ESILEHELE TEHASED UUDISED
EESTIS VALMISTATUD JA MONTEERITUD VÄLISFIRMADE RAADIOAPARAADID

  EESTIS MÜÜDUD VÄLISMAA TEHASTE RAADIOAPARAADID

  EESTIS MÜÜDUD VÄLISMAA TEHASTE RAADIOAPARAATIDE NIMEKIRI

1937. aasta kevadel, enne 1937/38 raadiohooaja algust, teostas majandusministeerium raadioaparaatide sisseveos olulisi ümberkorraldusi. Raadioaparaatide Eestisse sisseveoks tuli nüüd taotleda litsents. Vastuvõtjaid ei lubatud importida USA-st ja Austriast, ainult Saksamaalt, Inglismaalt, Hollandist ja vähemal määral Rootsist ja Lätist (hilisema kokkuleppega ka Soomest). Kehtestati piirangud, mis lubasid importööridel vastuvõtjaid sisse vedada vaid 40% ulatuses möödunud aasta mahust (hiljem sisseveokontingenti suurendati). Kõige olulisema piiranguna tõsteti sisseveetavate raadioaparaatide ja -osade tollimaksu - raadioaparaatidel 3 kroonilt 4,50 kroonile netokilolt ning raadioosadel ja valjuhäälditel 2 kroonilt 2,50 kroonile netokilolt (üldtariif tõusis vastavalt 9 ja 5 kroonile). (Vt artikleid Raadioturust 1937. aastal)
Kitsenduste eesmärgina tõi majandusministeerium välja soovi raadioturgu korrastada, samuti soodustada Eestis välismaa aparaatide kokku panemist imporditud osadest (detailide sisseveole kavatseti anda kergemini litsentse ja tollid hoida madalamad). Kuigi äridel oli ladudes palju varem varutud kaupa, otsiti siiski ka võimalusi sisseveetud osadest välismaa aparaatide kokku panemiseks Eestis. (Vaba Maa 17.08.1937)
Septembris 1937 märgiti ajakirjanduses, et mitmed Eesti suuremad raadiotehased ja ka väiksemad töökojad on juba alustanud välismaa aparaatide monteerimist.
Riiklik sisseveo reguleerimine jätkus ka järgmistel aastatel. Näiteks 1938. a. lõpus sõlmiti uus kaubavahetuskokkulepe Eesti ja Hollandi vahel, mis nägi ette Hollandist sisseveetavate raadioaparaatide ja nende osade mahu vähendamist umbes poolele 1937. a. tasemest. (Postimees 6.12.1938)

Eestis teostati välisfirmade raadioaparaatide valmistamist ja monteerimist kolmel viisil - oma konstruktsiooniga aparaatide valmistamine (teadaolevalt Reti ja TTV Telefunkenid, ilmselt ka Are Philipsid), imporditud üksikosadest aparaatide monteerimine (nt Rammuli KB) ja imporditud shassiide (kokku monteeritud aparaadid) paigaldamine Eestis valmistatud kastidesse (pluss lampide, võib-olla skaala jms lisamine). Viimast oli harrastatud juba ka 1930. a-te algupoolel.


TELEFUNKEN

TELEFUNKEN TA 347 B ja TA 667 U   1937/38 - valmistaja OÜ RET
Eestis valmistatud Telefunkeni raadioaparaatide kohta annab väga olulist informatsiooni Telefunkeni Eesti esindaja firma Eesti Aktsiaselts Siemens (sügiseni 1938 tehnikabüroo H. Oesterlein & Ko) säilinud arhiiv (Rahvusarhiiv, ERA.327).

6. novembril 1936 Berliinis allkirjastatud Eesti-Saksa kaubalepingu lisakokkuleppe raadioaparaate puudutav paragrahv lubas Eestil alates 1. jaanuarist 1937 kehtestada Saksamaalt sisseveetavatele alla 16 kg kaaluvatele ehk odavama hinnaklassi raadioaparaatidele kõrgema tollimaksu. See sundis Telefunkeni Eesti esindajat firmat H. Oesterlein & Ko astuma samme odavamate Telefunkeni aparaatide Eestis valmistamise ja/või monteerimise võimaluste otsimiseks. Eelnimetatud paragrahvi ilmselt siiski ei jõustatud, kuna 1937. a. kevadel muutis Eesti valitsus kogu raadioaparaatide sisseveo korraldust (kehtestades sisseveole litsentsisüsteemi ja tõstes tolle üldiselt). Kuid aparaatide kohapealse valmistamise soovi ja vajadust see ei vähendanud. (Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated 18.11.1936; ERA.327.1.203, ERA.327.1.207)

1937. a. alguses otsustas firma H. Oesterlein & Ko tellida raadiotehaselt RET 1937/38 hooajaks partii Telefunkeni nime kandvaid raadioaparaate: ühe 4-lambilise patareimudeli (TA 347 B) ja ühe universaaltoitel 6-lambilise võrkmudeli (TA 667 U).
13. jaanuaril 1937 H. Oesterlein & Ko poolt Berliini Telefunkenile saadetud kirjas märgitakse just RETile ettepaneku tegemise ühe peamise põhjusena soovi saavutada seeläbi ka tihedam koostöö RETiga kui suurima ja kiireimini kasvava kohapealse tootjaga tehase oma aparaatides Telefunkeni raadiolampide ja üksikosade kasutamiseks (ühtlasi tõrjudes põhikonkurendi Philipsi ja selle Briti tütarfirma Mullardi positsioonide tugevdamist). Seni oli Telefunkeni raadiolampide peamiseks tarvitajaks Eestis vaid Tartu Telefonivabrik. Viimasega seoses märgitakse kirjas TTV osakaalu pidevat langust Eesti raadioturul, uue hooaja mudelite väljatoomisega hilinemist paari kuu võrra ja liiga suurt hulka aparaate, mis tuleb puuduste kõrvaldamiseks parandusse saata. (ERA.327.1.203, 13.01.1937)
Kuna H. Oesterlein & Ko kirjavahetus on säilinud osaliselt (nt 1937. a. saadetud kirjade ärakirjad ainult 3. jaanuarist kuni 31. märtsini), võivad mõned RETi tellimusega seotud asjaolud olla teadmata.

RETi juhatus otsustas Telefunkenile aparaatide valmistamise aprillis 1937: "26.04.1937. Otsustatakse nõustuda, et tehas valmistaks Telefunkenile raadioaparaate tingimusega, et kast ja skaala erineks täiesti RET-i tavalistest aparaatidest ja lambid oleks Telefunkeni omad." (Eesti Ringhäälingumuuseum, OÜ RETi juhatuse protokolliraamat)

Alguses nägi H. Oesterlein & Ko võimaliku tootmismahuna koguni 500-700 raadiot, kuid tegelikult valmistas RET 1937/38 kokku 300 vastuvõtjat:

  201 aparaati Telefunken TA 347 B
  78 aparaati Telefunken TA 667 U
  21 aparaati Telefunken TA 667 U   eksportis RET kevadel 1938 Soome

Kaks esimest numbrit on toodud H. Oesterlein & Ko poolt 18. juulil 1938 firmale Telefunken saadetud selgituskirjas RETi tellimusega seotud raadiolampide kohta. RETile tarniti 7.09.1937 - 400 lampi, 20.10.1937 - 400 lampi, 27.10.1937 - 600 lampi ja 20.11.1937 - 200 lampi. Neist tarvitas RET 804 lampi 201 aparaadi TA 347 B ehitamiseks, 468 lampi 78 aparaadi TA 667 U ehitamiseks, 32 lampi olid ilmselt praak ning 300 lampi RET tagastas. TA 667 U tarbeks telliti algselt lampe 100 aparaadi valmistamiseks. Mudeli TA 347 B näidiseksemplari paigaldati 4 lampi Telefunkeni tehases Berliinis. (ERA.327.1.221)
Sisuliselt samad arvud (vastavalt 200 ja 77) esinevad ka Eesti AS Siemensi (tegutses sügisest 1938 H. Oesterlein & Ko asemel) novembris 1940 ENSV Raadiokomiteele esitatud aruandes Eestis aastail 1935-1940 müüdud Telefunkeni aparaatide kohta. (ERA.327.1.236)
Kolmas number selgub ärakirjast. 19. augustil 1938 saatis H. Oesterlein & Ko tagasi RETilt saadud arve, "...kuna kevadel, kui Teie otsustasite 21 ülejäänud aparaati TA 667 U eksporteerida Soome, polnud kõne sellest, et nende aparaatide kastid tuleksid meie kanda." (ERA.327.1.224).

Järgmiseks hooajaks RETilt neid vastuvõtjatüüpe juurde ei tellitud ning 1938/39 realiseerisid Eesti AS Siemens ja Telefunkeni edasimüüjad eelmisest hooajast lattu jäänud aparaate.

Mudeli TA 347 B üheks edasimüüjaks nii 1937/38 kui 1938/39 hooajal oli ka OÜ Esto-Muusika. Pole teada, mida kujutas firma poolt 1938/39 reklaamitud mudel T 347 BK.
  OÜ Esto-Muusika reklaam ajalehes Maa Hääl 22.10.1937:
    Telefunken 4-lambiline patareiaparaat, 3 laineala, hind 220.-
  OÜ Esto-Muusika raadioaparaatide hinnakiri 1938/39 hooajaks:
    Telefunken T 347 B, 4-lambiline otsevastuvõtja, hind 190.-
    Telefunken T 347 BK, 5-lambiline suursuper, 3 laineala, hind 260.-

Eesti AS Siemensi kirjavahetuses leidub ka aparaatide seerianumbreid (teated äridele saadetud, äridelt tagasi võetud või parandusel olnud aparaatide kohta):
  TA 347 B nr
136697 (J. Kikajoon, Vigala, ap. remondis, ERA.327.1.232)
  TA 347 B nr
138373 (KM B. Lille & A. Voolmaa, Rakvere, ERA.327.1.224)
  TA 347 B nr
138379 (Elmar Kold, Kilingi-Nõmme, ERA.327.1.238)
  TA 347 B nr
138388 (KM B. Lille & A. Voolmaa, Rakvere, ERA.327.1.223)
  TA 347 B nr
138390 (Elmar Kold, Kilingi-Nõmme, ERA.327.1.238)
  TA 347 B nr
138399 (Elmar Kold, Kilingi-Nõmme, ERA.327.1.238)
  TA 347 B nr
138421 (Fa Hugo Lille, Rakvere, ERA.327.1.224)
  TA 347 B nr
138442 (KM B. Lille & A. Voolmaa, Rakvere, ERA.327.1.220, ERA.327.1.223)
  TA 347 B nr
138446 (Elmar Kold, Kilingi-Nõmme, ERA.327.1.238)
  TA 347 B nr
138448 (KM B. Lille & A. Voolmaa, Rakvere, ERA.327.1.223)
  TA 667 U nr
137718 (KM B. Lille & A. Voolmaa, Rakvere, ERA.327.1.223)
  TA 667 U nr
137760 (V. Jõgisoo, Kohtla-Järve, omanik dets '39, ERA.327.1.243)

TELEFUNKEN 1937/38 kataloog
Erakogu

TELEFUNKEN TA 347 B 1937/38 kataloog
Omanik: urti[ät]hot.ee - Raadiomuuseum
TELEFUNKEN TA 347 B 1937/38 reklaamid
Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)

 
Telefunken TA 347 B ilmselt Kirblas
Läänemaal 1938. a-l (foto saadetud
3. juunil 1938 Kirblast Sarusse).


TELEFUNKEN TA 347 B   1937/38
Mudel: TA 347 B
Toide: patarei
Lambid: 4 (Telefunken KF3, KF4, KC3, KDD1)
Lainealad: 3
Võnkeringid:
Hind: 220.- kr. (1937/38) / 190.- kr. (1938/39)

TELEFUNKEN TA 347 B
Patareiaparaat
Nr 138405

Eesti Ringhäälingumuuseumi kogu
TELEFUNKEN TA 347 B
Patareiaparaat
Nr 138433

Hiiumaa Muuseumi kogu
(HKM _ 3692:1 AjT 9)
Fotod: muis.ee

TELEFUNKEN TA 347 BK   1938/39?
Mudel: TA 347 BK
Toide: patarei
Lambid: 5
Lainealad: 3
Võnkeringid:
Hind: 260.- kr. (1938/39)



TELEFUNKEN TA 667 U   1937/38

Mudel: TA 667 U
Toide: võrk - universaal
Lambid: 4+2 (Telefunken CK1, CF3, CBC1, C/EM2, CL4, CY1, EUVI, (U920/6 110V jaoks))
Lainealad: 3
Võnkeringid: 6+1
Hind: 270.- kr.

TELEFUNKEN TA 667 U
Võrkaparaat
Nr 137745

Omanik: urti[ät]hot.ee - Raadiomuuseum
   
TELEFUNKEN TA 667 U
Võrkaparaat
Nr 137748

Omanik: elravel[ät]hot.ee



TELEFUNKEN T 823 BK   1938/39 - valmistaja AS TARTU TELEFONIVABRIK
1938. aasta kevadel otsis H. Oesterlein & Ko (sama aasta sügisest Eesti AS Siemens) sisseveopiirangute tõttu taas võimalusi 1938/39 hooaja paari odavama hinnaklassi Telefunkeni mudeli valmistamiseks Eestis.

Võrkvastuvõtjatest kaaluti Telefunkeni Poola tehase 4-lambilise mudeli Fenomen tootmist Eestis. Varssavist saadetud näidisaparaadi katsetamisel selgus, et selle vastuvõtt ei ole meie oludes rahuldav. H. Oesterlein & Ko tellis OÜ RETilt aparaadi ümberkonstrueerimise (muuhulgas kasutati kahe lambi ACH1 asemel lampe ACH1, AF7 ja AB2, lisaks AL1? ja AZ1). RETi töö tulemust hinnati väga heaks, kuid tehase omahind 114.- krooni kujunes Oesterleinile vastuvõetamatuks ja nii jäi koostöö RETiga ära, Telefunkeni võrkaparaati kohapeal ilmselt ei valmistatudki ja uus alla 200-kroonine võrkmudel jäi Telefunkeni 1938/39 hooaja Eesti programmist võib-olla üldse välja.

1938. a. mai alguses saabus Oslost Tallinnasse Telefunkeni Norra tehase 3-lambilise patareiaparaadi Tenor 38 näidiseksemplar. Selle lähemal uurimisel leiti, et otstarbekam on jääda varasema kava juurde ja tellida patareiaparaat Tartu Telefonivabrikult. Mudel sai tähiseks T 823 BK (esialgne variant oli T 239 BK). See põhines TTV tüübil Agu, mida oli vastavalt Telefunkeni suunistele mõnevõrra täiendatud ning mis valmistati Telefunkeni disainitud kastis ja skaalaga. Aparaadi omahinnaks (ilma lampideta) soovis H. Oesterlein & Ko 85.- ja TTV 95.- krooni, lõpuks lepiti vähemalt esimese partii osas kokku hinnas 90.- krooni.
Tartu Telefonivabrik valmistas kokku
400 aparaati Telefunken T 823 BK. 1938. a. mai lõpus tellis H. Oesterlein & Ko esimesed 200 aparaati. TTV-le 9. mail 1939 saadetud lampide arvestust puudutavast kirjast selgub, et tellimusi esitati neli: 27. mail, 28. septembril, 22. oktoobril ja 11. novembril 1938. Riia peasindusele 28. detsembril 1938 saadetud Telefunkeni raadioaparaatide müügiülevaates ja majandusministeeriumile 3. jaanuaril 1939 saadetud uue aasta sisseveokontingendi taotluses nimetas Eesti AS Siemens Tartu Telefonivabriku valmistatud 400 aparaati (40 000.- krooni väärtuses). Sama number on toodud ka Eesti AS Siemensi novembris 1940 ENSV Raadiokomiteele esitatud aruandes Eestis aastail 1935-1940 müüdud Telefunkeni aparaatide kohta. Võrdluseks - sisseveetud Telefunkeni mudeleid müüdi 1938/39 hooajal umbes 800.

Kõiki T 823 BK aparaate ei müüdud aga läbi 1938/39 hooajal. 23. septembril 1939 Põltsamaa kaupmehele Joh. Susile saadetud kirjas lootis Eesti AS Siemens, et uued 5-lambilised patareiaparaadid (956 BK) jõuavad müügile kuu lõpul, ja soovitas seni "hoogsasti müüa minevaastaseid 3-lambilisi patareivastuvõtjaid, millide nettohinnaks on Teile Kr. 118.-"; väljamüügihinna võis J. Susi määrata ise. 1939. a. 4. oktoobril Vaekülla Juhan Uibole saadetud kirjas märgiti, et "eelmise aasta 3-lambilisi patareiaparaate müüme s.a. Kr. 150.- ga". Detsembris 1939 sai pagasiveol kahjustada (kast vajas poleerimist ja papist pakkekast asendamist) T 823 BK nr 8892, mida ei saadetud enam tagasi Valka firmale V. Trauss, vaid jäeti Tallinna lattu müügiks. Veel aprillis 1940 uuriti Kilingi-Nõmme kaupmehelt Elmar Koldilt, kas tema käes olev T 823 BK on müüdud või saaks ta selle teisele soovijale müümiseks Eesti AS Siemensile tagasi saata.
(Rahvusarhiiv ERA.327.1.219, ERA.327.1.220, ERA.327.1.221, ERA.327.1.223, ERA.327.1.228, ERA.327.1.234, ERA.327.1.236, ERA.327.1.240, ERA.327.1.241, ERA.327.1.243, ERA.327.1.247)

Vasakult: kiri Tartu Telefonivabrikule 27.05.1938 (sks k) /ERA.327.1.220/; kiri Berliini seoses RETi aparaadiga 8.06.1938 (sks k) /ERA.327.1.220/; kiri Berliini seoses TTV ja RETi aparaatidega 8.06.1938 (2 lk, sks k) /ERA.327.1.220/
     
H. Oesterlein & Ko ja Eesti AS Siemensi tagasiside Tartu Telefonivabrikule seoses mudeliga T 823 BK vahemikust 15.08.1938 kuni 2.12.1938 /ERA.327.1.224, ERA.327.1.225, ERA.327.1.227/; Eesti AS Siemensi 9.05.1939 Tartu Telefonivabrikule saadetud kiri mudeli T 823 BK lampide arvestuse asjus /ERA.327.1.234/; kaupmees Elmar Koldile Kilingi-Nõmmele 30. aprillil 1940 saadetud kiri aparaatide T 823 BK ja T 956 BK asjus /ERA.327.1.247/
           

Eesti AS Siemensi kirjavahetuses leidub ka aparaatide seerianumbreid (teated äridele saadetud, äridelt tagasi võetud või parandusel olnud aparaatide kohta):
  T 823 BK nr
8063 (puudus TTV 9 aparaadi saadetisest 9.09.1938, ERA.327.1.225)
  T 823 BK nr
8087 (Fa V. Trauss, Valga, ERA.327.1.224)
  T 823 BK nr
8088 (Fa Joh. Susi, Põltsamaa, ERA.327.1.224)
  T 823 BK nr
8099 (Fa Karl Timberg, Lelle, ERA.327.1.225)
  T 823 BK nr
8112 (A. Siilivask, Süvahava, ap. remondis, ERA.327.1.232)
  T 823 BK nr
8125 (KM Vennad Tamverk, Haapsalu, ERA.327.1.226)
  T 823 BK nr
8139 (Fa V. Trauss, Valga, ERA.327.1.224)
  T 823 BK nr
8160 (J. Kikajoon, Vigala, ap. remondis, ERA.327.1.232)
  T 823 BK nr
8176 (Fa Joh. Susi, Põltsamaa, ap. remondis ERA.327.1.232)
  T 823 BK nr
8177 (KM A. Schmidt, Jõhvi, ERA.327.1.225)
  T 823 BK nr
8185 (KM Vennad Tamverk, Haapsalu, ERA.327.1.226)
  T 823 BK nr
8196 (Fa Joh. Susi, Põltsamaa, ERA.327.1.224, ap. rem. ERA.327.1.232)
  T 823 BK nr
8218 (Fa A. Leetberg, Rakvere, ERA.327.1.225)
  T 823 BK nr
8240 (Fa Joh. Susi, Põltsamaa, ERA.327.1.224)
  T 823 BK nr
8892 (Fa V. Trauss, Valga, dets '39 tagasi Tallinna lattu, ERA.327.1.243)
  T 823 BK nr
8990 (S. Säärel, Uuemõisa, Kapra, ERA.327.1.247)



         
Telefunkeni mudelite T 823 BK ja T 865 BK eestikeelne reklaamtrükis 1938. aastast ja
reklaam ajalehes Maa Hääl 21.10.1938 /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/.


TELEFUNKEN T 823 BK   1938/39
Mudel: T 823 BK
Toide: patarei
Lambid: 3 (Telefunken KF4, KF4, KL1)
Lainealad: 3
Võnkeringid:
Hind: 168.- kr.

Vt ka TTV AGU 2

TELEFUNKEN T 823 BK
Tagasein vahetatud
Nr 8236

Erakogu
   
TELEFUNKEN T 823 BK
Nr 8707

Eesti Ringhäälingumuuseumi kogu
   
Veel säilinud T 823 BK:
Nr 8221
Nr 9029



TELEFUNKEN 956 BK   1939/40 - valmistaja AS TARTU TELEFONIVABRIK
Ka hooajal 1939/40 tellis Eesti AS Siemens Tartu Telefonivabrikult ühe Telefunkeni patareimudeli. Näib, et algusest peale (enne prooviaparaadi valmimist ja selle hinnas kokku leppimist ning sügisel alanud dramaatilisi sündmusi) arvestati eelmistest aastatest väiksema hulga vastuvõtjate valmistamisega Eestis. Nii paluti 1939. a. kevadel TTV-lt hinnakalkulatsiooni 100-200 aparaadi suuruse partii tellimisel.
Kui uue aparaadi proovieksemplar 1939. a. mais valmis, soovis TTV vastuvõtja omahinnaks ilma lampideta 110.- krooni (algul isegi 115.-). Eesti AS Siemens pidas seda liiga kõrgeks - müügihind oleks sel juhul tõusnud 220.- kroonini, kuid olulise läbimüügi saavutamiseks ei oleks see tohtinud ületada 180.- krooni. Seetõttu küsiti 4-lambilise patareiaparaadi valmistamise hinnapäringut ka väiketöökojalt ("der kleinen Werkstatt") Heli, kuid vastus kirjavahetusest kahjuks ei selgu. Mai lõpus langetas TTV vastuvõtja omahinna 105.- kroonile. Juunis teatas Eesti AS Siemens, et Telefunken ei nõustu kõrgema hinnaga kui 100.- krooni. Millises omahinnas täpselt kokku lepiti, pole teada.
Eesti AS Siemensi suuniste järgi täiendatud ja parendatud prooviaparaat saadeti 16. juunil 1939 lennukiga testimiseks ja viimaste soovituste saamiseks Berliini Telefunkeni laboratooriumisse. Eesti AS Siemens rõhutas korduvalt küsimuse pakilisust, kuid vastus Saksamaalt viibis ja seda oodati veel 7. juulil. Vastuse saabumise järel esitati TTV-le viimaks 13. juulil 1939 kirjalik tellimuse kinnitus 100 5-lambilise patareisuperi valmistamiseks. Kuid kasti joonised (millest sõltus teataval määral kogu konstruktsioon) saabusid Berliinist alles 31. juulil.
Vastuvõtja sai mudelitähiseks Telefunken 956 BK (algselt pakutud variandid olid TA 965 BK ja TA 95 BK). Lampide järgi otsustades oli selle analoog tõenäoliselt TTV tüüp Kontsert-Super.

23. augustil 1939 ilmselt Berliini saadetud uue raadiohooaja prognoosis märgiti, et väljavaated on eelmisest aastast kehvemad, eriti maarahvale mõeldud patareiaparaatide osas. Põhjuseks pikema põuaperioodi mõjud saagikusele. Tartu Telefonivabriku toodetava vastuvõtja muljet hinnati heaks, esialgu arvestati kuni 200 aparaadi tellimisega ja mudel pidi direktor Kõva kinnitusel turule jõudma septembri alguses. Kuid aparaatide valmimine viibis. 23. septembril Põltsamaa kaupmehele Joh. Susile saadetud kirjas lootis Eesti AS Siemens, et 5-lambilised patareiaparaadid jõuavad müügile kuu lõpul (ja soovitas seni "hoogsasti müüa minevaastaseid 3-lambilisi patareivastuvõtjaid" (T 823 BK)). 2. oktoobril Kiviõli kaupmehele Hugo Tamverkile saadetud kirjas kinnitati, et T 956 BK ilmub müügile umbes ühe nädala pärast; 4. oktoobril Vaekülla Juhan Uibole saadetud kirjas aga, et nädala või kahe pärast (hinnaga 210.- krooni). Vastuvõtjate valmimist võis takistada ka vajalike lampide puudus. 26. oktoobril saatis Eesti AS Siemens Tartusse TTV tellitud 110 lampi KCH 1 (Saksamaal valmistatud lambid olid ostetud Hollandist AS Eesti Philipsi kaudu ja seisnud mõnda aega litsentsi ootel tollilaos). TTV-le saadetud lampide lähetamise teatisele lisati "Ootame Teilt patareisuperite T 956 BK suuremaarvulist saabumist".

Tartu Telefonivabrikult telliti
100 aparaati Telefunken 956 BK.
21. augustil 1940 teatas Eesti AS Siemens vastusena OÜ Esto-Muusika Pärnu osakonna päringule, et laos on veel 3 patareisuperit T 956 BK.
Eesti AS Siemensi novembris 1940 ENSV Raadiokomiteele esitatud aruandes Eestis aastail 1935-1940 müüdud Telefunkeni aparaatide kohta on Telefunken 956 BK müüdud vastuvõtjate arvuna kirjas 98 aparaati.


22. veebruaril 1940 koostatud raadiohooaja esialgses kokkuvõttes tõdeti, et hoolimata sügisestest tagasilöökidest (Nõukogude Venemaa mõjud ("sowjetrussischen Einflussnahme") ja baltisakslaste lahkumine) kujunes hooaeg 1939/40 siiski rahuldavaks. 1. veebruari 1940 seisuga oli müüdud 708 raadioaparaati. Kuid Tartu Telefonivabriku aparaadi üle väljendati pettumust, kuna selle turule toomine hilines ja tehniline teostus jättis soovida. Üldiselt hinnati halvaks TTV-ga koostööd mõlemal viimasel hooajal. Sama korrati 7. märtsil 1940 saadetud uue hooaja patareiaparaate puudutavas kirjas ning hiljemgi heideti ette tähtaegadest mitte kinni pidamist ja ebaühtlast kvaliteeti.
(Telefunkeni vastuvõtjate Eestist tellimisest sooviti edaspidi üldse loobuda, kuna siinsed tehased, nt TTV, tõid turule Telefunkeni tellitule analoogse oma mudeli, mis oli vähemalt samaväärse kvaliteediga, kuid madalama hinnaga. Uue hooaja patareiaparaati (O 54 BK) sooviti esialgu hakata sisseveetud osadest monteerima hoopis Eesti AS Siemensi oma töökojas, mille juhatajaks oli Antje. Hiljem jäädi siiski 1940/41 vastuvõtjate monteerimise ja/või valmistamise juurde mõnes Eesti raadiotehases. Põhimõtteline nõusolek saadi nii RETilt kui Rammulilt. Ent need plaanid mõistagi ei teostunud.)
(Rahvusarhiiv ERA.327.1.236, ERA.327.1.237, ERA.327.1.238, ERA.327.1.239, ERA.327.1.240, ERA.327.1.241, ERA.327.1.247, ERA.327.1.248, ERA.327.1.249)

Eesti AS Siemensi 13.07.1939 Tartu Telefonivabrikule saadetud kiri 100 patareiaparaadi 956 BK tellimise asjus (sks k) ja 17.07.1939 Berliini saadetud kiri mudelitähise kinnitamise kohta (sks k) /ERA.327.1.239/; kaupmees Elmar Koldile Kilingi-Nõmmele 30. aprillil 1940 saadetud kiri aparaatide T 823 BK ja T 956 BK asjus /ERA.327.1.247/; Tartu Telefonivabrikule 29. juulil 1940 saadetud kiri seoses T 956 BK nr 9498 defektidega /ERA.327.1.248/
       

Eesti AS Siemensi kirjavahetuses leidub ühe aparaadi seerianumber:
  T 956 BK nr
9498 (saadeti 29.07.1940 TTV-le parandusele, ERA.327.1.248)
Tallinna äris J. Mitt oli 9.02.1941 toimunud kaupade inventuuri ajal:
  T 956 BK nr
9521 (ERA.R-13.1.839)


TELEFUNKEN 956 BK   1939/40
Mudel: 956 BK
Toide: patarei
Lambid: 5 (Telefunken KCH1, KF3, KBC1, KC3, KDD1)
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 210(?).- kr.

Vt ka TTV KONTSERT-SUPER


PHILIPS

Juba 1937. aasta 29. septembril teatati ajalehes Uus Eesti, justkui monteeriks AS Are tehas Philipsi aparaate. AS Eesti Philips lükkas selle väite aga ümber ja kinnitas, et "Are raadiotehas kunagi Philips raadioaparaate kokku pannud ei ole". Esialgu puuduvad kindlad andmed selle kohta, kas tegelikult võis antud perioodil (1937/38) toimuda üksikosadena või valmis shassiidena imporditud Philipsi aparaatide Eestis kokku monteerimine või siin valmistatud kastidesse paigaldamine.

1938. a. lõpus sõlmiti Eesti ja Hollandi vahel uus kaubavahetuskokkulepe, millega asendati senine, 1935. a-l alla kirjutatud leping. Selle muutmise üheks peamiseks põhjuseks oli Hollandist imporditavate raadioaparaatide ja -tarvete suur kogus, mis oli oluliseks teguriks Hollandiga negatiivse kaubavahetusbilansi kujunemisel. Uus lepe nägi ette Hollandist sisseveetavate raadioaparaatide ja nende osade mahu vähendamist umbes poolele 1937. a. tasemest ehk rahalises väärtuses 75 000 kroonile raadioaparaatide ja 125 000 kroonile raadioosade puhul (Uus Eesti 23.11.1938, Postimees 6.12.1938, Maa Hääl 7.12.1938).

Raadioaparaatide sissevedu Hollandist (vt Sisse- ja väljaveo statistika):
   1937 - 154 570 kr (Maa Hääl 7.12.1938)
   1938 - 63 008 kr ehk 5785 kg (ERA.1831.1.4401)
   1939 - 72 068 kr ehk 7485 kg (ERA.1831.1.4490)
           nt Saksamaalt 217 565 kr ehk 19 644 kg (samas)
   1940 - 175 122 kr ehk 6760 kg (ERA.R-10.1.281)
           nt Saksamaalt 287 343 kr ehk 12 742 kg (samas)
Raadioaparaatide osade ja tarvete sissevedu Hollandist:
   1937 - 229 248 kr (Maa Hääl 7.12.1938)
   1938 - 92 833 kr ehk 11 120 kg (ERA.1831.1.4401)
   1939 - 77 841 kr ehk 6457 kg (ERA.1831.1.4490)
           nt Saksamaalt 152 937 kr ehk 7208 kg (samas)
   1940 - 141 184 kr ehk 6084 kg (ERA.R-10.1.291)
           nt Saksamaalt 97 330 kr ehk 3877 kg (samas)

1940. a. juulis esitas Vitali Suigusaar (Aleksandrov) Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametile avalduse enda registreerimiseks meistriks raadio tööalal. V. Suigusaar oli alates 1. maist 1930 töötanud AS Eesti Philipsi parandustalituse juhatajana. Avaldusele lisatud töökäigukirjelduses märkis V. Suigusaar muuhulgas:
"...1938 aastal organiseerisin Philips aparaatide ja üksikosade produktsiooni kohapeal Eestis a/s. Are raadiotehases. Selle kohta võib tõendusi anda a/s. Are juhatus..." AS Eesti Philips kinnitas avaldusele lisatud tõendis: "...Meie firma jaoks Eestis valmistavate raadioaparaatide tüüpide konstrueerimine, nende tootmise organiseerimine ning järelvalve selle üle teostus pidevalt härra Suigusaar'e poolt, samuti kõik ettetulevad tööd raadio- ning elektrotehniliste seadmete projekteerimisel ning praktilisel väljatöötamisel...". (Rahvusarhiiv ERA.1569.1.2020).


PHILIPS 1938/39
PHILIPS 471A - võib-olla imporditi valmis shassiidena ja paigaldati Eestis valmistatud kastidesse (+ lisati Eestis monteeritud E.P.-tähisega valjuhääldid?).

Majandusministeeriumi ekspertiiskomisjoni protokoll 13. jaanuarist 1938: "Philips aparaadi tüüp 471-A monteeritud ja häälestatud shassii omahinna cif Tallinn kindlaksmääramine osade hindade järgi" /Rahvusarhiiv ERA.969.6.289 (Majandusministeerium, Kaubandusosakond, Ettekanded kaupade sisse- ja väljaveo asjus 1937-1939)/.
   


PHILIPS 1939/40 - valmistaja AS ARE
1939/40 hooajal Eestis müüdud Philipsi Olümpia-seeria koosnes vähemalt neljast võrk- ja kahest patareivastuvõtjast:
  PHILIPS OLÜMPIA I 480; võrk
  PHILIPS OLÜMPIA II 645; võrk
  PHILIPS OLÜMPIA III 735; 4+1 võrk, 9 survenupuga
  PHILIPS OLÜMPIA IV; võrk, 9 survenupuga
  PHILIPS OLÜMPIA 429B; patarei
  PHILIPS OLÜMPIA 629B; patarei
Neist olid ilmselt
Are tehases valmistatud mudelid 429B, Olümpia II 645A (mõlemad eestikeelse skaalaga) ja Olümpia I 480 (rahvusvaheline skaala) ning võimalik, et ka Eestis müüdud 629B (analoogmudel Are Ilo 40; säilinud 629B-24 nr 14774?).

PHILIPSi 1939/40 hooaja OLÜMPIA-seeria reklaamid /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/
             


Ilmselt AS ARE valmistatud Philipsi mudel:

Mudel: PHILIPS OLÜMPIA 429B
Hooaeg: 1939/40
Toide: patarei
Lambid:
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 140.- kr. / 155.- kr.*
*
alates 20.11.1939

Analoogmudel Are Siiri 40
PHILIPS OLÜMPIA 429B

Omanik: urti[ät]hot.ee - Raadiomuuseum
Säilinud 429B:
Nr. 13660 (13860?)
Nr. 13821 (pliiatsiga nr. 11932)
Nr. 13823 (pliiatsiga nr. 11767)
Nr. 14978

Ilmselt AS ARE valmistatud Philipsi mudel:

Mudel: PHILIPS OLÜMPIA II 645A ja 645L
Hooaeg: 1939/40
Toide: võrk
Lambid:
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 225.- kr. (vahelduvvool) / 235.- kr. (universaal)
alates 20.11.1939: 245.- kr. (vahelduvvool) / 255.- kr. (universaal)

Konstruktsioonilt sarnased mudelid
Are Meelis 40 ja Are Urmas 40
PHILIPS OLÜMPIA II 645A
Nr 13554 (pliiatsiga 11458)

Timo Rantasaari raadiokogu, Soome
Vt Timon Radiosivut

Ostetud Eestist 1990. a-tel
        
        
PHILIPS OLÜMPIA II 645A
Nr 14252

Erakogu
PHILIPS OLÜMPIA II 645A
Nr 14501

Erakogu: www.retroraadio.pri.ee
Säilinud 645:
645A   Nr. 13554 (pliiatsiga nr. 11458)
645A   Nr. 14252
645A   Nr. 14463
645A   Nr. 14501
645L   Nr. 14647
645A   Nr. 15141

Ilmselt AS ARE valmistatud Philipsi mudel:

Mudel: PHILIPS OLÜMPIA I 480
Hooaeg: 1939/40
Toide: võrk
Lambid:
Lainealad:
Võnkeringid:
Hind: 190.- kr. ja 210.- kr.* (vahelduvvool) / 195.- kr. ja 215.- kr.* (universaal)
* indikaatori ehk maagilise silmaga

Konstruktsioonilt sarnane mudel
Are Hellik 40
PHILIPS OLÜMPIA I 480L
Nr 13975

Omanik: elravel[ät]hot.ee
Säilinud 480:
480A-23   nr. 13384 (pliiatsiga nr. 11698)
480L          nr. 13975
480L          nr. 14015



PHILIPS 1940/41
11. aprillil 1941 kinnitas ENSV Rahvakomissaride Nõukogu Raadio-Elektrotehnika Tehase RET 8 raadiovastuvõtja hinnad (broshüür "Jalgrataste, jalgratta-kummide, raadio-vastuvõtjate, elektripatareide ja -tarvete JAEMÜÜGI HINNAKIRI", Tallinn, 1941). Tegemist oli RETiga liidetud Are raadiotehase 1940/41 hooajaks välja töötatud mudelitega, mis toodeti endise AS Are laos olnud materjalidest ja mis kandsid ka Are tehase- ja mudelinimesid.
Nende 8 aparaadi hulgas oli 3 "topeltmudelit", millel oli sama mudelinimi ja hind, kuid erinev tüübitähis.
Ilmselt oli tegemist 1939/40 hooajale sarnaste analoogmudelitega, millest üks oli mõeldud turustada Are ja teine Philipsi nime all.
Nendeks mudeliteks olid:

  patareivastuvõtjad ILO 4BS-2 (Are?) ja ILO 614BM (Philips?)
  võrkvastuvõtjad ÜLLAR 1-41 5BS-1 (Are?) ja ÜLLAR 1 614 BP (Philips?)
  võrkvastuvõtjad HELLIK 41 3VS (Are?) ja HELLIK 625 (Philips?)

Neist on säilinud aparaate Hellik ka teada kahe erineva kujundusega kastis - vt Are 1940/41.



KB / KOLSTER-BRANDES

Rahvusarhiiv ERA.962.1.157 ja ERA.962.1.158 (Tallinna Manufaktuur ja Kaubanduse AS-i kirjavahetus firmaga Kolster-Brandes, sept 1937 kuni dets 1938 ja jaan 1939 kuni aug 1940)

Tallinna Manufaktuur ja Kaubanduse AS-i kirjavahetus Briti raadiotehase Kolster-Brandes Ltd Eesti esindusõiguse saamise üle algas oktoobris 1937. 13. novembril 1937 telliti prooviaparaatidena üks KB 610, KB 630, KB 652 ja KB 660. Suurem KB vastuvõtjate sissevedu toimus 1938. aasta II poolel (hooaeg 1938/39) ja 1939. a. suvel (hooaeg 1939/40). Osa aparaate imporditi valmis kujul, osa shassiidena (sh skaala, nupud ja kõik muu, välja arvatud kast) ning täiesti üksikosadena veeti sisse 1939/40 hooaja mudel KB 810.
1938/39 telliti kirjavahetuse põhjal mudeleid (sulgudes tellimuste kogused) KB 710 (100 tk), KB 720 (25 tk), KB 730 (75 tk) ja KB 750 (50 tk). KB enda andmetel eksportisid nad 1938 Eestisse aga 380 vastuvõtjat. T.M.&K. AS-i kinnitusel oli KB osa Briti raadiote impordist Eestisse 1938. a-l 34%.
1939/40 telliti kirjavahetuse põhjal mudeleid KB 810 (350 tk), KB 820 (75 tk), KB 840 (25 tk, hiljem sooviti suurendada 100-le), KB 850 (100 tk, hiljem tühistati), kuid oluline osa tellimustest jäi alanud sõja tõttu täitmata.

KB 810   1939/40 - monteerija STANDARD-RAADIO, J. RAMMUL
Mudel: KB 810
Toide: patarei
Lambid: 3
Lainealad: 3
Võnkeringid: 3
Hind: 130.- kr.
KB 810
Nr 7678

Ilmselt Eestis monteeritud aparaat.

Eesti Ringhäälingumuuseumi kogu

Veebruaris 1939 sai T.M.&K. AS majandusministeeriumilt litsentsi raadioaparaatide sisseveoks 1939. aastal. Mahud põhinesid ettevõtte eelmise aasta impordil. Litsentsi järgi tohtis T.M.&K. AS Inglismaalt sisse vedada raadioaparaate kokku 1000 kg, kuni 9000.- krooni väärtuses ja mitte üle 70 eksemplari (sinna hulka arvati ka shassiid). Alla 13 kg kaaluvate aparaatide ja shassiide importimiseks luba ei antud. Kevadel küll sisseveo kontingenti suurendati, kuid piirangute tõttu hakkas T.M.&K. AS aktiivselt läbi rääkima võimaluse üle odavamaid KB aparaate osadena sisse vedada ja Eestis kokku panna. Sel moel importimine ei oleks litsentsi alla käinud. Esimene sellekohane ettepanek saadeti Inglismaale 17. märtsil 1939. Aparaatide monteerijana nähti J. Rammuli raadiotehast, kellega oli juba pikaajaline koostöö Suprema raadiote valmistamisel. KB oli esmalt vastu, kuna ostis ise suure osa üksikosi sisse ja selline äriviis ei oleks tehasele andnud eriti ei tööd ega kasumit. KB kaalus mahtude suurendamiseks koguni täiendavate esindajate otsimist Eestis, mis T.M.&K. AS-i väga ärritas (ainuesindusõigust loeti ärile suureks väärtuseks, lisaks oli KB kaubamärgi Eesti turul sissetöötamiseks tehtud olulisi kulutusi). Pikema kirjavahetuse ja isklike visiitide tulemusel lepiti lõpuks kokku ühe mudeli – KB 810 – osadena ("piece parts") sisseveos ja Eestis kokkupanemises. Eeldatavalt jäi monteerijaks J. Rammul, kuigi kirjavahetuses seda üle ei kinnitata.
8. juunil 1939 esitati tellimus 100 ja 9. juunil eeltellimus kokku 350 (sh ka eelmise päeva 100) komplektile KB 810 osadele koos valjuhääldiga hinnaga 40 shillingit komplekt. Tarneajad olid 100 tk 15. juuniks, 150 tk juulis ja 100 tk augustis.
Kirjavahetusest ei selgu, millal ja millised kogused täpselt kätte saadi. Kindlasti jõudis kohale juunis lähetatud 100 esimese komplekti saadetis, ilmselt pandi juuli lõpus kahe saadetisena teele veel 50 ja 150 komplekti. Üks osa tellitud 350-sest kogupartiist jäi aga alanud sõja tõttu kindlasti saamata. Iseloomulik oli veel see, saadetistes olid alati mõned olulised osad puudu ja need tuli hiljem juurde tellida. Seetõttu ei saa Eestis monteeritud KB 810 koguarvu täie kindlusega öelda.
Mudel KB 810 jõudis Eestis müügile augusti keskel – 14. augustil 1939 ilmus mitmes suuremas ajalehedes (Päevaleht, Uus Eesti, Maa Hääl) uue mudeli reklaam.
Reklaam ajalehes Uus Eesti 14.08.1939 (Digiteeritud eesti ajalehed).


Vasakult: T.M.& K. AS-i esimene ettepanek KB 810 monteerimiseks 17. märtsist 1939 (2 lehte), KB vastus 21. märtsist 1939 (2), KB lõplik vastus pärast pikemat kirjavahetust ja isiklikke kohtumisi 7. juunist 1939 (2) ja T.M.& K. AS-i lõplik tellimus 9. juunist 1939 (2) /kõik Rahvusarhiiv, ERA.962.1.158/
     

Vasakult: KB kiri KB 810 üksikosade esimese partii saatmise kohta koos osade nimekirjaga 21. juunist 1939 (5 lehte) ja KB päring aparaadi kujutise trükimatriitside vajaduse kohta koos KB 810 fotoga 23. juunist 1939 (1 leht) /kõik Rahvusarhiiv, ERA.962.1.158/
 

KB 710, KB 720, KB 730 ja KB 820(?)   1938/39 ja 1939/40(?) - Eestis valmistatud kastid
KB 730
1938/39

Omanik: urti[ät]hot.ee - Raadiomuuseum

Eestis valmistatud kast, konstruktsiooni detailid sarnased Suprema 39P kastiga.
Kasti all tempel No 60.

Teada on veel vähemalt üks samasugune säilinud KB 730.

Peamiselt ilmselt kaalu ja sellega seotud maksude vähendamise eesmärgil telliti osa KB aparaate juba 1938/39 hooajal shassiidena (sh skaala, nupud ja kõik muu, välja arvatud kast) ning need paigaldati Eestis kohapeal originaali eeskujul valmistatud kastidesse. Igast mudelist saabus Eestisse ka vähemalt üks valmisaparaat (näidis). Kas kõik tellitud partiid täismahus ka Eestisse kohale jõudsid, ei saa kirjavahetuse põhjal kindlalt öelda. Saadetiste viibimine ja osakaupa saatmine oli tavaline nähe.
Kirjavahetuse põhjal telliti shassiidena mudeleid järgmiselt.
9. juunil 1938 telliti shassiidena 75 aparaati KB 710 ja 25 aparaati KB 720. KB 710 oli varustatud "Finland-Baltic" skaalaga ja KB 720 "Northern European" skaalaga. Saadetis pandi teele 7. juulil 1938.
8. augustil 1938 telliti shassiidena 75 aparaati KB 730, neist 60 vahelduvvoolule ja 15 universaali. KB 730 näol leidub kirjavahetuses ka näide hinnakujundusest: mudeli turuhinnaks määrati 195.- krooni, sellest kast 16.50, töö 3.-, tagasein 1.-, skaalaklaas jm 1.20, pappkast 1.30; Eesti turul konkurentsivõime tagamiseks pidi aparaadi (KB-le makstav) omahind Tallinnasse jõudmisel olema 90.- krooni. KB 730 kohta saadeti tehasele ka infot müügi kohta, mille järgi müüdi 1938. a. septembris-oktoobris 18 ja novembris-detsembris 15 aparaati. 1938/39 mudelit läbi ei müüdud, sest KB 730 reklaamiti ka 1939/40 hooajal.
5. oktoobril 1938 telliti shassiidena veel 75 aparaati KB 710, kuid 23. novembril 1938 oli 50 shassiid KB 710 ikka saatmata ja tehas pidas võimalikuks lähetamist alles 1939. a. jaanuari I nädalal. 15. detsembril 1938 saadeti teele 30 aparaati KB 710 shassiidena ilma valjuhääldita.
9. juunil 1939 telliti shassiidena koos valjuhääldiga 75 aparaati KB 820 juuli keskpaigaks, kuid 18. augustil olid need veel kätte saamata. 2. oktoobril 1939 teatas tehas, et senistest tellimustest on osaliselt võimalik täita ka KB 820 oma, kuid nende kohalejõudmise kohta info puudub.


SIMPLEX? - monteerimine.

Ajalehes Uus Sõna 25.10.1935 ilmunud Tartu raadioturgu tutvustavast põhjalikust artiklist võib muuhulgas leida järgmise lõigu:
"Nende kodumaa aparaatide /RET/ kõrval on "Raadio Kooperatiiv" esinduses ka mitmeid välismaa aparaate. Esindatakse mitmeid Inglise ja Ameerika aparaate. Eriti viimaste hulgas on tähelepanuvääriv üks liik aparaate, mis maksvad ainult 110 krooni. Tegelikult tuleks see aparaat maksma palju kallim, kuid et ta meile sisse tuuakse vaid osadena ja siin kokku pannakse, siis on võimalik seda ka nii odavasti müüa. ..."

1935/36 hooajal pakkus Raadio-Kooperatiiv välismaa aparaatidest Austria Hornyphon, Inglise Bush ja Ameerika Simplex vastuvõtjaid.

Mudel: SIMPLEX YE
Hooaeg: 1935/36
Toide: võrk
Lambid: 3
Lainealad: 2
Võnkeringid:
Hind: 100.- kr.

raadiotuba[ät]hot.ee