsaid aparaate, parandab ja uuendab vanu ... (Postimees
   13.12.1933)


Hooaeg 1932/33
   veebruar 1933: Vilunud raadiotehnik-spetsialist ehitab äärmiselt odavasti moodsaimaid
   ja ka kõiksugu lihtsaid raadioaparaate omast või toodud materjalist.
Vanade aparaatide
   ümberehitamised, magneetimine, akude parandamine ja kõik raadio alale kuuluvad
   tööd ... (Postimees 26.02.1933)


Valter Peterson valmistas oma töökojas ka "raadioaparaatide kõvendajaid" (valjuhääldid?), transformaatoreid, poole jm. Peale selle tegeles ta raadioaparaatide parandamise, korrastamise ja häälestamisega; magneetode, dünamote ja süütepoolide mähkimisega; akude laadimisega; akude, telefonide ja muude raadio-elektrotehniliste aparaatide parandamisega, autode ja mootorrataste elektriseadmete korrastamisega.
Ehkki tööstuse blanketil on asutamisaastana näidatud 1924, võib seda ilmselt pidada V. Petersoni elektrotehnika alal tegutsemise algusajaks. Võimalik, et ühe-mehe-töökojana algas tegevus 1931 pärast KM Vennad Prüüsi töökojast lahkumist. Näiteks 1933. aastal reklaamis ta end kui raadiotehnik-spetsialist. Tartu linnavalitsuses registreeriti V. Petersoni väiketööstus alles 15. juunil 1936.
V. Petersoni tööstus tegutses edasi ka sõja ajal. 1943. aasta märtsis Tartu Maksuametile esitatud vastulauses möödunud aasta kohta määratud käibemaksusummale märkis V. Peterson, et "tööstus on spetsialiseerunud transform. ja muude mähkimistele ning raadio ap. parandustele ja ehitustele".

Vasakul Valter Petersoni tööstuse blankett (ERA.892.1.303, lk 117) - 12. detsembril 1938 firmale AS Tormolen & Ko saadetud kiri, milles V. Peterson soovib teavet hindade normeerimise kohta. Nähtavasti pidas ta silmas Üleriigilise Eesti Muusikakaupmeeste Ühingu eestvõttel 1937. a. oktoobris sõlmitud kindlate hindade kokkulepet (vt Hooaeg 1937/38). Kirja põhjal võiks järeldada, et V. Peterson tegeles raadiote valmistamisega ka detsembris 1938.


VALTER PETERSON
Sündinud 8. VII 1906
Surnud
Valter Peterson lõpetas 1924. aastal Hugo Treffneri gümnaasiumi, õppis 1924-1929 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas, teenis 1929-1930 Tartus 2. Üksik jalaväeptaljoni siderühmas. Õpingute ajal töötas 1928. aastal kaubamaja Teater ja Muusika raadioosakonnas montöörina, 1929 kaubamaja Elmar Prüüs vastavatud raadioosakonnas raadiotehnikuna ja Ringhäälingu Tartu saatejaamas kontrollametnikuna ning pärast ajateenistust novembrist 1930 kuni aprillini 1931 KM Vennad Prüüs töökojas raadio-elektromehaanikuna. Seejärel tegutses ilmselt edasi iseseisvalt. 1934. aastal sooritas Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Ameti juures eksami ja omandas 24. märtsil 1934 õppinud töölise kutse elektrotehnika: telefoni- ja raadioaparaatide tööalal. 1936. aastal esitas avalduse meistri kutseeksami sooritamiseks, kuid eksami tegemise kohta andmed puuduvad. 1941. aasta augustis tegutses V. Peterson mõnda aega koos endise KM Vennad Prüüs raadioosakonna juhataja H. Kallitiga ühises raadioparandustöökojas H. Kallit & V. Peterson Tartus Suurturg 15. Kuid septembri alguses reklaamiti Postimehes taas raadio elektrotehnika tööstust dipl. meister V. Peterson, Tähtvere 49.
16. juunil 1944 "kusagilt idarindelt" Tartu Maksuametile saadetud teates kinnitas V. Peterson, et on oma töökoja tegevuse ajutiselt katkestanud alates 1. jaanuarist 1944 seoses 1. novembril 1943 sõjaväe teenistusse palgaliseks tööjõuks üle minemisega.

Riigiarhiiv ERA.3167.1.5318 ja ERA.3167.1.895 (Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Amet); ERA.4414.3.3718 (Tartu Maksuamet).



HOOAEG 1933/34


? ("Elektrik")
?-33/34-?
Pärnu, Vee 22 (33)


Hooaeg 1933/34

   september 1933: raadio aparaatide ehitus, parandus ja elektritööde vastuvõtt


HOOAEG 1932/33


K. JÄRV
?-32/33-?
Türi, V.-Pärnu mnt 12 (33)

Mehaanik K. Järv (33)

Hooaeg 1932/33

   aprill 1933: kõiksugu lukusepa- ja mehaanikatööd, jalgrataste värvimine, parandus
     jne, akude täitmine, laadimine ja parandus,
raadioaparaatide parandus ja uute
     ehitamine
(Järvamaa Elu 15.04.1933)


KULDALA
?-1931-36-?
raadiod ?-32-33-?
Jõgeva, Suur 25 (Suur 26?) (1931?-33)

Kuldala, kellasepa, raadio & jalgratta tööstus-äri (33)


1932/33

   mai 1933: Töötuba valmistab kõige uuema tehnika täiendustega raadioaparaate, mis on
   nii väikese voolu tarvitusega, et ühe anoot. patareiga võib kuulata kuni 6 kuud, sealjuures
   on nii lihtne käsitada ja automaat eelpingega. Hind 50% odavam kui välismaa aparaatidel.
   (Võitlus 27.05.1933)


1931/32
   märts 1932: "Kuldala" on leiutanud uue täienduse raadio aparaatide juure ja valmistab
   aparaate, mis töötavad ilma anoodpatareita valgustusvoolu peal ilma mürata. Kui tarvis
   võib patarei peale panna, kus ta 35 v. anoodpingega juba tööle hakkab. Selle tüübi
   aparaadi kulu on nii väike, et see igale kättesaadav. Neid aparaate valmistab ainult
   "Kuldala" Jõgeva alevis.
   (Põltsamaa Teataja 26.03.1932)



1931. aasta septembris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris muudatus, mille järgi lõpetas Eduard Buurmann Jõgeval, Turu 3 asunud kellassepa-, raadio- ja jalgrataste parandustöökoja ja avas Jõgeval, Suur 26 kellassepaäri ja segakaupluse firma all "Kuldala, E. Buurmann" (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 20/1931).


JÕUD & VALGUS
(1918)-30-37-?
raadiod ?-32/33-?
Tartu, Rüütli 11 (30-37)
Vt K. SERSANT & A. HAUSENBERG


Hooaeg 1932/33

   märts 1933: Raadioosakond esitab peaasjalikult Tartu Telefonivabriku saadusi ja ka oma
   valmistatud raadioaparaate



Firmast K. Sersant & A. Hausenberg välja kasvanud äri Jõud & Valgus müüs peale raadioaparaatide veel valgusteid (mida valmistati ka oma töökojas), elektritarbeid jms kaupu.
1930. a. septembris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris "Elektrotehnikaäri Jõud ja Valgus, Konstantin Puu", firma prokuristiks (ärijuht või allkirjaõigusega isik) oli Karl Sersant; firma tegevuse lõpetamine aga registreeriti juba 1931. a. jaanuaris (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 19/1930, 6/1931). 1931. a. veebruaris registreeriti Kaubandus-tööstuskoja äriregistris elektrotehnikaäri Jõud ja Valgus, Salme Sersant (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 8/1931).


TALLINNA ELEKTRIKUTE ARTELL
?-32-33-?
Tallinn, Lai 12 (32-1933) - Pikk 30 (1933- )


Hooaeg 1932/33

   november 1932: võtame enda peale igasuguseid elektri alale kuuluvaid
   töid /nagu/ ..., raadioaparaadid ...
(remont või ehitamine?)


HELIOS, M. KLEMMER


  1932: raadio aparaadid ja osad - valmistus ja remont

Elektro-mehaanikatööstus Helios, M. Klemmer tegutses Tallinnas, algselt Vene 11a, 1936. aastast Hollandi 26. Tööstuses valmistati peamiselt mõõteriistu ja kütteseadmeid (keskküttekatlad, õlikütteseadmed, Helios radiaator-konvektorid).
Eesti Aadressraamatus 1932 oli tööstuse tegevusalana märgitud ka "raadio aparaadid ja osad - valmistus ja remont". Kas ja kui palju raadioaparaate ettevõttes valmistati, pole teada. Ühtegi teist viidet Heliose seotusele raadioaparaatide ehitamisega pole seni leida õnnestunud.
1930. aastate II poolel oli M. Klemmer ka firma Standard-Electric esindaja Eestis.
Vt MUUD ELEKTROTEHNIKA TÖÖSTUSED



KM K. G. REINHOLD / COLUMBUS
Kauplus Tartu, Uusturg 13 (1904-1926) - Suurturg 5 (1926-1940)
Grammofonitööstus Columbus Elvas
Jalgrattatööstus Niagara (endine H. Saariku Niagara, 1940. a-st Tempo) Tartu, Aleksandri 111 - Rebase 5


  1932: grammofonide, raadiovastuvõtjate ja valjuhääldajate tööstus

Karl Gustav Reinhold (1875-?) asutas kaubamaja K. G. Reinhold Tartus 1904. aastal. Algselt asus see aadressil Uusturg 13, aastast 1926 Suurturg 5. Äri tegutses kella- ja kullasepatöö, jalgrataste, õmblusmasinate ning laske- ja muusikariistade müügi alal.
1929. a-l asutas K. G. Reinhold Elvas grammofonitööstuse COLUMBUS (vt Eesti grammofonitööstused).
1930. a. septembris teatati Maalehe reklaamartiklis (Maaleht 9.09.1930), et K. G. Reinholdi Columbus grammofone valmistav tööstus kavatseb hakata ehitama ka Columbus raadioaparaate. 1932. aasta Eesti Aadressraamatus on K. G. Reinholdi firmat nimetatud "grammofonide, raadiovastuvõtjate ja valjuhääldajate tööstuseks". Kindlad andmed Reinholdi äri töökojas või Elvas Columbuse grammofonitööstuses raadioaparaatide valmistamise kohta seni puuduvad.
Tartu Töösturite Keskühing 1917-1937 (1937) jm.



Tootja pole teada ("kodumaa tööstuse toode").

Hooaeg 1931/32


Mudel: REINARTS
Toide:
Lambid: 3
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 67.- kr.


EFACO
1931?-32-?
Põltsamaa, Jõgeva mnt 12 (1931?-32)

Raadio Efaco (31); Raadiotööstus Efaco (32)


1932/33?



1931/32
  märts 1932: ... vahelduvvoolu, alalisvoolu- ja patarei raadioaparaadid ...
  Trükiti HINNAKIRI!



"Raadiotööstus "Efaco" vahelduvvoolu, alalisvoolu- ja patarei raadioaparaadid leiavad iga päevaga suuremat tunnustust. Nõudke hinnakirju! Hinnad võistlemata odavad!"
(Uus Eesti 27.03.1932)



KM AKORD
?-30-31-?
Tallinn, Harju 34 (30-31)


1931

  märts 1931: ... raadioaparaatide parandus, ümber- ja uute ehitus ...


Kaubamaja Akord asukohas Harju 34 tegutsesid varem firmad Radiophon ja OÜ Radion, mis samuti raadioaparaate valmistasid.
1930. aasta detsembris müüs Akord raadioaparaate Seibt, Philips ja Telefunken ning raadioosi.
1931. aasta 1. septembrist kolis aadressile Harju 34 varem Narva mnt 67 asunud firma Lionel Dektereff, mis müüs samuti raadioaparaate, grammofone ja -plaate, jalgrattaid, elektritarbeid jm.



ENNAK, Esimene Eesti grammofoni tööstus
1928?-1933?
raadio kapp-grammofonid ?-31-?
Valga, Riia 4 (29-1933?)


1931

september 1931: valmistatakse raadio kapp-grammofone

Valgas asunud Esimene Eesti grammofoni tööstus Ennak valmistas kohver-, kapp- ja kabinett-grammofone, 1931. aasta sügisel ka raadio kapp-grammofone (nendes kasutatud raadioaparaatide päritolu pole teada).
(Vt Eesti grammofonitööstused)



AUG. TAAL
1922-1940
raadiod ?-30-?
Võru, Tartu 19 (27) - Tartu 15 (30-1940)


1930/31

sept 1930: aparaatide ehitamine

1922. aastal asutatud August Taali kullassepaäri müüs lisaks kella- ja kullassepakaubale ka raadioaparaate ja üksikosi, akumulaatoreid, elektrimaterjale, grammofone, fotoaparaate ja fototarbeid, õmblusmasinaid, jalgrattaid, laskeriistu ja -moona, lauanõusid jpm. Äri juures oli oma parandustöökoda ning kulla- ja kellassepatöötuba. Aug. Taal tegutses Võrus 1940. aastani, olles muuhulgas Philipsi esindaja Võrus (aga müües ka teisi aparaate, näiteks Blaupunkt, TTV, ARE jt). Vastuvõtjate valmistamisest on teada ainult 1930. aastast.


KM JULIUS TIBBING (J. TIBBING JA KO)
1911-1940
raadiod ?-30-?
Võru, Jüri 16 (27-30) - Jüri 5-b (1936-37) - Eesti Panga maja ( -1940)
Petseri, Tartu 14-a (30) - Turuplats 12 (36)


1930/31

nov 1930: soovi järele ka uute aparaatide ehitamine

1906. aastal asutas Julius Tibbing Võrus kellassepatöökoja ja 1911 avas oma kaupluse.
Kaubamaja Julius Tibbing müüs raadioaparaate ja üksikosi (oli näiteks 1930 Philipsi Lõuna-Eesti esindaja), akumulaatoreid, elektritarbeid, grammofone, õmblusmasinaid, jalgrattaid, mootorrattaid, kelli, laskeriistu ja -moona, kuld-, hõbe- ja kristallasju jpm. Äri juures oli oma parandustöökoda, raadioosakonna juhina tegutses 1930. aastal Tallinna raadioäri RAADIO-VALVE tehniline juhataja raadiotehnik ARTUR HAABU (vt AS KAPSI & KO).
Firma tegutses nime J. Tibbing ja Ko all Võrus kuni 1940. aastani, müües endiselt ka raadioaparaate (näiteks RET, Mende, Ekco, Hornyphon, KB jt). Vastuvõtjate valmistamisest on andmeid ainult 1930. aastast.



?
?-30-?
Tallinn, Veski 9-3 (30)


1930

  märts 1930: Valmistan tellimiste peale kõiki tüüpe raadioaparaate alalise ja vahelduva
   voolule
, võrkanoode, koonusvaljuhääldajaid. Osade hinnast 10 %. Teen ümber iganenud
   tüüpe ja parandan rikkeid. Töö eest täieline vastutus.
   (Päevaleht 27.03.1930)


raadiotuba[ät]hot.ee