ESILEHELE TEHASED UUDISED TARTU TELEFONIVABRIK AS Alates 1907 Raadiod 1924-1940/41 Tartu, Puiestee 9/11 (25-41) Müüdi: üle Eesti, esindaja OÜ Esto-Muusika, Lõuna-Eestis KM Vennad Prüüs, Tallinnas King & Rosenberg (1935/36) jt Eksporditi: Leetu, Brasiiliasse, Kanaari saartele, Lätti, Soome jm Hooaeg 1940/41   Hooaeg 1939/40   Hooaeg 1938/39   Hooaeg 1937/38   Hooaeg 1936/37   Hooaeg 1935/36   Hooaeg 1934/35   Hooaeg 1933/34   Hooaeg 1932/33   Hooaeg 1931/32   Hooaeg 1930/31   Hooaeg 1929/30   Hooaeg 1928/29   Hooaeg 1927/28   Hooaeg 1926/27   Hooaeg 1925 puudu Hooaeg 1924 puudu Arvatavasti TTV-s toodetud TELEFUNKEN           *AS Tartu Telefonivabriku hoone; *AS Tartu Telefonivabriku reklaam /Agu 24/1924, Eesti Rahvusraamatukogu digitaalne arhiiv (digar.nlib.ee)/; *AS Tartu Telefonivabrikus valmistatud auto suunatulede reklaam 1937. a-st; *AS Tartu Telefonivabriku reklaam /Välis Eesti 11-12/1939/.         *AS Tartu Telefonivabriku võõrkeelsed reklaamid ajalehe Vaba Maa Saksa (17.02.1937), Soome (29.04.1937) ja Skandinaavia (18.12.1937) erinumbrites /Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/; *AS Tartu Telefonivabriku sisevaade tõenäoliselt 1940/41 hooajal /Foto: elravel@hot.ee/. TÖÖSTUSE AJALUGU: Tarkon Ltd; Uus Eesti 19.12.1935; Päevaleht 6.04.1921, 10.05.1922, 29.07.1922; Postimees 1.04.1924, 4.09.1931, 19.10.1933; Kaja 14.08.1927; Maa Hääl 2.09.1938; Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 12/1937, 18/1937; Välis Eesti 11/12 1939 jm: 1907. a. augustis asutas eestlane Paul Mullik peamiselt telefoniaparaatide tootmiseks ettevõtte Telefonivabrik Edisson & Co. 1910 firma omanikeks sai rida Tartu ettevõtjaid. 1912 muudeti firma aktsiaseltsiks põhikapitaliga 100 000 rubla. Sellega seoses muutus ka nimi: Tartu Telefoni Vabrik Aktsia Selts. Aktsiaseltsi põhikiri ilmus Senati ametlikus väljaandes 11. jaanuaril 1912, aktsionärideks olid F. Kangro, R. Fischmann, G. Lell, J. Rütli, G. Griep ja P. Koik. Töölisi oli ettevõttes 70. Saadi esimene suur tellimus Peterburi linnavalitsuselt 1500 telefoniaparaadi valmistamiseks. 1913 rajati tehasele uus kivihoone ja täiendati sisseseadet. 1914 töölisi 100. Enne I maailmasõda ehitati Peterburi linna tellimusel kokku 4000 telefoniaparaati, suuremal arvul saadeti aparaate ka Siberisse ja Musta mere äärsetesse piirkondadesse, täideti Vene posti- ja raudteevalitsuse tellimusi. 1915-17 I maailmasõja ajal valmistati suurel arvul aparaate Vene sõjaväele - kokku 12 000 telefoniaparaati. 1917. aastal tellis Vene valitsus viimase suure tellimusena 7000 telefoniaparaati, kuid revolutsiooni ja okupatsiooni tõttu jäi kogu saadetis üle andmata ning tehase lattu seisma. 1918-20 Vabadussõja ajal varustati telefoniaparaatidega Eesti sõjaväge, posti- ja raudteevalitsust (peamiselt laovarude arvelt). Sõja lõppedes asus tehas uuesti täie hooga tööle. Oli selge, et siseturg on tootmisvõimsuste rahuldamiseks liiga väike ning tuli leida ekspordivõimalusi. Suurt rõhku pandi toodete kvaliteedile, samuti välimusele. See, koos suhteliselt odava hinnaga, tõigi tehasele peagi suuremaid tellimusi välismaalt. 1920 täideti peamiselt riiklikke tellimusi.   1920 LÄBIMÜÜK 56 000 KROONI. 1921 töölisi 80, aktsionäre 30, aktsiakapital 1 728 000 marka (kevadel toimunud peakoosolekul otsustati tõsta see kahekordseks), kevadel oodati lepinguid postivalitsusega mahus 3 miljonit marka ja sõjaväe varustusvalitsusega mahus 2 miljonit marka, samuti tellimusi Lätist, Poolast, Soomest ja Venemaalt. Suvel tellis Läti posti-telegraafi peavalitsus 1000 seinatelefoni. 1922 töölisi ja ametnikke kokku 150; tehase töö oli ulatuslikult mehaniseeritud - kasutati üle 100 masina; eristati mehaanika, stantsimise, nikeldamise, vasetamise, tisleri, maalri, mehaanilise montaazhi, telefoniaparaatide ja keskjaamade osakondi; jõuallikateks kasutati 2 naftamootorit (kokku 34 hj) ja 1 elektrimootorit (23 hj), elektrivalgust andis oma dünamo; tooraine veeti sisse peamiselt Saksamaalt ja Rootsist, puit kodumaalt. 1921. aasta oktoobris saadi posti-telegraafi peavalitsuselt tellimus 1250 uuetüübilise telefoniaparaadi ja Tallinna keskjaamale 3 kommutaatori (a 300 abonenti) ehitamiseks, samuti oli posti-telegraafi peavalitsus tellinud 5 kaugekõnekommutaatorit ja ühe tellimislaua. Maiks 1922 oli partii esimene osa - 430 telefoni - üle antud, kolm kommutaatorit ning üks 5 kommutaatori ja ühe tellimislauaga kaugekõnekeskjaam olid valmimisel. Samal ajal oli käsil ka Leedu posti-telegraafi valitsuse 1500 uuetüübilise metallkorpusega seina- ja lauatelefoni tellimuse täitmine. Läti ja Leedu välistellimuste saamisel tuli võistelda suurimate konkurentide Rootsi Ericssoni ja Saksa Siemens-Halskega (viimase tõttu ei tellinudki Leedu kõiki aparaate Tartust). Mais oodati tellimusi veel Soomelt, Venemaaga sealsete segaste olude tõttu enam ei arvestatud. Suvel võitis Tartu Telefonivabrik 20. mail välja kuulutatud ja 25 osalejat kogunud rahvusvahelise hanke 1600 telefoniaparaadi valmistamiseks Lätti. Otsustavaks said varasem koostöö, kvaliteet ja madal hind.   1922 LÄBIMÜÜK 249 000 KROONI. 1923 tehast laiendati. Aastatoodang 10 000 telefoni. Töölisi 100-120.   1923 LÄBIMÜÜK 254 000 KROONI. 1924 põhikapital 10 368 000 marka. Esimesena Eestis ja tõenäoliselt kogu Baltimaadel alustati raadioaparaatide tööstusliku tootmisega. Selleks osteti litsents Saksa raadiohiiglaselt Telefunken. Esimeste välisriikidena eksporditi vastuvõtjaid Lätti ja Soome (hiljem müüdi raadioaparaate peamiselt Leetu, Brasiiliasse, Kanaari saartele jm). Vabrik kasutas jõuallikatena 2 naftamootorit (kokku 34 hj) ja ühte tagavara-elektrimootorit (23 hj), sisseseade koosnes 160 eri masinast, töölisi oli 136, ametnikke ja tehnilist personali 20 inimest, sh 1 insener ja 6 meistrit (aprillis 1924). Peale puidu veeti enamik toormaterjalist sisse välismaalt (Saksamaalt, Rootsist, Inglismaalt ja Austriast). Peaaegu kõik aparaatide detailid valmistati oma vabrikus. Suurem osa toodangust läks ekspordiks (Lätti, Leetu, Soome).   1924 LÄBIMÜÜK 268 000 KROONI.   1925 LÄBIMÜÜK 263 000 KROONI.   1926 LÄBIMÜÜK 445 000 KROONI. 1927. a. augustis töötas tehases 180 töölist kahes vahetuses, täideti 16 miljoni marga (ehk u 45 000 dollari) suurust tellimust Leetu, mis hõlmas peale telefoniaparaatide ka kahte kesk-patarei süsteemi kommutaatorit (a 450 numbrit) keskjaama tarbeks. Samuti oli tellimusi tulnud Soomest peamiselt telefonidele, kuid rohkelt ka piksekaitsmetele. Valminud oli 900 telefoniaparaati Eesti postipeavalitsuse kokku 1200 aparaadi suurusest tellimusest. Kaupa eksporditi ka Türki ja Pärsiasse, augusti alguses läks teele näiteks järjekordne 1000 dollari suurune saadetis. Lähemal ajal oli kavas hakata valmistama moodsaid automaat-telefonikeskjaamu, firmaga Siemens & Halske oli juba sõlmitud vastav leping patentide ja materjalide kasutamiseks.   1927 LÄBIMÜÜK 474 000 KROONI. 1928 sügisel oli käimas Tallinna automaat-telefonikeskjaama osade valmistamine. Selleks ajaks oli tehase saadusi eksporditud juba Türki, Hiinasse, Leetu, Poola ja Soome; hiljuti oli suurem saadetis lähetatud Argentiinasse; läbirääkimisi peeti Kreekaga. Saadetised Hiinasse ja Mandzhuuriasse olid kujunenud igakuiseks.   1928 LÄBIMÜÜK 483 000 KROONI. 1929 sai suurosanikuks Rootsi elektrotehnikatööstus Ericsson.   1929 LÄBIMÜÜK 524 000 KROONI. 1930 ametlikuks nimeks AS Tartu Telefonivabrik.   1930 LÄBIMÜÜK 509 000 KROONI. 1931 ehitati uus moodne tisleriosakonna hoone. "... AS Tartu Telefoni Vabriku saadusi veetakse välja, peamiselt Leedu, Soome, Türgi jne. riikidesse ..." (Raadio 25.10.1931); septembris oli käsil välistellimuste täitmine Leetu, Hiinasse, Ameerika mandrile ("500 aparaati", arvatavasti telefone) ja Türgisse. Tavapärane aastaproduktsioon 10 000 telefoniaparaati, lisaks kommutaatoreid, raadiovastuvõtjaid jm, vajadusel võis tootmisvõimsuse tõsta kahekordseks. Tegutsesid mehaanika, luksepa, stantsimise, treimise, poleerimise, nikeldamise, tisleri, maalri ja lakeerimise, montaazhi, nööride valmistamise ja traadikerimise osakonnad. Töölisi ligikaudu 150. "Kääname Puiestee tänavalt Lubja tänavale, et peatuda Tartu telefonivabriku valge kivimaja ees. Puhtad kõnniteed, lillepeenrad, läheduses asuv aed ja hoone enese välimus näitavad, et siin on harjutud siduma kasu ja ilu. Vabriku sisemus ainult kinnitab seda esimest muljet. Kaasaja nõuetele vastavalt sisseseatud, mis ei tee au mitte ainult Tartule, vaid ka kogu Eesti ettevõtlikkusele ..." (Postimees 4.09.1931)   1931 LÄBIMÜÜK 539 000 KROONI.   1932 LÄBIMÜÜK 314 000 KROONI. 1933 valdav osa toodetud telefoniaparaatidest eksporditi, kodumaisel turul müüdi neid vaid 25 000 krooni väärtuses.   1933 LÄBIMÜÜK 360 000 KROONI. 1934 "... Tartu Telefonivabrikust on tellinud 1000 vastuvõtjat isegi Buenos Aires ..." (Raadio 21.09.1934) 1934 telefoniaparaate eksporditi 175 000 krooni väärtuses.   1934 LÄBIMÜÜK 403 455 KROONI. 1935 töölisi 168. Ettevõttel on "mehaanika, lukusepa, stantsimise, treimise, poleerimise, nikeldamise, tisleri, maalri ja lakeerimise, montaasi, nööride valmistamise ja traadikerimise jaoskonnad". Telefoniaparaate eksporditi 292 000 krooni väärtuses. Põhikapital 405 000 ja tagavarakapital 77 298 krooni. "Raadioaparaate ehitati läinud aastal Tartu telefonivabrikus 2000. Tänavu tõuseb toodang peaaegu kahekordseks" (19.12.1935) "Tartu telefonivabrik sai neil päevil Ameerikast tellimise 300 raadioaparaadi "Maailma super" peale. "Maailma super", kuuludes kõige paremate raadiovastuvõtjate hulka, on leidnud välismail laialdast tähelepanu. Ka varemini on siit saadetud raadioaparaate Ameerikasse. Seekord läheb üks suurem saadetis." (Postimees 20.03.1935); vt Hooaeg 1934/35 "AS Tartu telef. vabrik on käesoleval hooajal valmistanud 3000 aparaadi ümber ja neist välismaale 500 ümber eksporteerinud ja saadab ikka edasi ..." (Uudisleht 09.05.1935)   1935 LÄBIMÜÜK 627 400 KROONI (seisuga 25.11.1935). 1936 telefoniaparaate eksporditi 194 000 krooni väärtuses (langus võrreldes eelmise a-ga kuni 34%). 1937 töölisi 225. Uudisena valmistati tööstuses pressainest lauatelefonide korpuseid, milleks kasutati spetsiaalset pressi. Need ka Eesti siseturul müüdud aparaadid olid "täiesti moodsa konstruktsiooniga" ja neid toodeti mustas, valges ja pruunis värvitoonis. Tehases kasutati Eestis vähelevinud süsteemi, kus kõik töölised registreerisid ennast saabumisel ja lahkumisel, pistes spetsiaalsesse Ericssoni poolt konstrueeritud aparaati oma kaardid. Sellega oli võimalik täpselt kontrollida tööliste saabumise ja lahkumise aegu, hilinemisi ja puudumisi. Aasta jooksul toodeti 500 000 krooni eest telefone jm aparaate, sellest müüdi välismaale umbes 75 %. Viimase 10 aasta jooksul oli toodangut regulaarselt lähetatud Hiinasse, viimase 8 aasta jooksul Türki; suuremad sihtkohad olid veel Pärsia, Leedu ja Soome. Peamiselt eksporditi telefoniaparaate ja seadmeid telefonikeskjaamadele; varasematel aastatel toimunud raadioaparaatide eksport "on viimasel ajal lõppenud". Kodumaisele turule "lastakse igal aastal keskmiselt 2000 raadioaparaati müügile, millised aasta jooksul ka kõik realiseeritakse" (Postimees 7.02.1937 ehk hooaeg 1936/37). 1938. aasta veebruari alguses osales Tartu Telefonivabrik Beogradis toimunud Jugoslaavia raadionäitusel, eksponeerides parasjagu tootmises olevaid uusi raadiotüüpe (Postimees 1.02.1938). 1938 valmistati enamus aparaatide osadest oma tööstuses, sh bakeliidist lambipesad, nupud, vastuvõtjate korpused, ka bakeliidist telefonikorpused. 80 % raadiovastuvõtjate toodangust oli suunatud maale, 2/3 üldtoodangust eksporti (seni Ameerikasse, Soome, Leetu, Türgisse). Tehas oli saavutanud Londoni ja Brüsseli näitustel Grand Prix'd. (Uus Eesti 3.09.1938) Raadioosakonna juhatajaks oli Laiski nimeline mees; osakonna töö jagunes kaheks: konstruktsioon (uute tüüpide väljatöötamine) ja aparaatide valmistamine. Konstruktsioonilaboratooriumis toimus kõige intensiivsem töö kevadel-suvel. Tartu Telefonivabriku laboratooriumis asusid näiteks raudraamil häälestamisseade kuue kristall-tüürimisega saatjaga, heligeneraator, Brauni toru, peegel-galvanomeeter. Iga valminud raadioaparaat läbis esmase kontrolli, seejärel elektrilise kontrolli ja häälestamise. Ühtlase kvaliteedi kindlustamiseks märgiti üles iga vastuvõtja olulisemad näitajad. Bakeliidiosakonnas asus kuni 200-tonnise survevõimsusega hüdrauliline bakeliidipress. Algava raadiohooaja uudiseks tõotasid kujuneda metallist raadiolambid. (Postimees 20.09.1938) AS Tartu Telefonivabriku laiast tootevalikust annab hea pildi 1939. a. lõpus Välis Eesti almanahhis ilmunud reklaam:   Telefoniosakond: laua-, seina- ja kandetelefonid, telefoniosad ja -tarbed   Keskjaamaosakond: automaat- ja käsitelefonikommutaatorid, keskjaamade ja kommutaatorite osad ja tarbed   Raadioosakond: vastuvõtjad, raadio üksikosad ja tarbed   Automaat- ja peenmehhaanikaosakond: kasseerimisautomaadid, osavusmänguaparaadid, massartiklid      (kruvid, mutrid, stantsartiklid, trafoplekid jne)   Kunstvaigupressimisosakond: bakeliitosad, raadionupud, mikrotelefonid, telefoniaparaatide kered, massartiklid   Galvaniseerimisosakonnas tehti nikeldamis- ja kroomimistöid   Tehnilises büroos ja telefoni- ja raadiolaboratooriumis töötasid kogenud eriteadlased   Sise- ja välismaateenistus ja esindused   Informatsioon, kalkulatsioonid ja kõik kataloogid tasuta Lisaks ülaltoodule valmistati valjuhääldajaid, trimmereid, madalsagedus- ja võrgutransformaatoreid, kergemetallist antenne, piksekaitsmeid, kaabel-kaste, elektrikellasid, autode suunanäitajaid, täppismehhaanikaseadmeid jm. 1939-40 eksporditi toodangut 27 välisriiki, sh Aafrikasse ja Ameerikasse. Maade hulgas, kuhu AS Tartu Telefonivabrik erinevatel aastatel oma toodangut eksportis, olid näiteks Soome, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia, Kanaari saared, Türgi, Hiina, Mandzhuuria, Pärsia, Palestiina, Brasiilia, Argentiina jne. Eksport tõi endaga kaasa ka teatud raskusi. Nii näiteks kulus 1930. aastate alguses tehasel eksporditud kauba eest raha kätte saamiseks 4-6 kuud alates kauba sihtpunkti jõudmisest. Kaugematesse maadesse (näiteks Hiinasse) oli kaup teel aga 2-3 kuud, mis pikendas ooteaega kuni 10 kuuni. Samuti tuli tehasel pea iga riigi jaoks välja töötada eri aparaaditüübid, järgides konkreetse maa erinõudeid ja soove. 1940 tehas natsionaliseeriti, Kergetööstuse Rahvakomissari I asetäitja V. Eriti käskkirjaga 16. novembrist 1940 liideti Tartu Telefonivabriku raadioosakond Tallinna raadiotehasega RET, ühendamise lõpuleviimise kuupäevaks oli määratud 28. november 1940. Enne ühendamist jõuti Tartu Telefonivabriku nime all toota veel mingi kogus 1940/41 hooaja raadiovastuvõtjaid. Tüüpide väljatöötamine ja kujundamine oli arvatavasti toimunud 1940. a. suvel. Kataloogi "kaasajastamiseks" vastavalt muutunud poliitilisele olukorrale kasutatud viisnurgad nägid välja otsekui oleks need käsitsi ja kiiruga juurde joonistatud. 1941 evakueeriti sõja eest Venemaale suurem osa tehase sisseseadest ja arhiiv. 1941-44 hävitati tehasehooned pea täielikult. Pärast sõda ei tootnud salajase numbritehasena edasi tegutsenud endine AS Tartu Telefonivabrik enam raadioaparaate. Tänapäeval on AS TTV otsene järglane Tarkon Ltd, mis taas on seotud rootslaste Ericssoniga. Tartu Telefonivabrikus toodetud raadiodetaile ja lisaseadmeid:       Dünaamiline valjuhääldi koos väljumistrafoga (35.-), salong-valjuhääldi (40.-) ja kabinett-valjuhääldi (35.-) 1932/33 hooaja raadiokataloogist.         Valjuhääldi koos väljumistrafoga (27.-), madalsagedustransformaator (4.25), raadiotransformaator (koos kaitsmega 10.-) ja pöördkondensaatorid (1.25 kuni 7.-) 1936/37 hooaja raadiokataloogist.     TTV neutrodüün Riias 1926. aastal ilmunud John Scott-Taggarti raamatu lätikeelse tõlke "Kas ir radio" esikaane illustratsioonil. /via Sergei Davidchik/ ISIKUD: AUGUST-ALFRED KÕVA Sündinud 4. XI 1875 Viitina mõisas Võrumaal Surnud 14. IV 1942 Kirovis? AS-i Tartu Telefonivabrik direktor alates 1925, aktsionär ja juhatuse esimees. Tööstur ja majandustegelane. Sündis Viitina mõisas sepa pojana, töötas 1898-1901 Riias Leutneri jalgrattavabrikus ja õppis Riia Kaubandus-Tööstuskoolis, 1901-1903 õppis Berliini tehnikumis Elektra ja töötas telefoni-telegraafitehastes Mix & Genest. 1903 siirdus Peterburi uue telefonikeskjaama ehituse järelevalvetööde juhi abiks, 1905-1917 keskjaama tehniline juhataja. 1917-1920 Peterburi veeteede valitsuse telefonivõrkude üldjuhataja. 1920. aasta oktoobris naases Eestisse, 1921. a. 2. jaanuarist Tartu Telefonivabriku tehnilise ala juhataja, a-st 1925 samas direktor ja juhatuse esimees. Alates 1934 Tartu Ringkonna Vabrikantide Ühisuse abiesimees ja esimees (1939), Kodumaa Saaduste Propaganda Keskkorralduse juhatuse laekur (1939), Kaubandus-Tööstuskoja IV sektsiooni täiskogu liige, Rotary klubi Tartu osakonna esimees (1935), a-st 1935 Soome aukonsul Tartus. Ilmselt arreteeriti 22. juunil 1941, suri vangilaagris. Eesti Majandustegelased (1938); Postimees 3.11.1935; www.okupatsioon.ee jm. JOHAN-OSKAR RÜTLI Sündinud 19. XII 1871 Ibaste külas, Ahja vallas, Tartumaal Surnud 24. VII 1949 Augsburgis, Saksamaal AS-i Tartu Telefonivabrik asutaja (1912), aktsionär, juhatuse liige, juriskonsult, direktor 1936-1940. Aktiivne majandus-, poliitika- ja ühiskonnategelane, vandeadvokaat. Lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. Tegutses vandeadvokaadina Tartus. Oli Eesti Laenu-Hoiu Ühisuse ja Vastastikuse Krediitühisuse juhatuse liige ja nõukogu esimees, Eesti Hüpoteegipanga nõukogu (1904-1920) ja juhatuse esimees, AS Kauba Panga nõukogu liige ja juriskonsult, AS Tartu Pärmivabriku ja AS Extraktori juriskonsult, AS Estoliidi asutaja. Oli ka Kaubandus-Tööstuskoja I sektsiooni, II Riigikogu, Rahvuskogu ja 1938-1940 Riiginõukogu liige. 1929-1935 Soome konsul; Vanemuise juhatuse liige; Korp! Sakala asutajaid, vilistlaskogu esimees ja auvilistlane ja veel mitme seltsi ja organisatsiooni auesimees ja auliige. Kaitseliidu Valge Risti (ja/või Kotkaristi V klassi), Eesti Punase Risti (II järgu I aste), Soome ja tuletõrje aumärkide kavaler. Põgenes 1944 Saksamaale. Eesti Majandustegelased (1938) Kes on kes Eesti majanduses 2000?, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Tallinn 2000 R. FISCHMANN - AS-i Tartu Telefonivabrik aktsionär alates 1912 (ka 1924) G. GRIEP - AS-i Tartu Telefonivabrik aktsionär alates 1912 (ka 1924) F(ROMHOLD?) KANGRO - AS-i Tartu Telefonivabrik aktsionär alates 1912 (ka 1924) P. KOIK - AS-i Tartu Telefonivabrik aktsionär alates 1912 (ka 1924) LAISK - AS-i Tartu Telefonivabrik raadioosakonna juhataja (1938) G. LELL - AS-i Tartu Telefonivabrik aktsionär alates 1912 (ka 1924) PAUL MULLIK - Edisson & Co ehk hilisema Tartu Telefonivabriku asutaja (1907); varem         töötas Ericssoni tehases Peterburis PETERSON - AS-i Tartu Telefonivabrik montaazhiosakonna meister (1922); endine Peterburi         Ericssoni tehase vanemmeister (Päevaleht 10.05.1922) raadiotuba@hot.ee