|
AS KAPSI & KO
1919-1940
raadiod 25-37/38
Tallinn, Väike-Karja 1 (20-1921) - Harju 46 (1921-39)
Kapsi raadioaparaate valmistasid: AS Kapsi & Ko oma töökoda, J. Rammul (1932-1934),
AS Are? (1937/38)
|
|
|
Hooaeg 1937/38 
|
|
| Hooaeg 1936/37
|
|
| Hooaeg 1935/36?
|
|
| Hooaeg 1934/35
|
|
| Hooaeg 1933/34
|
|
| Hooaeg 1932/33
|
|
| Hooaeg 1931/32
|
|
| Hooaeg 1930/31?
|
|
| Hooaeg 1929/30
|
|
| Hooaeg 1928/29
|
|
| Hooaeg 1927/28
|
|
| Hooaeg 1926/27
|
|
| Hooaeg 1925/26
|
|
| Hooaeg 1925
|
|
|
 |
|
Kaubamaja A. Kapsi & Ko ja AS Kapsi & Ko asukoht Tallinnas Harju 46.
*1920. aastad, tagapool paistab hotell Kuldlõvi, kogu nähtav Harju tänava hoonestus hävis 1944. a.
märtsipommitamises /foto: Eesti Ekspress 29.04.1998 (kasutatud toimetuse loal)/;
*Harju 46 asukoht 17. aprillil 2014;
*1927. a. reklaamjoonis /Päevaleht 17.01.1927, Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/;
*1937. a. reklaamjoonis /Uus Eesti 04.12.1937, Digiteeritud eesti ajalehed (dea.nlib.ee)/;
*AS Kapsi & Ko 1939. a. kevadel raadioaparaadile Philips 650A välja antud garantiitunnistus /erakogu/.
|
|
Alates 1936. a. maikuust AS Kapsi & Ko raadio service'is töötanud Aleksander Leoki eksami katsetöö Tallinna Tööstusliku
Kutseoskuse Ametis - 3-lambilise raadiovastuvõtja ehitamine 1939. a. septembris-oktoobris, vastuvõtja kirjeldus ja skeem ning
töökäigu kirjeldus (eksam jäi sooritamata). Rahvusarhiiv ERA.1569.1.1993.
|
AJALUGU
Rahvusarhiiv ERA.969.1.684 (Majandusministeerium), ERA.72.2.7108 (Maj-min-i Maksude Talitus), ERA.891.2.12 (Kaubandus-tööstuskoda);
Kaubandus-tööstuskoja Teataja 22/1928, 8/1929, 18/1936, 20/1938, 14/1939, 5/1940; Päevaleht 8.12.1937; Eesti Aadress-Raamat
1938-1939; Majandusteated 1/1939 jm.
AS Kapsi & Ko oli kahe sõja vahel Eesti üks suuremaid raadio-, elektri-, jalgratta-, mootorratta- ja autoärisid ning
üks esimesi raadioaparaatide valmistajaid.
Firma kuulus peamiselt perekondadele Kapsi ja Ernst, suurimad osanikud olid vennad August ja Arnold Kapsi, kes asutasid
ettevõtte A. Kapsi & Ko 1919. a-l, reorganiseerides Arnold Kapsi juba 1909. a-l rajatud äri.
1920. a-te alguses tegutses A. Kapsi & Ko kolme osakonnaga. Elektriosakonnas müüdi laias valikus elektrikaupu alates
mootoritest ja aparaatidest kuni juhtmete ja valgustiteni; samuti telefoniaparaate ja -tarbeid. Puutööstuse osakonnas
müüdi mööblit, sportpaate ja süstasid ning igasugust puumaterjali. Kuna vennad Kapsid olid Eesti ühe suurima mööblitööstuse
AS Massoprodukt asutajad ja kaasomanikud, tegutses A. Kapsi & Ko ka Massoprodukti esindusäri ja tellimuste vastuvõtjana.
Üldosakonnas müüdi tööriistu, ehitustarbeid ja ehitusmaterjali. Importärina veeti sisse ka muid kaupu, näiteks suhkrut.
1921. aastal asus firma Arnold Kapsi hiljuti ostetud majja Tallinnas Harju 46.
1922. a. lõpus rajati Rüütli 15 II korrusel elektrotehnika installatsioonitööde jaoskond, mis tegeles elektrijaamade ning
valgustus- ja signalisatsioonivõrkude ehitamise, elektrimootorite ülesseadmise jms töödega. Sellest sai alguse Kapsi firma
töökoda, kus peagi hakati valmistama ka raadioaparaate.
1923 avati speditsiooniosakond.
Hiljemalt 1923. a. suvest oli A. Kapsi ja Ko Philipsi tehaste Eesti esindaja, esialgu müüdi peamiselt Philipsi elektripirne
jm elektritarbeid.
A. Kapsi & Ko raadioosakond rajati ühe hilisema reklaamartikli väitel samuti 1923. aastal "erilise ülesandega hoida ära
valmisaparaatide sissevedu välismaalt". 2. mail 1924 peetud Raadiokomitee istungil oli Kapsi äri üks neist, kellele anti
raadioaparaatide ülesseadmise õigus koos Volta, Western Electric Co ja "ühe Daani äriga" (ilmselt Radiofoni esindus, hilisem
Radiophon) (Kaja 3.05.1924). Esialgu reklaamiti ainult raadiolampe ja raadiotarbeid.
A. Kapsi & Ko töökojas hakati ise raadioaparaate valmistama hiljemalt 1925. a. algusest, samuti ehitati seal telefoni ja
telegraafi saate- ja vastuvõtujaamu, portatiivseid lühilainejaamu. 1926. a. novembrist esindati Rootsi raadiotehast Baltic.
Philipsi raadioaparaatide reklaame on teada alates 1927. aastast.
1926 muudeti kaubamaja A. Kapsi & Ko aktsiaseltsiks. Selle asutajateks olid Arnold Kapsi, August Kapsi, Jaan Tartland ja Albert
Tomson. Aktsiaseltsi tegevusalaks oli "Elektrotehnika ja raadiotööstus ja kaubandus, jalgrataste tööstus ja kaubandus,
lõhkeainete müük, ekspeditsioon ja tollioperatsioonid". Asutamiskoosolek toimus 5. veebruaril 1926, põhikirja kinnitas
kaubandus-tööstusminister 26. märtsil 1926, tegevuse alustamise luba saadi 22. oktoobril 1926.
6. oktoobril 1926 toimunud pea- ja ühtlasi asutamiskoosolekul olid kohal aktsionärid:
|
|
Arnold Kapsi |
150 |
häält/aktsiat |
|
|
August Kapsi |
150 |
häält/aktsiat |
|
|
Jaan Tartland |
70 |
häält/aktsiat |
|
|
August Jürgens |
50 |
häält/aktsiat |
|
|
Albert Tomson |
20 |
häält/aktsiat |
|
|
Johan Volt |
20 |
häält/aktsiat |
|
|
Cäcilie Kapsi |
10 |
häält/aktsiat |
|
|
Grete Kapsi |
10 |
häält/aktsiat |
|
|
Arved Ernst |
10 |
häält/aktsiat |
|
|
Rosalie Ernst |
10 |
häält/aktsiat |
|
|
KOKKU |
500 |
häält/aktsiat (= 50 000.- kr) |
|
|
Koosolekul valiti juhatuse liikmeteks Arnold Kapsi, Jaan Tartland ja Grete Kapsi; juhatuse liikme kandidaatiteks Albert Tomson
ja August Jürgens; revisjonikomisjoni liikmeteks Arved Ernst, Johan Volt ja Rosalie Ernst.
1926. aastal asutati lõhkeainete osakond Lõhkevõime, mis esindas Nobeli tehaseid.
1928. aastal töötas firma peakontoris Tallinnas ja osakonnas Tartus kokku üle 100 inimese.
1920. aastate lõpus esindati firmasid:
Philips (elektri- ja raadiotarbeid, oli Eestis jõuliseimalt esindatud välismaine raadiotehas);
Baltic (raadiotarbed);
Wilkins & Wright (raadiotarbed);
Bergmann (voolumõõtjad, kaablid, katkestid, liftid, trammid, elektrilokomotiivid, turbiinid, dünamod jm
elektriaparaadid);
Exide (akud);
Hartmann ja Braun (mõõteriistad);
Hellesens (patareid ja kuivelemendid).
1930. a. juunis likvideeriti Suurturg 12 asunud AS Kapsi & Ko Tartu osakond, mille võttis üle T. Aua, kes tegutses edasi
AS Kapsi ja Ko ja Philipsi Tartu esindajana (Kaubandus-tööstuskoja Teataja 14/1930, Postimees 22.06.1930).
1930. aastal asutati Arnold Kapsi osalusel uus Philipsi Eesti esindusäri AS Eesti Philips, mille enamusaktsionärideks olid
hollandlased.
1935. aastal lahkus August Kapsi ettevõttest ja asutas oma firma August Kapsi & Ko, mis tegeles Philipsi raadioaparaatide
ja -tarvete müügiga.
AS-i Kapsi & Ko juhtis edasi Arnold Kapsi, ettevõtte teine direktor oli tema abikaasa Grete Kapsi (sünd. Ernst), ärijuht
oli R. Naerima.
1936 teatas Uus Eesti, et AS Kapsi & Ko on üks motoriseeritumaid ettevõtteid Eestis. "Kindlapalgalisi teenijaid" oli äris 51
ja iga neljas neist omas mootorsõidukit.
1937. a-l tehtud muudatuse järgi oli AS Kapsi & Ko tegevusalaks "Elektrotehnika- ja raadiotööstus ja kaubandus, speditsioon
ja tollioperatsioonid". Samast aastast kuulus AS Kapsi & Ko raadiotehase AS ARE suuromanike ja Arnold
Kapsi selle omanike ja juhtide hulka.
1930. aastatel esindas ja müüs AS Kapsi & Ko laias valikus mitmesuguseid elektrotehnika- ja raadiokaupu (Philipsi raadioaparaate,
lampe, elektriseadmeid; raadioaparaate Ekco, Fenno, Emud; raadiolampe Cossor, Sylvania, Ken-Rad jm), fototarbeid, jalgrattaid
(mida valmistati/monteeriti ka oma töökojas), mootorrattaid (AJS, Velocette, Diamant), esindas Eestis Austin autosid.
1939. aastal oli AS Kapsi & Ko puhaskasu 43 449.90 krooni.
12. augustil 1940 toimunud peakoosolekul valiti AS-i juhatusse Arnold Kapsi, Grete Kapsi ja Hildegard Ernst; juhatuse liikme
kandidaadiks Amalie Kolga ning revisjonikomisjoni liikmeteks Joh. Volt, Arved Ernst ja Rosalie Ernst.
21. augustil 1940 AS Kapsi & Ko natsionaliseeriti.
1940. a. sügisel kuulusid AS Kapsi & Ko-le järgmised väärtpaberid: Eesti Panga aktsiaid summas 1105.- Kr., üks
kindlustusselts Eesti osatäht 100.- Kr., AS ARE aktsiaid summas 33 803.73 Kr. (Rahvusarhiiv
ERA.R-13.1.299).
|
TÖÖKODA
Rahvusarhiiv ERA.969.6.202 (Majandusministeerium), ERA.1831.1.4869 (majandusloendus 1937), ERA.1569.1.2020 (Tallinna Tööstusliku
Kutseoskuse Amet), ERA.R-10.1.110, ERA.R-10.1.111, ERA.R-10.1.115, ERA.R-10.1.200; Majandusteated 1/1939 jm.
AS Kapsi & Ko töökoja tegevuse algusajaks loeti nii 1922. aastat (1937. a. majandusloenduses; see oli installatsioonitööde
osakonna asutamisaasta) kui 1924. aastat (1941. a. tööstusloenduses).
1920. aastatel valmistati oma töökojas raadioaparaate, telefoni ja telegraafi saate- ja vastuvõtujaamu, portatiivseid
lühilainejaamu.
Raadioaparaatide ehitamisega alustati hiljemalt 1925. a. alguses. Ajalehtedes Vaba Maa ja Päevaleht 18.03.1925 ilmunud reklaamis
teatatakse: "Uus saadetis raadio-osasid kohale jõudnud ja häid raadioaparaate valmis saanud... A. Kapsi & Ko". Vabas Maas
9.04.1925 ilmunud reklaamartiklis märgitakse "...Juba praegu müüb Kapsi äri (Harju tän.) raadio-aparaate 1.500 margaga
tükk, kuid see ei ole veel viimane hind. Sest hiljuti avas nim. elektriäri oma töötoa raadio-aparaatide valmistamiseks...".
24.12.1925 tutvustas Vaba Maa vaateakende võistlusest osa võtnud ärisid, võitja A. Kapsi ja Ko kohta märgiti: "...A. Kapsi
ja Ko äriline tegevus ei piirdu ainult elektrikauba müümisega, vaid ta on tuntud ka kui elektrisisseseadete rakendaja. Ka
raadio amatöörina on ta raadio levitamiseks Eestis hulk tööd teinud. On isegi konstrueerinud eritüübilise aparaadi, mis
väljamaa omadega heade tagajärgedega võistleb..."
1927. a. 13.-22. augustini Tallinnas peetud VI Eesti näitus-messi raadioosakonda kirjeldavas artiklis Postimehes 20.08.1927
märgitakse Kapsi väljapaneku kohta: "... Tähelepanu väärib Kapsi omas töökojas valmistatud 5-lambiline raadioaparaat
"neitresto nr. 5". Selle aparaadi iseäraldus seisab selles, et laine kauguse muutmisel tarvis ei ole poolisid vahetada,
vaid selleks on aparaadil eriline abinõu olemas. Aparaat on puhtalt ja nägusasti välja töötatud ja maksab 35.000 mk...".
Üsna harukordse ülevaate AS Kapsi & Ko 1920. aastatel müüdud omavalmistatud raadioaparaatidest annab Kaubandus-tööstuskoja
Teataja 22/1928. Selle kohaselt müüdi:
neutrodüüne Neutresto 5 - 1926 10 tk, 1927 50 tk ja 1928 80 tk, kokku 140 aparaati;
selle väiksemat sõsarmudelit Neutresto 4 - 1927 35 tk ja 1928 90 tk, kokku 125 aparaati;
neutrodüüni Resesto oli kokku müüdud 614 aparaati.
Samas müüdi ka Rootsi Baltic aparaate, turule oli lastud 5-lambiline Baltic K-25 ja Baltic 24.
1927-1929 juhtis AS Kapsi & Ko raadioosakonda Artur Haabu, kes väikese vaheaja järel töötas firmas raadiotehnilistel töödel ka
aastatel 1931-1936.
1929 viidi töökoda üle samas majas uutesse ruumidesse. 1933 laiendati töökoda ja suurendati personali.
Kõik Kapsi omatööna reklaamitud aparaadid ei pruukinud aga olla tingimata oma töökojas valmistatud. Nii ehitas näiteks varem
raadioosakonnas töötanud Vitali Suigusaar 1.07.1928-1.05.1929 iseseisvalt Kapsi ärile
umbes 400 mitmetüübilist raadiovastuvõtjat, peamiselt enda konstrueeritud 3- ja 4-lambilisi patareivastuvõtjaid Direktor 3
ja Direktor 4.
Töökoja tegevusest 1930. aastatel ja eriti seal raadioaparaatide valmistamisest või monteerimisest on andmeid väga napilt.
Kindlasti tellis Kapsi sel perioodil raadiovastuvõtjaid ka teistelt kodumaistelt valmistajatelt, näiteks ehitas Kapsile
1932-1934 raadioaparaate J. Rammuli töökoda. 1937/38 hooaja mudel PK3 valmistati kas täielikult
AS Are raadiotehases või monteeriti Are osadest oma töökojas.
1937. a. majandusloenduse andmetel valmistati AS Kapsi & Ko töökojas 1936. aastal 15 raadioaparaati
(väärtuses 1500.- kr) ja 500 elektri-laelampi (3500.- kr) ning monteeriti osadest 1200 jalg- ja
mootorratast (2500.- kr) ja 2000 akut (2500.- kr). Mitmesuguseid parandustöid tehti 13 000.- kr väärtuses. Töökojas oli 10
töölist ja 1 tehniline spetsialist.
Vastavalt 1938. aastal koostatud kirjeldusele (ERA.969.6.202) asus AS Kapsi & Ko elektritarvete ja mootorsõidukite
parandustöökoda Tallinnas Rüütli 15 / Harju 46, seal oli ametis 15 töölist ja see koosnes järgmistest ruumidest:
1) elektritarvete paranduse ruum (parandati raadioaparaate, triikraudu, keedunõusid, laualampe, armatuure jm väiksemaid
elektriaparaate)
2) metallitööde ja akkumulaatorite monteerimine (valmistati elektri-laualampe, jalgrattaraame ja monteeriti valmisosadest
akkumulaatoreid; parandati jalgrattaid, akkumulaatoreid jm)
3) akude laadimisruum
4) värvimise ruum (värviti ja poleeriti jalgrattaraame, laualampide aluseid jm)
5) ääsi ja poleerpingi ruum (väiksemad metallitööd, poleerimine, nikeldamine)
6) garaaži ja mehaanika tööde ruum (uute autode ja mootorrataste hoiuruum, väiksemad parandustööd) - asus ilmselt Raua 61 ja
töökojana tegutsemise luba ei saanud
Töökojas valmistati elektritarbeid, monteeriti elektritarbeasju, parandati mootorsõidukeid, laaditi akusid ning tehti
poleerimis- ja värvimistöid.
Ettevõtete 1940. a. toodangu kuuaruannete järgi (ERA.R-10.1.110, ERA.R-10.1.111, ERA.R-10.1.115) oli AS Kapsi & Ko töökoja
tegevus 1939. ja 1940. aastal järgmine.
1939. aastal monteeriti 269 jalgratast, 1 mootorratas ja 625 akumulaatorit; valmistati 66 jalgrattaraami, 309 juhtrauda,
114 esikahvlit, 220 juhtraua käppa, 660 vänta, 19 esipiduri stanget, 14 esipiduri heeblit ja 1 veoauto kast.
1940. aasta esimese 9 kuu jooksul jaanuarist septembrini monteeriti 323 jalgratast, 18 mootorratast ja 257 akumulaatorit;
valmistati 262 jalgrattaraami ja 50 jalgratta juhtrauda. 1940. a. novembris ja detsembris monteeriti 31+15 jalgratast ja
56+20 akumulaatorit; valmistati 40+50 jalgrattaraami, 60+40 jalgrattaratast ja 51+75 laualampi. Lisaks tehti mitmesuguseid
elektrotehnilisi ja raadiotöid (parandused jm).
Kuid 1941. a-l korraldatud tööstusloenduse järgi (1940. a. andmed seisuga 1.01.1941) (ERA.R-10.1.200) töötas Rüütli 15 asunud
Tallinna Tööstuskaubastu Elektrotehnika-töökoda a.-k. nr 12 (end. AS Kapsi & Ko) 1940. a-l 13 töötajaga (sh 4 õpilast) 299
päeva ning valmistas 250 triikrauda (100 enne ja 150 peale nats-imist) ja 32 jalgratast (18 enne ja 14 peale nats-imist).
Pildil silt AS Kapsi & Ko poolt müüdud või toodetud seadmelt (suur tänu Tõnu Tammarile).
|
|
ISIKUD:
ARNOLD KAPSI (Arnold Osvald Kapsi)
Sündinud 9. XII 1887 (vkj 26. XI 1887) Pärnus
Surnud 3. XI 1964 Münchenis, Saksamaal
August Kapsi vend.
Arnold Kapsi sündis Pärnus tolliametniku Mihkel Kapsi pojana. Lõpetas 1902 Pärnu linnakooli, käis 1903-1906 elektrotehnika
kursustel Riias ja lõpetas seal posti-telegraafi kutsekooli. 1904-1914 töötas posti-telegraafi ametnikuna, 1914-1917 Tallinna
Merekindluse staabi sideülemana, 1919-1921 raudteevalitsuse telegraafiosakonna ülemana. Oli 1919 firma A. Kapsi & Ko üks
asutajatest, 1926 AS Kapsi & Ko asutajaid, suuraktsionär, juhatuse liige ja direktor 1926-1940; AS Eesti Philipsi asutajaid
(1930), juhatuse liige ja direktor (1937); mööblitööstuse AS Massoprodukt ja OÜ Raadio-Ringhääling asutajaid ja juhatuse
esimees. 1937 omandas meistri õigused elektrotehnika ja raadio erialal. Samast aastast raadiotehase AS ARE
üks omanikke (peamiselt AS Kapsi & Ko kaudu) ja juhatuse liige. 1929-1935 Eesti Kaubandus-tööstuskoja IV sektsiooni liige.
21. novembril 1940 Arnold Kapsi arreteeriti Soome põgenemise kavatsuse eest, kuid vabastati 20. märtsil 1941 ja saadeti
Saksamaale kui sakslane (ilmselt sakslannast abikaasa tõttu).
www.okupatsioon.ee; Kes on kes Eesti majanduses 2000, Eesti
Kaubandus-Tööstuskoda, Tallinn 2000; Eesti Majandustegelased (1938); Päevaleht 8.12.1937; Uus Eesti 8.12.1937; Vaba Maa
9.12.1937; Meie Kodu (Austraalia) 7.01.1965
|
AUGUST KAPSI (August Eduard Kapsi)
Sündinud 22./23. VIII 1883 (vkj 10. VIII 1883) Pärnus
Surnud 24. VIII 1956 Torontos, Kanadas
Arnold Kapsi vend.
August Kapsi sündis Pärnus tolliametniku Mihkel Kapsi pojana. Oli 1905-1919 postiametnik Lihulas, Riias, Peterburis ja
Tallinnas, sh 1914-1918 36. korpuse postiasjanduse ülem. Eesti Vabariigi rajamisel posti-peavalitsuse ülema abi. Oli 1919
firma A. Kapsi & Ko üks asutajatest; 1926 AS Kapsi & Ko asutajaid, suuraktsionär 1926-1935 ja asjaajaja-direktor 1927-1935.
Lahkus 1935. aastal AS-ist Kapsi & Ko ning asutas oma firma, 1100 kroonise osakapitaliga usaldusühingu F-a August Kapsi & Ko,
mille ainuomanikuks ta oli. 1936 a. augustis ilmus ajalehes Uus Eesti kuulutus, milles August Kapsi teatab raadio ja
elektrotehnika äri ning Philips kaupade lao August Kapsi & Ko avamisest Tallinnas, Harju 37, ja loodab "ärateenida sama suurt
usaldust ja poolehoidu, mis minule osaks sai teises firmas, kus tegutsesin ligi 20 aastat kaasomanikuna ja juhina". Raadio- ja
elektrotehnikaäri August Kapsi & Ko likvideeriti 1939. a. lõpus (Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 18/1936, 5/1940).
August Kapsi oli ka kindlustusseltsi Eesti Tallinna osakonna juhatuse esimees; mööblitööstuse AS Massoprodukt omanikke ja
juhatuse liikme kandidaat (1938). Põgenes 1944 Rootsi, kus oli mehaanika- ja bakeliiditööstuse kaasomanikuks. 1949 siirdus
Kanadasse.
Eesti Majandustegelased (1938); Üleriiklise Kaupmeeste Seltside Keskliidu Teated 15.08.1933; Vaba Eesti Sõna 30.08.1956;
Vaba Eestlane 29.08.1956
|
GRETE KAPSI (neiuna GRETE ERNST) (ka Gretchen, Margarethe)
Sündinud 24. III 1899 Tallinnas
Surnud ?
Arnold Kapsi abikaasa (ab. 1921).
AS Kapsi & Ko aktsionär ja juhatuse liige 1926-1940, teine direktor.
Tallinna Niguliste koguduse personaalraamat (TLA.31.2.25) jm
|
ARTUR HAABU (ka Arthur Haabu, Haabo, Habo)
Sündinud 3. II 1904
Surnud 1978? Austraalias?
Artur Haabu lõpetas 1922. aastal Tallinnas kaubanduskooli ja 1924 gümnaasiumi, misjärel asus õppima Tallinna Tehnikumi
elektriosakonda ja tööle elektrimontöörina firmas Kapsi & Ko. 1925. a. novembris võeti kaitseväkke, lõpetas Sidepataljoni
raadiokursused, teenis rügemendi sidekomando vanemana. 25.03.1927-21.03.1929 (või kuni 20.10.1928) töötas AS Kapsi & Ko
raadioosakonna juhataja ja konstruktorina "töötades välja uusi ja parandades vanu raadio vastuvõtteaparaate",
21.03.1929-17.03.1931 E. Nysteni raadioäri RAADIO-VALVE tehnilise juhatajana
(samal ajal nimetas teda oma raadioosakonna juhatajana ka Võru raadioäri JULIUS TIBBING).
17.03.1931-20.08.1936 töötas taas AS Kapsi & Ko heaks enda sõnul "igasugustel raadio töödel iseseisva ettevõtjana ja
töölisena", Kapsi firma tunnistuse järgi "igasuguste raadiotehniliste tööde tegeliku läbiviijana ... meil töötades
iseseisvalt ehitanud ja remonteerinud väga palju igasuguseid raadiovastuvõtjaid ja seadeldisi...". 20.08.1936-15.09.1938
töötas firma August Kapsi & Ko tehnilise juhina. 1938. a. oktoobris teatas A. Haabu ajalehtede (Päevaleht, Uus Eesti, Uudisleht)
vahendusel asumisest välis- ja kodumaa raadiotööstuste esindamise, raadioaparaatide ülesseadmise ja remondiga tegelenud
tehnilise kaubanduskontori Teeko (Tallinnas Pärnu mnt 40) kaasosanikuks. Kuid juba sama aasta lõpus asutas A. Haabu Vana-Posti
10-7 oma raadio-, foto- ja tehniliste kaupade äri täisühingu Artur & Elsa Haabu ning selle asemel 1939. aastal äri Artur Haabu.
1940. aasta juulis taotles Artur Haabu enda registreerimist Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Ametis meistrina raadio tööalal
ning registreeriti meistrina 28.07.1941. Sõja ajal tegutses A. Haabu Tallinnas raadiomeistrina, pidades töökoda, mis
mais 1942 kolis Suur-Karja 8. Tõenäoliselt põgenes 1944. aastal Eestist ja siirdus Austraaliasse, kus suri 1978. aastal.
1930. a. suvel tutvustas Päevaleht A. Haabu konstrueeritud 4-lambilist võrgutoitega raadioaparaati, mis suutis väidetavalt
ilma antennita puhtalt vastu võtta kõiki Euroopa saatjaid (Päevaleht 15.07.1930, lk 6). 1937. aastal kajastas A. Haabu
tegevust raadioantennide paigaldajana ajaleht Esmaspäev (4.12.1937, lk 5; vt
Mees sumadani ja bambusega).
Foto ja reklaamid: Uus Eesti 27.10.1938 ja Päevaleht 17.09.1939 (dea.nlib.ee).
Rahvusarhiiv ERA.1569.1.1975 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet); Uus Eesti 27.10.1938; Kaubandus-tööstuskoja
Teataja 4/1939, 5/1940, 6/1940; Eesti Sõna 23.05.1942
|
VITALI SUIGUSAAR (ALEKSANDROV)
Sündinud 11. V 1907
Surnud 1969 Baleaari saartel
Vitali Suigusaar lõpetas 1922 Berliini NMKÜ kirjalikud raadiotehnika kursused, töötas 1924-1925 Tallinnas firmas
Standard Electric raadiovastuvõtjate ülesseadmise ja parandamise alal. Teenis 1925-1927 aega kaitseväes Sidepataljoni
Raadiokompaniis ja töötas selle laboratooriumis, kus projekteeris, ehitas ja seadis üles mitmeid raadiojaamu. 1927. a. suvel
ehitas sõjaministeeriumile kantavad lühilaine saate-vastuvõtujaamad, mis müüdi Varustusvalitsuse Tehnikaosakonnale
AS Kapsi & Ko kaudu. Töötas 1.05.1927-1.07.1928 AS Kapsi & Ko raadioosakonnas, kus tegeles raadioaparaatide ehitamise
ja parandamisega. 1.07.1928-1.05.1929 töötas iseseisvalt, valmistades AS Kapsi & Ko jaoks umbes 400 raadiovastuvõtjat
(peamiselt enda konstrueeritud Direktor 3 ja Direktor 4). 1.08.1929-1.05.1930 töötas taas AS Kapsi & Ko äris raadioaparaatide
parandustalituse juhatajana ning raadioaparaatide, helivõimendajate jms ehitajana.
Alates 1. maist 1930 töötas V. Suigusaar kümmekond aastat AS-i Eesti Philips raadioaparaatide parandustalituse juhatajana.
1931 lõpetas Hollandis Philipsi helifilmitehnika kursused, 1931-1934 projekteeris ja seadis üles mitmeid helifilmiseadmeid
Eestis, Lätis, Leedus ja Soomes. Käis vähemalt kord aastas Hollandis Philipsi tehases korraldatud täienduskursustel.
1937/38 algatas ja korraldas elektrotehnikatehases Aglo valjuhääldajate suuremahulise (kuni 7000 tk
aastas) valmistamise (võimalik, et tegemist oli Eesti Philipsi templit "E.P." kandvate valjuhääldite monteerimisega, mida
kasutati paljudes Eestis müüdud Philipsites, samuti Are ja võib-olla RETi aparaatides - vt
valjuhääldite osade sissevedu 1937).
1938 organiseeris mõnede Philipsi mudelite ja üksikosade tootmise AS Are raadiotehases (vt
Eestis valmistatud välisfirmade raadioaparaadid) ja 1939/40 konstrueeris
kaks kaasaskantavat lühilaine jaama mereväe meresidele, mis valmistati samuti AS Are raadiotehases.
V. Suigusaar oli aktiivne lühilaineamatöör. 1936. a-l projekteeris ja ehitas ta koos kapten Arnold Isotammega Kaitseliidule
kaks kaasaskantavat lühilainejaama, mille järgi valmistati hiljem kõik järgnevad Kaitseliidu raadiojaamad. Samuti tegi ta
ka pärast AS Kapsi & Ko teenistusest lahkumist firmale mitmesuguseid töid, nagu "meie poolt ehitatud õhukaitse Lasnamäe
aerodroomi saatejaama universaal-vastuvõtjate ning madal-sageduse seadme projekteerimine ning ehitamine. Samuti
mitmesuguste kinode jaoks helifilmi aparatuuri ehitamine, mitmesuguste spetsiaal vastuvõtjate ja elektri aparaatide
valmistamine jne".
V. Suigusaar registreeriti meistrina raadio tööalal jaanuaris 1941.
Rahvusarhiiv ERA.1569.1.2020 (Tallinna Tööstusliku Kutseoskuse Amet)
|
H. (HERBERT?) BORMANN - AS Kapsi & Ko pearaamatupidaja (1938),
AS ARE aktsionär
RENATE BORMANN - AS Kapsi & Ko väikeaktsionär (1935); võib-olla Grete Kapsi
õde Renata Bormann (neiuna Ernst) (15. XII 1900 - ?)
ARVED ERNST (21. IX 1903 - ?) - AS Kapsi & Ko väikeaktsionär (1926-1940); Grete
Kapsi vend.
HILDEGARD ERNST - AS Kapsi & Ko väikeaktsionär (1935) juhatuse liige (37-1940);
võib-olla Arved Ernsti abikaasa Hildegard Meeri Amalie Ernst (neiuna Kolga).
ROSALIE ERNST - AS Kapsi & Ko väikeaktsionär (1926-1940); võib-olla Grete Kapsi
ema Rosalie Helene Ernst (neiuna Pinde) (1. X 1874- ?).
AUGUST JÜRGENS - AS Kapsi & Ko aktsionär (1926)
LINDA JÜRGENS - AS Kapsi & Ko väikeaktsionär (1935), juhatuse liige (al 1935),
Isoleertoruvabriku Dipl. Ins. O. Lossmann & Ko osanik (1934-1935)
CÄCILIE KAPSI (ka Cilla Kapsi, neiuna Cäcilie Granfeldt) (1879 - 22. VII 1930) -
August Kapsi abikaasa; AS Kapsi & Ko aktsionär (1926)
IGOR KAPSI /PETROV/ (1912-2005) - AS Kapsi & Ko väikeaktsionär (1932, 1935);
August Kapsi kasupoeg. Asutas 1938. aastal oma kaubanduskontori I. Kapsi, mis alguses asus Tartus, Võidu 5, 1939. a-st
tegutses aga nime all Tehnilised esindused I. Kapsi (elektri-, raadio-, foto-, ja jalgrattakaubad) Tallinnas, Harju 37
(Kaubandus-Tööstuskoja Teataja 20/1938, 14/1939). I. Kapsi lahkus 1944 Eestist, siirdus läbi Saksamaa ja Shotimaa 1951.
a-l Kanadasse, kus elas kuni surmani
(Maaleht 03.11.2005,
www.ogs.on.ca)
RICHARD NAERIMA (ka Naerimaa) - AS Kapsi & Ko ärijuht; aktiivne motospordi
harrastaja.
R. REDLICH - AS Kapsi & Ko büroojuhataja (1938), AS ARE
väikeaktsionär
JAAN TARTLAND (22. II 1888 - VIII 1963) - AS Kapsi & Ko asutaja (1926), aktsionär
ja mõnda aega juhatuse liige. Insener ja ehitusettevõtja, õppis 1908-1917 Peterburi Polütehnilises Instituudis, tegutses
1918-1940 ehitusettevõtjana, ehitades mitmesuguseid hooneid ja raudteid.
(et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Tartland)
ALBERT TOMSON - AS Kapsi & Ko asutaja (1926), aktsionär
JOHAN VOLT - AS Kapsi & Ko väikeaktsionär (1926-1940)
|
 |
|
| raadiotuba[ät]hot.ee |
|
|
|
|
|
|
|
|
