ESILEHELE TEHASED LINGID UUDISED


RaadioTuba tutvustab Eesti raadiotööstuse ajalugu enne II maailmasõda.

Kindlasti pole enamusele eestlastele suureks üllatuseks see, et meil on kunagi olnud oma raadiotööstus. Kuid Eestis enne sõda tegutsenud raadiotehaste arv ja nende poolt toodetud erinevate raadiotüüpide hulk võib küll paljudele uudiseks olla. Teatakse nüüdseks pankrotistunud raadiotehast RET, mis ka pärast sõda Punase Reti nime all edasi tegutses ja raadioaparaate tootis, samuti teatakse ehk Tartu Telefonivabrikut (TTV). Kuid 1920ndatel-1930ndatel aastatel tegutses Eestis kümneid suuremaid ja (sagedamini) väiksemaid tehaseid ja töökodasid, mis raadiovastuvõtjaid ehitasid.

Suurematel tehastel olid oma konstruktsiooniosakonnad e laboratooriumid, kus vastuvõtjad tehniliselt välja töötati. Kohapeal valmistati ka mitmesuguseid detaile e üksikosi (muuhulgas ka valjuhääldeid). Väiksemad töökojad monteerisid aparaate välismaalt ostetud detailidest. Mõnikord kasutasid välismaiseid eeskujusid ka suurtehased.

Toodangumahud olid suhteliselt väikesed. Arvestades aparaatide shassiinumbreid jõudis enne sõda RET toota üle 20 000 aparaadi, ARE ligi 18 000, Tartu Telefonivabrik ligi 10 000 (võib-olla ka rohkem), J. Rammuli raadiotehas Standard-Raadio samuti ligi 10 000, ÜLO Raadiotehas vähemalt üle 3000. Ülejäänud tehaste ja töökodade toodang jäi tõenäoliselt paarisaja (väikestel isegi paarikümne), mõnel juhul paari tuhande piiresse. Paljud töökojad tegutsesid aasta või paar, mitmed tootsid aparaate vaid tellimise peale.

1930ndate alguses kujunes raadiotööstustel uute aparaatide turuletoomisel välja hooajasüsteem. Hooaeg algas hilissuvel-varasügisel (augustis-septembris), siis toodi turule järgmise aasta raadiotüübid. Müügi kõrghetk oli jõulueelne aeg. Siis avaldati ajalehtedes kõige agaramalt reklaame. Kevadel tegid ärid odavaid hooaja lõpu väljamüüke ja suve alguseks oli hooaeg läbi.

Eesti raadiotööstuse ajaloo uurimine pole kerge. Tartu Telefonivabriku arhiiv viidi 1941 Venemaale, RETi arhiiv samal ajal tõenäoliselt hävitati, teiste tehaste arhiivide saatus oli arvatavasti sarnane. Suurimaks infoallikaks on olnud ajakirjandus - seal tehtud reklaamidest on pärit valdav osa seni avastatust. Teine tähtis allikas on tehaste kataloogid ehk hinnakirjad. RET ja TTV andsid fotodega tootekatalooge välja igal hooajal. ARE trükkis katalooge tõenäoliselt samuti igal aastal, kuigi neid on tänapäeval tunduvalt raskem leida. 1930ndate teisel poolel avaldas OÜ Esto-Muusika kaks kataloogi spetsiaalselt tellitud ARS vastuvõtjatest (tootja arvatavasti RET). Teadaolevalt üks kataloog oli ÜLO-l, ETK-l (tootja arvatavasti RET), Aglol ja Jaaksoni & Jätmari tehasel. Rammuli Standardi, Esto-Muusikas müüdud Standarti ja Suprema (tootja Tere/ÜLO) illustreeritud katalooge pole teada, on vaid mõni üksik reklaamleht ja mitmete hooaegade mudelitest pole ühtegi pilti. Väiksemate tehaste ja töökodade toodangust (Heli, Sirena, Säde, Rahvaraadio, ER jmt) on infot ja pilte leida väga raske. Jääb üle vaid loota vähestele säilinud raadiotele. Seega, kui kellelgi on võimalus siin puuduvatest raadiotest pilte saata või mingit teavet vastuvõtjatest, raadiotehastest ja nendega seotud inimestest lisada, siis palun täiendage seda lehekülge.

Kuigi antiiksete (nagu neid läänes kutsutakse) raadiote kogumine pole Eestis nii populaarne kui Euroopas ja Ameerikas, leidub siingi kollektsionääre. Kõigil on võimalus vaadata suurepärast kollektsiooni Türil asuvas Ringhäälingumuuseumis. Muuseum ootab oma kogule täiendust, valikuliselt võetakse vastu Eestis toodetud aparaate, mida seal veel ei leidu. Loodetavasti saab varsti valmis ka Tarkoni juures asuva Tartu Telefonivabriku muuseumi ekspositsioonisaal TTV raadioaparaatide, telefonide jm toodangu näitamiseks. Ka Haapsalus olevas Sidemuuseumis on raadioaparaatide ekspositsioon.

Rain Vaikla



Alates 1. 04. 2002

raadiotuba[ät]hot.ee

Rain Vaikla