ESILEHELE TEHASED UUDISED
RAADIO-TERE, T. MAASIK
1932-1937 -> ÜLO
Tallinn, tööstus Vesivärava 26-17 (1932-34), Raadio Salong ja laboratoorium Lembitu 2a-5 (34), esindus Väike Karja 4-2 (34) - Pikk 29a /krt 18/ ja Lai 28 (1934-35) - Pikk 3 (12.08.1935-1937)

Raadio TERE, Täielikum Eesti Raadiotööstuse Ettevõte (34-35); Raadio TERE, Täielikum Eesti Raadiotehniline Ettevõte (34-36); Raadio-TERE, T. Maasik, Raaadioaparaatide parandus ja tööstus (36)
Müüdi: üle Eesti, peaesindaja AS Tormolen & Ko (1936/37)

  vt ÜLO
  vt SUPREMA

Hooaeg 1936/37  

Hooaeg 1935/36  

Hooaeg 1934/35

Hooaeg 1933/34

Hooaeg 1932/33



Arvatavasti TERE
Nr. 278
4+1 lambiline (Philips Miniwatt ja Opta),
R & A valjuhääldiga.
Mudeli/valmistaja tähised puuduvad.

Omanik: urti[ät]hot.ee - Raadiomuuseum



TERE
Nr. 423
1935

Nupud asendatud (Ret)
Eesti Ringhäälingu- muuseumi kogu.

   
Vasakul raadiotehase TERE töötajad umbes 1936.
aastal, esireas keskel istub Tiidrik Jakob Maasik,
taga ülemisel riiulil kaks uut TERE Orelit /foto:
Ringhäälingumuuseumi kogust.
Paremal maja Pikk tn 3, raadiotehase TERE ja Ülo
asukoht 1935-1940 /foto 17.04.2014/.
     
Raadio Salongi avamise reklaamkuulutus Päevalehes 24.02.1934 ja "Hoiatus" Päevalehes 25.03.1935 (Digiteeritud eesti ajalehed - dea.nlib.ee); teade Raadio-TERE nime muutmisest Ülo Raadiotehaseks 1937. aastast (erakogu, skänneerinud Urmas Tingas).

TÖÖSTUSE AJALUGU

Riigiarhiiv ERA.891.2.20931 (Kaubandus-tööstuskoda), ERA.969.6.207 (Majandusministeerium), ERA.1831.1.4867 (majandusloendus 1937), ERA.959.2.10166 (Tallinna Ühine Haigekassa), ERA.1569.1.1997 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet) jm.

Raadio-TERE ehk TERE-Raadio (TERE tähendust selgitati kui lühendit nimest Täielikum Eesti Raadiotööstuse Ettevõte) asutas Tiidrik Maasik 31. augustil 1932. Päev varem oli Tallinna linnavalitsus registreerinud raadiotehnilise väiketööstuse TERE asukohaga Vesivärava 26 korter 17 (12 m2 suurune ruum 3-toalises korteris puumaja 3. korrusel), milles töötas lisaks omanikule veel üks tööline.
1933 - aastas toodeti 50-60 raadioaparaati.
1934 - aasta alguses avati Raadio Salong Tallinnas Lembitu 2a korter 5.
Kaubandus-tööstuskoja äriregistris registreeriti firma "Raadiotehniline töökoda TERE, T. Maasik" alles 1935. a. augustis, asutamiskuupäevana näidati 24. jaanuari 1935, aadress Tallinn, Pikk 3 (alates 12. augustist 1935), ainuomanik Tiidrik Maasik.

17. detsembrist 1934 arvati TERE raadiotöökoda Tallinna Ühise Haigekassa alla. Detsembris esitati haigekassale 2 töötaja andmed, nendeks olid Alfred Rosenblatt ja Bernhard Saagen. Aastatel 1935-37 oli TERE haigekassale esitatud töötajate arv enamasti 3-5.
TERE ja Ülo haigekassale esitatud töötajate arv 1934-1940 (valitud kuudel):

jaan veebr märts aug sept okt nov dets
1934 - - - - - - - 2
1935 3 3 4 5
1936 4 3 4 4
1937 4 3 1 6 14 12 9
1938 9 5 7 10 10 10 10
1939 3 3 4 8 8 8
1940 8 8 7 7 - -


Välisministeeriumi Eesti raadiotööstuse ülevaates leiduva statistika (ERA.957.4.433, lk 39) järgi valmistas T. Maasiku raadiotööstus:
  1.08.1934-1.08.1935 (1934/35)   200 raadioaparaati
  1.08.1935-1.08.1936 (1935/36)   400 raadioaparaati
  1.08.1936-1.08.1937 (1936/37)   u. 700 raadioaparaati (hinnang 1936. a. lõpus)
Kuid 1937. a. majandusloenduse järgi valmistas Raadio TERE 1936. aastal kõigest umbes 85 raadioaparaati kokku 16 500.- kr väärtuses. 1.01.1936 oli laoseis 20 raadioaparaati (3000.- kr), aastane läbimüük oli 15 500.- kr ja 31.12.1936 oli laoseis 25 raadioaparaati (4000.- kr). Parandustöid tehti 2000.- kr eest. Loenduse ankeetlehele oli lisatud aga märkus "Suure täpsuse peale ei või pretendeerida, kuna puudub täielik raamatupidamine". Tööstus tegutses 40 m2 pindalaga ruumides ja masinatest kasutati ühte käsipuurmasinat.

6. augustist 1937 sai firma uueks nimeks ÜLO RAADIO, T. MAASIK.

Lisaks oma nime kandvatele raadiovastuvõtjatele ehitas Raadio-TERE ilmselt vahemikus 1935-1937 kaubandusettevõtte Tallinna Manufaktuur ja Kaubanduse AS Raadio-Ladu tellimisel neile SUPREMA kaubamärgi all raadioaparaate.


ISIKUD:

TIIDRIK JAKOB MAASIK /ka Tidrik Jakob Masik/
Sündinud 11. IV 1904 (vkj 29. III 1904) Jõhvis
Surnud 5. III 1986

Raadio-TERE ja Ülo Raadio asutaja ja omanik. Eduard ja Bernhard Maasiku vend.
Tiidrik Maasik õppis alates 10.10.1925 Sidepataljoni raadioklassis, alates 10.09.1926 teenis Stenskäri (Vaindloo) meresideraadiojaamas. 15.02.1928-31.12.1931 töötas firmas AS Tormolen & Ko, kus konstrueeris ja ehitas "peale tööaega" (firma juhi Moritz Mühleni 1936. a-l välja antud tõendi alusel) ärile umbes 100 raadioaparaati tüüpidest Toko 3WL, Toko 4BL, Tokodyn 3WL ja Raylon.
1932. aastal asutas T. Maasik oma raadiotöökoja Raadio-TERE (aastast 1937 Ülo Raadio).
1935. aastal taotles Tiidrik Maasik enda registreerimist Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis meistrina raadio tööalal, kuid see palve jäeti rahuldamata, kuna puudus meistri tunnistus. 26. augustil 1935 registreeriti T. Maasik õppinud töölisena elektrotehnika (raadio) tööalal. 1936 ja 1937 taotles ta uuesti meistri kutset, kuid vastavat eksamit ei sooritanud. Juunis 1940 esitas taas meistrina registreerimise avalduse ning 17. oktoobril 1940 registreeriti T. Maasik meistrina raadio tööalal.
1939. a. kevadel avas ka "Firma "Tehnika", omanik T. Maasik" (hilisem Rahva-Raadio).
Sugulaste mälestuse järgi müüs Tiidrik Maasik mingil ajal töökoja ära ja ostis saadud raha eest maale maja. Pärast sõda töötas lühikest aega Eesti Merelaevanduse raadiotöökojas, hiljem kuni pensionini Baltimere Punalipulise Sõjalaevastiku raadiotöökojas.

Riigiarhiiv ERA.1569.1.1997 ja ERA.1569.1.1995 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet); Tiidrik Maasiku sugulased


EDUARD MAASIK
Sündinud 16. X 1899 (vkj 3. X 1899) Jõhvis
Surnud ?

Tiidrik ja Bernhard Maasiku vend. Tegutses alates 1929. a-st Tudulinna vallas raadioaparaatide valmistamise alal. 30.-31. augustil 1930 Tudulinna Põllumeeste Seltsi korraldatud Tudulinna põllumajandusnäitusel pälvis Eduard Maasik raadioaparaatide eest II auhinna. Alates 1. oktoobrist 1932 töötas Raadio-TEREs. 1936. aastal taotles Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis registreerimist oskustöölisena raadio tööalal, kuid vajalikku eksamit ei sooritanud. 1937. aasta mais taotles Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Ametis registreerimist õppinud töölisena raadio tööalal. Sel ajal töötas iseseisvalt raadioalal, elades Tudulinna vallas Kesavälja külas. Avaldusele lisatud tõendis kinnitas firma Raadio-TERE, et Eduard Maasik on "Raadio-TERE teenistuses 1.10.1932 kuni käesoleva ajani, talve kuudel oskustöölisena uute aparaatide ehituse alal ja muul ajal iseseisva montöörina välistel service töödel". Taotlus jäi ka Tartus ilmselt rahuldamata (registreerimistunnistus puudub).
Eduard Maasik rajas 1939(?) oma raadiotööstuse Rahva-Raadio.

Riigiarhiiv ERA.1569.1.1996 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet), ERA.3167.1.4247 (Tartu Tööstusliku Kutseoskuse Amet)


BERNHARD MAASIK
Sündinud 2. IX 1912 (vkj 20. VIII 1912) Iisakus
Surnud ?

Tiidrik ja Eduard Maasiku vend. Raadioalal alustas tegevust 1929. aastal venna Tiidriku abilisena, aidates tal ehitada raadioaparaate firmale AS Tormolen & Ko. Ajateenistuses olles õppis 1.06.1932-30.11.1932 Sidepataljoni Õppekompanii raadioklassis, teenis 3.12.1932-13.05.1933 raadiotelegrafistina Narva garnisoni raadiojaamas. Alates 15. maist 1933 töötas Raadio-TEREs raadioaparaatide ehituse ja paranduse alal. 1936. aastal taotles Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis registreerimist oskustöölisena raadio tööalal, kuid vajalikku eksamit ei sooritanud. 1940. a. juulis esitas uuesti palve registreerida end õppinud töölisena raadio tööalal. Töötas sel ajal Ülo Raadio montaazhiosakonna juhatajana. Ent ka see taotlus jäeti ametis rahuldamata, kuna ta ei olnud tegutsenud vajalikku aega.

Riigiarhiiv ERA.1569.1.1995 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet)



Aastatel 1934-1937 töötasid Raadio-TEREs (haigekassale esitatud andmete alusel):

Johannes Einberg, Bernhard Jaansalu (Jahkmann), Gerhard Kanter, Philipp Kingsepp, Villem Mikker, Valter Misler, Jüri Orgmets, Verner Rant, Alfred Rosenblatt, Bernhard Saagen.

raadiotuba[ät]hot.ee